otstarbel, viisil, keskkonnas ja ettenähtud pädevusega isikute poolt. Üksikrikkeid tuleb arvestada siis, kui nad võivad põhjustada: · Puutevõimaliku, kuid mitteohtliku pinge all oleva osa muutumist ohtlikuks pingestatud osaks · Normaaltingimustes mittepingestatud puutevõimaliku juhtiva osa sattumist ohtliku pinge alla · Ohtliku pingestatud osa muutumist puutevõimalikuks Elektrilöögi erinevad kaitsed: · Põhikaitse · Rikkekaitse · Lisakaitse Põhi- ja rikkekaitse Kaitse, mis tagab elektiohutuse normaaloludes nimetatakse põhikaitseks. Kaitse, mis tagab elektriohutuse ühisrikkeoludes nimetatakse rikkekaitseks. Kõigis elektirpaigaldistes, ka elamu madalpingepaigaldistes, peavad tingimusteta kasutusel olema mõlemad kaitseliinid. Lisakaitse Madalpingepaigladistes ja seadmetes on lisakaitseks rikkevoolukaitse rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil
Kaitseklass (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt kere). Kere elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. 1
Tarviti – elektriseade, mis on ettenähtud elektrienergia muundamiseks teisteks energialiikideks, nt valguseks, soojuseks või mehaaniliseks energiaks. Tugevvoolupaigaldis – elektripaigaldis, mis sisaldab seadmeid elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, salvestamiseks, edastamiseks, jaotamiseks ja/või energeetiliseks kasutamiseks. Juhe või liin; teisaldatavjuhe,kaabel; 3-juhtmeline liin. Kaitsejuht(PE);Neutraaljuht(N);PEN-juht;Liin 3 faasijuhti, 1 neutraaljuht, 1 kaitsejuht Juhistikusüsteemi tähtistused: T-terre-maa S-separe-eraldatud N-neutre- neutraal I-isole-isoleeritud C-combine-ühitatud Nende kombinatsioonid: TN-S,C,C-S, TT, IT süsteem Elektripaigaldiste liigitus, tulenevalt ohu järgi, esimene teise ja kolmanda liigi el.paigaldised. Esimeneliik: Esimesse liiki kuulub kogu elektripaigaldis alates võrguga liitumise punktist või toitepunktist, kui elektripaigaldis asub:
Kaitseklass- (elektriseadme kaitseklass), [elektri]ohutusklass – elektriseadme liigitus nende ettenähtud puutepingekaitse järgi. Eristatakse 0, I, II ja III kaitseklassi elektriseadmeid. Kaudpuude – inimese või looma puutumine vastu rikke tõttu pingestunud pingealteid osi (nt. kere). Kere – elektriseadme voolujuhtiv, tavaliselt pingevaba ümbris. Kereühendus – isolatsioonirike, mille korral seadme kere võib sattuda pinge alla. Liigkoormuskaitseseadmed – seadmed, mis katkestavad voolu liigkoormuse või lühise korral. Tavaliselt kas sulavkaitsmed või tänapäeval enamasti kaitselülitid. Lühis – rikke tõttu tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingete all olevate juhtide vahel. Lühisvool on elektrijuhi normaaltalitlusvoolust enamasti ohtlikult (mitmekordselt) suurem. Neutraaljuht – võrgu kesk- vm neutraalpunktiga ühendatud juht, mis osaleb elektrienergia edastamises. Tähis N (ingl neutral, “neutraalne”), tunnusvärv helesinine
rakendumist; - kaitsetunnusjoonte ajaline stabiilsus; - saab kasutada käsilülitina; - kompaktsus; - mitmepooluseline lüliti rakendub ka ühe pooluse ülekoormuse korral. Rikkevoolukaitselülitid lisakaitseks: *pistikupesad ruumis või õues, kui ühendatud seadet võidakse pruukida väljas; *generaatorid; *pistikupesad vanni- ja dussiruumis ning lülitid ja pistikupesad ujumisbasseinis; *pistikupesad ehitusplatsidel ja põllumajandushoonetes; *paiksed II klassi seadmed ahtates juhtivates paikades; *soojenduskaablid katusel ja vihmaveetorudes; LOENG 7 Andurid: o Traatandur o Magnetkontakt o Liikumisandurid o Vibratsiooniandur o Signaalmatt o Aktiivsed infrapunakiirte katkemise andurid o Klaasi purunemise andurid LOENG 8 Hõõglambid on enimkasutatavad valgusallikad. Halogeenlambid on oma ehituselt hõõglampidega sarnased. LOENG 9
..20 mA voolu, suurem vool kutsub esile lihaste krampe, hingamishäireid ja lõpuks südamelihase värelemise e. fibrillatsiooni, mille tagajärjeks võib olla vereringe lakkamine ja surm. Voolu ohtlikkus sõltub peale suuruse ka tema mõju kestusest. Kui rikkevool suureneb, lisandub eluohtlikkusele veel tuleohtlikkus. Tuleohtlikuks loetakse rikkevoolu alates 300 mA. 20. Puutepinge- pinge inimese või looma poolt üheaegselt puudutatavate juhtivate osade vahel. Puutepinge võib märgatavalt sõltuda nende juhtivate osadega kokkupuutes oleva inimese või looma takistusest. 21. Elektervalgustus: Hõõglamp- helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit (volfram, gaasidega täidetud, sokkel) Luminofoorlamp- elektroodidevaheline elektriväli, starterlülitus, elavhõbedatilk, luminofoorikiht (mustvalgus, meditsiin, solaarium, steriliseerimine, RGB valgus)
Elektritöö on elektriseadme remontimine, ümberehitamine, kontrollimine, katsetamine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, sealhulgas elektriseadme paigaldamine. Elektritöö nõuab elektrialaseid teadmiseid ja oskuseid. Mitte elektritöö- elektripaigaldise läheduses sooritatav töö nt ehitamine, kaevamine, puhastamine, värvimine jms. Mitteelektritöö ei nõua elektrialaseid teadmisi ega kohustusi. Pingealunetöö- igasugune töö mille juures töötaja on kontaktis pingestatud osadega või ulatub pingealuse töötsoonil kasvama kehaosadega või käsitsetavate tööriistadega seadmete ja töövahenditega. Madalpinge sooritav töötaja pingealus tööd kui ta on kokku puutes pingestatud osadega. Kõrgepinge sooritav pingealust tööd kui ta seseneb pingealusesse töötsooni ükskõik kas ta on kokkupuutes pingestatud osadega või mitte. Pingelähedane töö igasugune töötoiming, mille juures töötaja oma kehaosaga, tööriistaga
Rikete kõrvaldamine 1.Edasilükkamatuid töid rikete kõrvaldamisel mis ohustavad või võivad ohustada elektrit, side ja telemehaanika ning soojusautomaatika seadmete normaalset tööd , tarbijate elektrivarustust või elektripaigaldist teenindav operatiiv personal teha töökäskloata kui need tööd on ameti või tööjuhendiga kohustuslikuks tehtud. 2.Rikete kõrvaldamisel kui on vaja taastada tarbijate elektrivarustus võib ühe poolse toitega 0,23-20kv liinidel ja 6-20kv ühe trafoga alajaamades töörühmajuhtija koos töörühmaga teha pingevabatööd ilma kaitselahutamise ja maandamise teadet saamata kui lülitajaks on töörühmajuhtija. Vajalikud kaitselahutamised ja maandamised teeb töörühmajuhtija lülitamis tööjuhtija korraldusel. Sellisel juhul täidab elektritööjuhi kohustusi töökohal töörühmajuhtija. Pärast töö lõpetamist eemaldab töörühmajuhtija maandused , pingestab elektriseadmed ja teatab sellest lülitamis tööjuhtijale. 3.Kui rikke lokaliseer
Elektrilise ohu allikad Tunne ära elektrilise ohu allikad, hinda nende ohtlikkust ja tegutse adekvaatselt! Järgnevad kohad ja situatsioonid võivad sind ohtu seada: a Lahtised elektriseadmete osad on ohtlikud a Elektriõhuliinid on ohtlikud a Halva isolatsiooniga juhtmed võivad anda elektrilöögi a Elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast
Elektrilise ohu allikad Tunne ära elektrilise ohu allikad, hinda nende ohtlikkust ja tegutse adekvaatselt! Järgnevad kohad ja situatsioonid võivad sind ohtu seada: a Lahtised elektriseadmete osad on ohtlikud a Elektriõhuliinid on ohtlikud a Halva isolatsiooniga juhtmed võivad anda elektrilöögi a Elektrisüsteemid ja tööriistad, mis ei ole maandatud või topeltisolatsiooniga on ohtlikud a Ülekoormatud vooluahelad on ohtlikud a Vigastatud tööriistad ja seadmed on ohtlikud a Valede kaitsevahendite kasutamine on ohtlik a Vale tööriista kasutamine on ohtlik a Elektriseadmete ja liinide läheduses metallredelite ja platvormidega töötamine on ohtlik a Elektrilised ohud suurenevad oluliselt, kui töötaja, töökoht või seadmed on märjad Kannatanu ülevaatus ja esmaabi a Kui kannatanu on voolu all: a.) otsi voolu väljalülitamise võimalust, ära puutu kannatanut, kutsu abi (112) b.) Püüa kannatanu vooluahelast
Sellisteks ahelateks on näiteks trepikodade, evakuatsiooniteede ja varjendite valgustus, samuti liftide ja häiresead- mete toide. Üldiselt tuleks ruumides, kus elektrikatkestus kujutab endast suurt ohtu, toita valguspunkte kahest või enamast rühmast. Rikkevoolukaitselüliti kasutamisel tuleb ahelad jaotada nii, et maanduse katkemisel ei jääks kogu paigaldis pingeta, või et pingeta ei 4 jääks hoonete oluliselt vajalikud seadmed, mis ei või pikemat aega järelvalveta olla, nagu nt. küttesüsteem. Paigaldise osi, mis nõuavad eraldi juhtimist, tuleb toita omaette ahelatest sellisel viisil, et muude ahelate rikked ei häiriks nimetatud osade talitlust. Märkus. Paigaldistes, kus voolukatkestust tuleb vältida nähakse ette kaitse- ja häireseadeldised, manööversüsteemid ja toitetrafode sekundaarahelad. VÄLISTOIMED Iga välistoime liik on määratud oma tähisega, mis koosneb kahest
kui kaks sajandit tagasi. Arusaam sellest, et kogu maailm ja kõik temas peituv koosneb liikuvast mateeriast, ajendas teadlasi uurima mudeleid, milles oleksid omavahel seotud nii mehaanika kui elektroonika. Paljudele inimestele jäi arusaamatuks, et üks keha võib teist vahetult mõjutada "tühjuse" (näiliselt tühja ruumi) kaudu. Seetõttu püstitasid nad mitmeid hüpoteese, kuidas üks keha võib rakendada jõudu teisele ilma sellega kontaktis olemata. Algul oletas Isaac Newton (1643...1727), et kehad võivad teineteisele mõjuda läbi "tühjuse". Olulise tähtsusega avastuse selles vallas aga tegi inglise füüsik Michael Faraday (1791...1867). Üheksateistkümnenda sajandi algul formuleeris ta elektromagnetilise induktsiooni seaduse, st muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Seejärel avastas Georg Simon Ohm (1787...1854) voolu ja pinge vahelise sõltuvuse - Ohm'i seaduse. Esimene konkreetne tõestus elektri-ja magnetvälja
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
misega kaubaveol ja reisijaveo ressursi ammendanud reisilennukite ümberehitamisega kaubalen- nukiteks. Tänapäevase ärilogistika juured on suures osas sõjanduses. Analoogiliselt ärilogistika vaja- dusega toimetada lühikese aja jooksul mitmete piirangute olemasolul lähtekohast sihtkohta suuri kaubakoguseid on läbi ajaloo olnud väejuhid probleemide ees, kui on tekkinud vajadus liikuda mit- mekümnest või mitmesajatuhandelisest sõdurist koosneva sõjaväega sadu ja tuhandeid kilomeet- reid. Sõjaväe liikumise ja toitlustamise tagamiseks tuli väejuhtidel teha tõsiseid pingutusi isikkoos-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
