Emotsioonide
mõju inimese tervisele
1. EMOTSIOONID
1.1
Emotsiooni mõiste
Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi,kus situatiivse
tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud.Emotsioon
on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise-või
välisärritajatele.Tundmused on olulisemaid psüühilise tegevuse
regulaatorid.Nad kaasnevad indiviidi igasuguste eluvaldustega.Neis
peegeldub vahetult nähtuste,olukordade,seisundite tähtsus ja
tähendus iseendile.Sõltuvalt vajaduse rahuldamisest või
mitterahuldamisest kutsutakse esile kas positiivse või negatiivse
suunitlusega reaktsioon.Kui rahuldamata vajadus paneb inimese
liikuma,siis emotsioon annab sellele liikumisele,aktiivsusele energia
ja jõu(rõõm, vaimustus , afekt jms) või vastupidi,võtab selle
ära(ängistus, tusk ,mure,hirm jt).Emotsioonid on vajaduste omamoodi
subjektiivseks väljendajaks.
1.2
Emotsioonide otstarve
Emotsioonid
täidavad mitmeid funktsioone:
1)emotsioonid hindavad - isikuid,olusid,situatsioone,nähtusi,seisundeid jne
sõltuvalt sellest,kas need vastavad isiksuse vajadustele või
mitte,kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikku tooni;
2)emotsioonid
ergutavad/ pidurdavad aktiivsust - see toimub sõltuvalt hinnangust ja
- Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid
*rasked psühhootilised v melanhoolsed D *raske D-ga kaasnev enesekahjustus *raviresistentne mõõdukas v raske D Erevalgusravi *Näidustused - sesoonne D *Ere valgus(2500lx) 30-60min *Efekt ilmneb ca nädalaga *Kõrvaltoimed - silmade ärritusnähud MÕNUAINED F10 Alkohol F11 Opioidid F12 Kanabinoidid F13 Rahustid või uinutid F14 Kokaiin F15 muud stimulaatorid(k.a. kofeiin) F16 Hallutsinogeenid F17 Tubakas F18 Lenduvad lahustid F19 Mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Motiivid: Positiivsed emotsioonid ja loovus, negatiivsed emotsioonid, sotsiaalne sobitumine, sõltuvus. Aitab: sõpradega hästi aega veeta 65% , uudishimust 54% , ennast hästi tunda 49% , lõõgastuda 41%, maitse meeldib 41%, igavusest 23%, probleeme unustada 22% , üle saada vihast ja pettumusest 17% , sobituda gruppi 13% , olen sõltuv NARKOMAANIA psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psphhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel.
et vanemad surevad) F53 – Sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired F53.0 – Kerged F53.1 – Rasked Ff53.8 – Muud F0 – orgaanilised psüühikahäired Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmetepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma, kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Altzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni. F1 – psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired Häired tekivad alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid
erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu emotsionaalne toon. Emotsionaalsete reaktsioonide puudumine (residuaalne skisofreenia) Kõrgenemine: Emotsionaalne labiilsus, afektlabiilsus (hüperpaatia emotsionaalse reaktiivsuse suurenemine) väliste stiimulitega nõrgalt või mitte seotud, ootamatud ja kiired muutused emotsionaalses toonis. Nt kõrgenenud ärrituvus ja vihapursked tühistel põhjustel (orgaaniline isiksushäire). Moondumine: 1) emotsionaalne inadekvaatsus emotsioonide mittevastavus tegeliku olukorraga, mõtete või kõnega (skisofreenia) 2) ambivalents kahe vastandliku emotsiooni koosesinemine mingi kindla nähtuse suhtes kindlal ajamomendil (skisofreenia) Meeleolu muutused Meeleolu püsivam emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt. Eutüümne meeleolu normaalne meeleolu, puudub ülemääraselt kõrgenenud või alanenud meeleolu. Meeleolu muutused:
häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid. Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired, energia puudumine, muutunud aktiivsus. Ilmingud: sõltuvalt inimese elueast ja soost. Diagnostika: vajalik võib olla kilpnäärme talituse uurimine, väljendunud norskamisest ning sellega seotud hingamispeetusest põhjustatud seisundi uurimine, kehvveresus, D3 def., muude vitamiinide puudus, madal kollestorool. Kõrge kollestorooli vastu aitab kaks kuud redasini, või kasutada Q10, Omega3 jne. Kollestorool on ehitusmaterjal kehas. Ravi: ravimid sõltuvalt depresiooni astmest, lõõgastavad protsessid ( vann), valgus, muusika, zen-zen, kuujuure tinktuur jne.
SISUKORD 1. Emotsioonide funktsioonid .......................................................................................................... 2 1.1 Emotsioonide otstarve ........................................................................................................... 2 2. Emotsioonide liigid ..................................................................................................................... 5 2.1 Meeleolu ................................................................................................................................ 5 2.2 Ärevus .................................................................................................................................... 6 2.3 Stress...............................................................
Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt. Mis on tahhükardia ja bradükardia?
Kõik kommentaarid