Ideekaart "Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Elumõte ja eluväärtused: Prillupi elumõte on kindlasti see, et ta soovib meeleheitlikult rikkaks saada ning selle saavutamisel ei kohku ta millegi ees tagasi.Seetõttu annab ta oma naise Mari Kremerile "kasutada", saades selle eest vastu piimatalu ning võimaluse kiiresti rikkaks saada. Mari elumõte on see, et ta saaks linna elama minna.Samuti on tema jaoks oluline täita oma kohustusi oma õe laste ja mehe eest hoolitsemisel. Kremeri jaoks on peamine elumõte oma maade ja vara hoidmine.Tema
kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. 3. Missugune oluline sündmus toimub V osas? Andresel lastakse surra teadmisega, et tema unistus täitus. Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5. Mis olid Andrese eluväärtused I ja V osa põhjal? Andres ei tahtnud kellegil ees olla. Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis? Tammsaare on üks vähestest kirjanikest, kes on püüdnud eestlaste hingeelu, tegemisi ja ka mõttemaailma süvendada. Tal on see ka õnnestunud.
ei rikuks omavahelisi suhteid.? Osad inimesed arvavad et on võimalik koos elada ja osad arvavad , et ei ole võimalik koos elada , kuna palju noori ja ka vanemaid inimesi soovivad vaheldust ja üksteisest rahu ,ning omi toimetusi teha . Osadel on raskusi elada koos, aga kui oleks suured korterid , majad siis miks ka mitte ? suhelda tuleb ei tohi kedagi kaugustesse jätta, aga siiski on pered kes elavadki mitu põlvkonda koos. Ühine maja , aga eraldi sissekäigud ja eraldi leivakapp aga ühised eluväärtused eluks . Kasvatamisest , lapsed elavad kuni 2-3 aastani siis nad hakkavad lasteaias käima näevad nad elu ja hakkavad rohkem aru saama kes nad on . Lastel on alati nii et kui vanemaks saavad siis hakkavad alles oma vanematest aru saama , muidu ei taha mitte keegi millestki aru saada ! Ideaalsed vanaemad ja vanaisad on need kes elavad maal ja peavad olema head lastelaste vastu , et vanaema teeks neile alati pannkooke ,loeks muinasjuttu ja käiks nendega koos väljas ja mängiks nendega palju
Eluväärtused ja nende hind Elame maailmas, kus paljuski ümbritseb meid materiaalsus. Oluliseks peetakse võimalikult kiiresti ja noorelt tippu jõudmist. Tippu defineeritakse erinevalt. Paljud on lummatud raha mõjuvõimust, mõtlemata, et mitte kõigel millega elus kokku puutume ei ole küljes hinnasilti. Vähesed saavad kodust kaasa teadmised tõelistest väärtustest. Inimeste põhimõtted ja väärtused kujunevad alles vanemaks saades. Pärast kooli lõpetamist soovitakse tavaliselt tööle minna. Loomulikult on see üks oluline osa inimese elus, kuid sageli kiputakse seda ülehindama. Soovitakse teenida aina suuremaid summasid, tihtipeale muud arvestamata. On levinud arvamus, et raha teeb õnnelikuks. Romaan ,,The Intouchables" jutustab invaliidistunud jõukast vanahärrast, kes vaatamata oma võimalustele on kaotanud elumõtte ja rõõmu. Tema ellu satub eksvangist noor mees, kelle positiivne ellusuhtumine paneb ka teda ...
Raha võib teha õnnelikuks inimese, kes ei oska rikkust oodata. Näiteks Eesti lotomiljonärid, kes on võitnud üüratuuid summasid, ise seda uskumata. 2009. aastal võitis vana Eesti raha järgi 9,4 miljonit eesti krooni Tartumaal elav pereema ja puidutsehhis laojuhatajana leiba teeniv Merike, kes oma õnne peaaegu, et ei märganudki. Õnneks märkas naise poeg, et emal on üks loto number märkimata. Realistlik pereema töölt siiski ei lahkunud vaid elas tavapärast elu edasi. Ühised eluväärtused inimeste eludes liidavad erinevaid rahvuseid ja usujärgijaid. Maailmas ei tohiks hinnata inimesi, sündmusi ja esemeid nende materiaalse olemuse järgi. Kõigel siin elus ei ole hinnasilti küljes. Elu eesmärgiks on panna inimesed leidma hindamatuid väärtusi, mis paneks inimese rõõmu tundma olukordadest ja lähedastest, keda poleks osanud oma elus oodata.
näitlejal selles, et keegi vaatajatest hakkab teatud teema üle teisiti mõtlema. Tasu võib olla mingigi tagasiside sellele, mida inimene teeb. Alati ei pea töötama ainult enda pärast. Sageli on asi aga teistsugune, ning inimest huvitab ainult enda arendamine ning teiste vajadused jäävad tagaplaanile. Samuti on oluline asi see, et inimesele meeldiks see, mida ta teeb. Esiteks teeb inimene siis seda tööd paremini ning suurema heameelega. Teiseks aga tulevad kõik muud vajalikud eluväärtused iseenesest. Anton Hansen Tammsaare on oma teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldanud väga hästi erinevaid tegelasi, kelle jaoks töö tähendab erinevaid asju ning erinevaid tulemusi. Tammsaare on üritanud kirjeldada 19.-20. sajandi eesti taluelu, ning seda edukalt. Paljud teoses kirjeldatud põhimõtted kehtivad ka tänapäeval, kuid samas on paljud muutunud. Teoses tegid kõik tegelased tööd. Ei olnud kedagi, kellel oleks aega üle ja tegevust vähe
Elu vastandatakse sageli kunstile. Sageli on ainus seos nende kahe nähtuse vahel asjaolu, et looming peegeldab tegelikkuses tõeks saanud sündmusi ja objekte. Maailma on hakatud nägema üha kriitilisemalt ja küünilisemalt, nii et igasugused "kõrged" väärtused arvatakse olevat kadunud. Tegelikult pole eksistents siiski veel nii masendav kõlblus ning ilu pole kuhugi kadunud. Eluväärtused on ajas ja ruumis ebaühtlaselt laiali jagunenud ning tihtipeale on positiivsete nähtuste mõjujõud samuti erakordselt nõrk. Kuigi eelnev ei tähenda, et me elame moraali ja ilumeeleta ühiskonnas, pole võimalik ka väita, et eksistents on täiuslik. Seega on elule vaja midagi juurde anda ning kunsti suudab edukalt puudujääke kompenseerida. Loomingu võime elu täiendada peitub selle sügavuses. Et romaanidel, maalidel, klassikalisel muusikal, aga
Isiksuse analüüs. Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli,
(muutub alles siis, kui Ants on võtnud temalt viimase). Ta on emotsionaalne inimlike tunnetega (seda võib järeldada sellest, kuidas ta hoolitses väikese Riia eest, ta tegi kõneluse Juulaga enne surma, ta soovis, et tema tütar maetaks pühitsetud mulda). Ants oli rohkem patuoinas, ta õpetas Jürkat valetama. Ta oli ahne ja omakasupüüdlik, raha ja materiaalsed väärtused olid tema jaoks väga tähtsad. Ants oli lihtsalt üheplaanilisem. Tema eluväärtused olid väga kesised. Ta lihtsalt hoolis ainult iseendast ja oma rikkusest. Ants on nutikas ja kaval. 4. Jürka oli töötamise poolest väga visa, ta rabas korraga nii enda kui ka Antsu heaks tööd teha. Ta oli valmis enda tuleviku nimel vaeva nägema ja ta ei teinud selles suhtes mingeid ,,hinnaalandusi". Ants oli kasuahne ja pahatahtlik ning andis Jürkale üha rohkem ja rohkem tööd rassida. Jürka tahtis Antsu igasuguste asjade näol põrgusse saata ning seetõttu tegi ta isegi
selle lugejaskond. Ehk et me igaüks võime kirjutada endale sahtlisse, päevikut pidada jne. Looming on looming, keegi ei saa seda keeleta, küll aga kas kiita või laita. Kas ,,Lendavad sead" on ilukirjanduslik teos? Minu jaoks teeb ilukirjandusest ilukirjanduse mitte sõna ,,ilus", vaid see et on võetud kasutusele SÕNU ja mängitud nendega. Küll kombineeritud ühtedega, küll teistega. Seega jah, see on ilukirjanduslik teos. A. Kivikas ,,Jaanipäev" Millised olid peremehe eluväärtused, hoiakud, hirmud ja kartused ning millest unistas perenaine? Mis olid tema rõõmud? Lapsed pidid olema haritud, nad pidid esinduslikud välja nägema. Peremees ei tahtnud olla halva mainega, seepärast oli ta nõus ostma kallemaid asju, muidu ehk arvataks, et tal varandust pole ollagi. Ka tema vallavanema amet nõudis rikkust ja esinduslikkust, ta tundis, et asetseb teistest kõrgemal. Peremeeste vahel oli moes võistlemine, pojad pidid käima ülikoolis,
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad perev...
noorkotkas on puhas mõttes, sõnas ja teos Noorel kotlastel on ka raudsed seadused noorkotkas on hoolas õppija noorkotkas on karske noorkotkas ei suitseta ega tarbi narkootilisi aineid noorkotkas austab seadusi Kokkuvõtte Kodutütared ja Noorte Kotkad on organisatsioonid mis on loodud noorte isamaalisuse kasvatamiseks. Kodutütarde ja Noorkotkaste kümnes seaduses on kokku võetud kõik aatelised, hingelised ja kõlbelised eluväärtused, mida täita püüdes ja ennast kujundades võib loota, et kodutütardest ja noorkotkastest sirguvad ausad, töökad, sihikindlad ja armastava hingega Eesti kodanikud, kes oskavad rajada, juhtida ja kaitsta oma kodu ja Eesti Vabariiki. Kasutataud kirjandus 1. http://www.hot.ee/tsgkotkad/ajalugu1.htm 2. Kodutütarde põhikiri ja kodukord (2009) 3. Pildid https://www.google.ee 4. http://nk.kaitseliit.ee/ 5. http://j2rvakotkad.wordpress.com/meist/ 6
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
