"Mis aitab tagada head koostööd lapsevanemate ja õpetajate vahel? Võimalused selle parandamiseks." Lapse arengu toetamises on kõige suurem roll lapsevanemal. Koostöö lasteaia personali ja perekonna vahel algab esimesest hetkest, kui lapsevanemad lasteaia uksest sisse astuvad. Hea koostöö lapsevanemate ja õpetajate vahel on aluseks laste kohanemisele ja turvatunde tagamisele lasteaias. Sellise koostöö aitab saavutada see, kui lapsevanem ise on positiivse ja heatahtliku suhtumisega lasteaeda, õpetajatesse ja lapse mängukaaslastesse. Muidugi koostöö peab olema vastastikune. Minu jaoks on koostöö lastevanematega väga oluline. Lapsevanem on see, kes tunneb enda last kõige paremini ja teab, mis on nende lapsele kõige parem ja sobivam, seetõttu on oluline leida minul kui õpetajal aega lapsevanema kuulamiseks ja tema soovidega arvestamiseks ja ühiselt alternatiivseid lahendusi leida.
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
ja teadmised kujunevad lastel. Õpetaja isiklik eeskuju on nii lastele kui ka lapsevanematele suure tähtsusega, samuti õpetaja suutlikkus oma tööd kvaliteetselt ja lapsest lähtuvalt teha. Oleme ja elama infoühiskonnas. Teavet laste kasvatamise ja arendamise kohta on rohkesti. Lapsevanemal on aga sageli raske selle hulgast leida oma lapse jaoks see kõige vajalikum. Lasteaiaõpetajate abiga on vanematel võimalik ammutada sellest infost just seda, mida igal konkreetsel juhul on vaja. Lapsevanem arvestab õpetaja arvamuste ja nõuannetega aga vaid siis, kui nende vahel on usaldus ja üksteisemõistmine. Lasteaia kasvatuse eesmärgiks on kodu toetamine ja kaasa aitamine lapse arengule. Väga oluline on, et lasteaed tunnustaks perekonna kui lapse esimese õpetaja rolli ( Almann & Kuusman 1999 ). Nõustamisega tegelevad paljud inimesed, samas tuleb nentida, et kaugeltki mitte kõik ei sobi selleks. Õpetajate üheks kohustuseks on ka vanemate nõustamine. Selleks on vaja õpetajal
Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja
situatsioonis. Laps ei suuda kaua õppimise-harjutamise situatsioonis teadmisi omandada, kinnistada ja treenida, kuna lapsel kaob huvi ja tahtmine, kui tegevus tema jaoks igav on. Huvi mängulise ülesande vastu aga pikendab tema tähelepanu ja süvenemist. Oluline on, et ka õpetaja oleks laste vastu sõbralik ja tunnustaks neid, oleks aktiivne ning näitaks ka ise mängu vastu huvi üles. Lapsevanema ja lasteaia koostöö Väga oluline on see, et lapsevanem ja õpetaja suudaksid teha koostööd. Tihti ei oska lapsevanem paljude vajalike asjade vastu huvi tunda ega ka neid oma lase juures märgata ning seepärast ongi tähtis, et õpetaja oleks vanemaga kontakti loomisel algataja. Üldiselt on lapsevanemate kasvatusalased teadmised nõrgad. Kasvatuse juures on esmatähtis olla lapse jaoks olemas, teda armastada ja tunnustada. Lasteaia, kooli ja kodu koostöö on vajalik eelkõige lapse vajadusi silmas pidades
lisamine; õppekava rakendumist toetavate juhendmaterjalide koostamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava eesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteasutuse koostöös Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava koostamise alused: Lasteasutus koostab oma õppekava, riikliku õppekava alusel; Õppekava koostamisest võtavad osa pedagoogid kaasates lapsevanemaid; Munitsipaallasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul, kuulates ära hoolekogu; Eralasteasutuse õppekava kinnitab lasteasutuse pidaja Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava struktuur: Lasteasutuse liik ja eripära; Õppe- ja
õppekavas mänguoskused. valdab oma keha: tulemused: välja tunnetus- ja õpioskused; Kõrvalabiga kõnnib trepist liikumine, muusika, toodud sotsiaalsed oskused; üles ning alla; keel ja kõne, lapse enesekohased oskused; Kognitiivne areng: näiteks matemaatika, kunst, arengu Üldoskuste kujunemist osaleb dialoogis, kasutab mina ja keskkond. eeldatavad toetatakse kõigi õppe- ja sõna „Mina" jutus iseendast; Tulemused on kirjeldatud iga tulemused kasvatustegevuste kaudu, Sotsiaalne areng: näiteks aine kohta. SVETLANA KOBENJAK, ANASTASSIA ZRELOVA-RÕŽOVA, MARIA TSATSURO, KERTU TIEV KELA 2 LASTEAEDADE ÕPPEKAVADE VÕRDLUS. õppekava erinevate tegutseb iseseisvalt ilma
Kõik kommentaarid