Elektriangerjas (Electrophorus electricus) Elektriangerja keha on maolaadselt pikk ja tüse, värvus oliivpronksjas. Keha pikkus võib ulatuda kuni 2,5 meetrini ja kaal 20 kg. Elektriangerjale iseäralik on elektrielund, millega suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid,...
Elektrilööke kasutab nii saakloomade halvamiseks kui ka enesekaitseks. Elektrienergiat tootvad elundid paiknevad elektriangerja pikas sabaosas, mis hõlmab ligi neli viiendikku kehast. Elektrielundid koosnevad eriti õhukestest elektriplaadikeste kimpudest, mida on kokku umbes 10 000 ning millest igaüks tekitab väikese elektrilaengu. Kui nad aktiveeritakse, tekitavad nad lühikesi elektriimpulsse. Madala pinge korral täidab elektriimpulss radari funktsioone. Kui elektriangerjas märkab möödaujuvat kala, on ta võimeline laengu intensiivsust suurendama, andes löögi, mis saagi halvab. Elektriangerja sigimise kohta pole praktiliselt mitte midagi teada. Ühtlasi pole õnnestunud kindlaks teha ühtki selgemat omadust, mis võimaldaks tema sugu kindlaks määrata. Võimalik, et sarnaselt teistele elektrivälja tekitavatele kaladele, kasutavad angerjad elektrielundeid sugude, ea ja paaritumisvalmiduse kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. On teada, et teatud ajal
ELEKTRIANGERJAS Oskar Pihl Kristian- Sander Kalmus VÄLIMUS • 2,5 meetrit • 20 kg • Oliivpronksjas • pikk ja tüse • VOOL • 500 volti • 0,83 amprit • 415 vatti ELEKTRI KASUTUS • halvamiseks • enesekaitseks VIDEO • https://www.youtube.com/watch?v=Kw6ZG860mbI
hoides sealt kinni mitu minutit. Ainult sellistel agressiivsematel kokkupõrgetel, kus hammustatakse üksteist kasutavad mõlemad kalad ka oma elektrilaengut vastase peal. Kui ollakse vastamisi suurema sissetungijaga kui on toiduks olev kala, siis elektrisäga ei tee tamaga enam sama avatud suuga ja külgede näitamise vaatemängu, vaid kasutab lühiksesi elektrielundi laenguid, millest piisab sissetungija eemale peletamiseks. ELEKTRIANGERJAS (ELECTROPHORUS ELECTRICUS), Elektriangerjas (Electrophorus electricus), on elektri kala, ning ainuke liik Electrophoruse perekonnas. Ta on suuteline võimsa elektri shoki tootmiseks, mida ta kasutab nii küttimisel kui enesekaitseks. Ta on tippkiskja Lõuna Ameerika piirkonnas. Hoolimata oma nimest, ei ole ta angerjas vaid on pigem knifefish (ingl.k.) ANATOOMIA
Bioelekter Haapsalu Gümnaasium 11B Bioelekter… … on elavate rakkude, kudede või organismide poolt tekitatud elektriväli. Ajalugu Mingil määral teati juba iidsetel aegadel (Niiluse säga, elektriangerjas) 18. sajandil uurisid Galvani ja Volta sidet lihaste kokkutõmbumise ja elektri vahel Katsetes kasutati konni Bioelektrilised nähtused leiavad põhiliselt aset mikrotasandil: Raku sees Raku membraanis Raku vahetus ümbruses Aga leidub ka makrotasandil: Kudedes Organites Üle kogu organismi Rakud kasutavad bioelektrit: Ainevahetuse käigus tekkinud energia varumiseks Töö tegemiseks Sisemiste muutuste vallapäästmiseks Teiste rakkudega informatsiooni jagamiseks Organismid kasutavad bioelektrit: Orienteerumiseks Saaklooma leidmiseks Saaklooma peibutamiseks Saaklooma halvamiseks, uimastamiseks, tapmiseks Enesekaitseks Pinge Enamasti on tekkind impulsid 1-200 mV ...
Elektriväljad meie ümber/sees Sass Kaarama Avinurme Gümnaasium 11.klass Mis on elektriväli ??? Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Elektriväli meie ümber. Meie ümber olevatest elektriväljadest on igapäevased elektrienergia ülekandmiseks kasutatavad liinid. Maa ja suurte liinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Elektriväli meie ümber. Elusorganismidest on kõige suurema elektrivälja omaja elektriangerjas. Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Elektriväljad meie sees. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakku...
Tugevad elektrikalad · Kalad, kes suudavad oma elektrilöögiga vastase oimetuks lüüa nimetatakse tugevateks elektrikaladeks. · Selliste kalade pinge ulatub 10V kuni 500V ja voolutugevus kuni 1A. · Elektrikalad kasutavad oma "võimeid" ainult enesekaitseks või saagi püüdmiseks. · Suurem elektrilöök võib olla inimesele ohtlik, aga ise peavad nad elektrilöökidele hästi vastu. Tugevad elektrikalad · Elektrirai kuni 70V · Atlandi ookean · Elektriangerjas kuni 300V · LõunaAmeerika mageveekogud · Elektrisäga kuni 400V · Aafrika mageveekogud Nõrgad elektrikalad · Nõrgad elektrikalad tekitavad elektrilöögi kuni 1V. · Nad ei kasuta seda et saaki uimastada. Nad kasutavad seda vaid navigeerimiseks, objektide äratundmiseks ja suhtluseks. · Nõrku elektrikalu ei uurita niipalju kui tugevaid elektrikalu. · Nõrgad elektrikalad on nt. noakalad ja elevandininakalad. Töötamise põhimõte · töötamine Aitäh kuulamast
pinge Mis see on ?? Jätk Pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamiseks juhi ühest punktist teise. Pinge juhi kahe punkti vahel on 1 volt, siis kui 1 kuloni suuruse elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise teeb elektriväli tööd 1 dzaul. Mida tugevam on elektrivälja mõju laetud osakestele (mida suurem on pinge), seda tugevam on vool vooluringis. Juhti läbiva voolu tugevus on võrdeline pingega selle juhi otstel. Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete ...
Kui inimene satub kõrgepingeliinide alla ei ole tal soovitatud käia väga pika sammuga kuna iga sammu astumisel olenevalt tema suurusest tekib jalgade kauguse vahele pinge, mis võib tekitada inimesele südamehäireid. Mida suurem samm, seda suurem pinge tekib ning see võib südame rütmist välja lüüa. Samuti on soovitatud astuda väikeste sammudega siis, kui äikest lööb. Äike tekitab sammuti pingeid inimese ja maa vahel. Elusorganismidest on kõige suurem pinge allikas elektriangerjas, Lõuna-Ameerikas elavad kalad tekitavad oma saaki rünnates kuni 600 V. Need kalad kasutavad pingeimpulsse ka ruumis orienteerumisel, kuid siis on pinge palju väiksem. Väga väiksed pinged tekivad ka meie endi sees. Närvirakkude kiududes on väliskeskkonna suhtes negatiivsed laengud suurusega -70mV. Kui närv saab puudutuse või muud sellist väliskeskkonnast, siis suureneb laeng 70mV ja saavutab suuruse 40mV.
ELEKTRIVÄLJAD MEIE ELUS Elektriväli tekib laetud osakeste ümber ja ka avaldab mõju laetud osakestele. Elektrivälja kohtame kõikjal enda ümber, ka puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Mõeldes elektriväljale, meenuvad kohe elektriliinid. Inimene rakendab seal osavalt pingeid elektrienergia ülekandel. Maa ja suurte elektrienergia ülekandeliinide vahele võib jääda kuni miljon volti. Kõrgepingeliinide all käimine on inimeste tervisele(südametööle) ohtlik. Inimene rakendab elektrivälja veel teleri kineskoobis, elektrokardiograafias(südametsükli uurimine), elektroentsefalograafias(uurib peaaju talitluse käigus tekkivate pingete ajalist sõltuvust), kserograafias(kopeerimine) jne. Ka elusorganisme võib ümbritseda elektriväli, kõige tüüpilisemad esindajad on elektrirai ja elektriangerjas. Mõned kalaliigid tekitavad elektrit saagi surmamiseks, teised aga toodavad elektrit, et kasutada seda abivahendina lii...
Samuti on neil magnetmälu, võime salvestada magnetvälja. Seetõttu kasutatakse neid erinevate salvestamise viiside puhul (makilindid, arvuti kõvaketas). V Elektriväljad ja pinged meie sees ja meie ümber Elekter on põhimõtteliselt igalpool. Elektriväli on jõud, mis mõjub ühikulise laenguga kehale ja töö, mida see jõud ära suudab teha. Sellised jõud on kõikjal meie ümber. Kus kohtame: Igapäevased elektrienergia edasikandmiseks mõeldud liinid, elusorganismidest suurim elektriangerjas (oma saaki rünnates 600V), väikesed pinged tekivad ka meis endis närvirakkude kiududes on väliskeskonna suhtes negatiivsed laengud. Võrreldes väliskeskkonnaga on need pinged väga väiksed , kuid nad on meile väga vajalikud (Selle abil teeme vahet soojal ja külmal)
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Angerjas (Anguilla anguilla) Angerjas on tuntud ka rahvapärase nimega Ualan. Angerjat tunneb arvatavasti küll igaüks. Kes ei ole seda libedat, madujat kala juhtunud käes hoidma, on tõenäoliselt vähemalt tema hõrku liha delikatessina proovinud. Angerjas kuulub sõõrsuude hulka. (Sõõrsuud moodustavad omaette klassi luukalade ja kõhrkalade kõrval). Ta on maduja kehaga ja poolparasiitne eluviisiga. Ta sarnaneb veidi luukaladega, kuid tal puuduvad soomused, lõuad ja tüüpiline suu. Suu asemel on tal suulehter. Suulehtri serval ja keelel asuvad arvukad hambad. Nende abiga raspeldab ta lihatükikesi elusatelt kaladelt või laipadelt. Emased kalad kasvavad Eestis kuni 110 cm pikkuseks ja isased kuni 50 cm. Kehamass sõltub soost ja vanusest. 10...11 aastaga kasvavad emased umbes ühekiloseks ja 80 cm pikkuseks, isaste mass on kuni 150 g. Angerja puhul on eriti omapäraseks tema elukäik. Nimelt hakkavad kõigi Eur...
silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav elektrielund paikneb sabas ja on jaotunud kaheks. Soki saanud saakloom tardub paigale, kuid löögi
tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist (U=A/q). Elektrivälja pinge juhi kahe punkti vahel on arvuliselt võrdne elektrivälja tööga ühikulise elektrilaengu ümberpaigutamisel juhi ühest punktist teise. Pinge on suurim vooluallikaga ühendatud juhi otstel e. poolustel. Pingeühikuks on 1 volt (1V; 1v=1J/1C). Suur pinge = kõrge pinge, väike pinge = madal pinge. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugeva elektrivoolu (närvirakkudes 50-60mV, elektriangerjas 600-900V, äikesepilvede vahel 100 000 000V). Ka elektrivõrgu pinge 220V on inimesele ohtlik. Pinget mõõdetakse voltmeetriga (pinge mõõtmiseks kohandatud galvanomeeter, skaalal `V'). Alalisvooluringis kasutatakse alalispinge voltmeetrit (`-`), vahelduvvoolu puhul vahelduvvool voltmeetrit (skaalal `~'). Voltmeeter ühendatakse rööbiti juhiga, mille otstel pinget tahetakse mõõta (mõõteriista ühendamisel juhiga pinge juhi otstel ei muutu)
Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Et Amazonase vesi on väga sogane, siis on loomadel raske seal näha. Paljud liigid kasutavad oma asukoha kindlaksmääramiseks või saagi otsimiseks erilisi mooduseid. Jõgedes elavad mageveedelfiinid saadavad välja ultrahelisid ning võtavad vastu toiduks olevatelt kaladelt ja koorikloomadelt peegelduvat kaja. Elektriangerjas tekitab aga elektrivoolu, mida kasutab saagi leidmiseks ja halvamiseks. Matamatad (kilpkonnad) lamavad oodates jõepõhjas. Kui nad tunnevad vee liikumist, mida põhjustavad väikesed möödaujuvad kalad, avavad nad lõuad ja imevad saagi suhu. Lasteentsüklopeedia Maismaal elavad metssead, pühvlid, elevandid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, tapiirid, gorillad, orangutangid, ahvid, pärdikud, paviaanid, simpansid, laisikud, puumad, leopardid, jaaguarid jt.
välja), haistmiskotikesed, haistmissagarad Kompimine Küljejooneelund, kehapind, Säga, karpkala, tuur, poised, uimekiired merikukk Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal) "6" meel "kolmas silm" Silmud Elektrilaengute Elektrielundid Elektriangerjas, elektrisäga, tunnetamise ja tekitamise elektrirai võime Helenduse tekitamine Helenduselundid Süvaveekalad helendavate bakterite koed Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi
Mesoelemendid esinevad 0,...% (kümnendik protsentides) Ca, Na, K, Mg, (Cl) 1. osalevad ainete transpordis rakku ja rakust välja 2. reguleerivad organismis veereziimi. Nt. Na seob vett, kui inimesed söövad soolast toitu, siis võib tekkida vedelikupeetust. K jällegi väljutab vett. 3. kõik osalevad elektrilaengute tekitamisel (laengud on vaja närviimpulsside tekitamiseks, teatud organismid suudavad veelgi võimsamaid laenguid tekitada nt elektrikalad). Elektriangerjas 600V, elektrirai 50A. Tegurid, mis mõjutavad organismide elementaarset koostist. 1. Süstemaatiline kuuluvus. Nt taimne toit, taimses toidus on palju K ja vähe Na. Loomses toidus seevastu rohkelt Na, vähe K (vere maitse soolane, kuna veres on NaCl sisaldus ioonide kujul 0,9%) 2. Elukeskkond. Nt. Mageveekalad ja ookeanikalad Na+/Cl-/Mg2+/Ca2+ on ookeanikalades 4-10% rohkem. 3. Keskonna saastatus. Väga ohtlikuks saasteelemendiks on plii (seatina) plii saaste on
puudub • luustunud lõpusekaaned• ujupõis on hüdrostaatiliseks aparaadiks• südamel arterisoossibul 9 S. HEERINGALISED: – õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas heeringas, räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused puuduvad, keha külgedel luuplaadid ogalik, luukarits S
heeringas, räim, kilu Sgk lõhilased kerel küljejoon, rasvauim N: lõhi, jõeforell, rääbis, meresiig, peipsi siig, meretint 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) Sgk elektriangerlased N. elektriangerjas Sgk karplased N: karpkala, koger, särg, säinas, viidikas, vimb, linask, latikas Sgk pardkalad N: säga, kohversäga, elektrisäga 16.3.4.4.3. Selts haugilised Uimed pehmed, rööveluviisiga Sgk hauglased N: haug 16.3.4.4.4. Selts angerjalised Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud.
Vaatepilt, mida näeme, või helid, mida kuuleme, rekonstrueeritakse meie ajus lihtsate närviimpulsside voo baasil, mida silmades või kõrvades paiknevad retseptorrakud sinna saadavad. 2. Meelte tundlikkuse varieeruvus loomariigis (näiteid). Nt kaheksajalal on hea kompimismeel, kakkudel hea kuulmine, koertel hea haistmine jne. 3. Inimesele tundmatud meeled loomadel. Maod suudavad soojust näha. Linnud suudavad tunnetada maa magnetvälja. Elektriangerjas suudab tekitada enda ümber elektrivälja. 4. Looma "omailm". Loomad tajuvad maailma teisiti kui inimesed ja teised loomad, see tähendab, et loomadel on omailm viis kuidas nad ise maailma näevad. 5. Signaalärritajad. Signaalärritaja ogaliku näitel. Signaalärritaja on keskkonna mingi omadus, mis kutsub esile teatavat sorti käitumise. Ogalikul näiteks punane kõhualune kutsub esile ründekäitumise. 6. Päästiktunnused ehk biosignaalid.
võnkumiste tajumine. Elundid, mis on Väheliikuvatel kaladel on lõpused halvasti arenenud küljejooneelundist. Kaladel, kes arenenud. Ventileerimisel hästi arenenud toituvad tingimustes, kus nägemisest on lõpuskaane pump. vähe abi (sogane vesi). Elektriangerjas saadab välja impulsse saagi halvamiseks · Kui vees on O2 vähe, siis osa kalu pinega kuni 650 V; 0,5-0,75 A, elektsiräga (karplased) hoidub veepinna lähedale, mis 360 V. on suhteliselt O2 rikas, kuid seal on suurem ärasöömise oht. · Vesi kannab heli 4,8 korda
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
