Hiljem tekib üritusi luua nende või teste muistsete linnade ümber suuremaid koondisi ja lõpuks tekib kaks riiki: Ülemriik ja Alamriik (arvatavasti, IV aa-de lõpul). Juba IV aastatuhande algusel nomoseid oli Egiptuses neljakümne ümber (Uue riigi ajal 16-11 ss. oli neid 22 Ülemriigi territooriumil ja 20 - Alamriigis). Nomosed säilitasid oma kultuurilise ja osalt ka poliitilise iseseisvuse kuni Kreeka- Rooma ajastuni. Igal nomosel oli oma usund, omad jumalad, omad pühad loomad. Nomosed vaenutsesid omavahel lakkamatult. Isegi Rooma valitsemisajajärgul sõdisid nomosed isekeskis usundialaste lahkhelide pärast. Nõnda alustas nomos, kus austati jumalana kala, sõda naabernomose vastu, kelle liikmed sõid seda püha kala. Verevalamise lõpetamiseks oli tarvis Rooma sõjavägede vahelesegamist. Nomoste elanikud rääkisid erinevaid murdeid. Tekstid nimetavad korduvalt, et Egiptuse eri osade elanikud ei mõistnud üks-teist
faktorid nagu isiksuse tüüp. Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Pärast semiitide muutumist etniliselt domineerivaks rahvaks suhtusid semiidid sumeri kultuuri austavalt. Kirjutati ümber sumerikeelseid tekste, kohandati sumeri legende, sumeri jumalaid seostati semiidi jumalatega, jne. Seega on tegemist sumeri-semiidi segakultuuri ja segareligiooniga. Religiooni põhilähtekoht: jumalad lõid inimesed, selleks, et inimesed nende heaks tööd tegid. Jumalad jagasid maa ära (linnriigid), igal linnriigil on oma kaitsejumal, kes on ka selle linnriigi omanik. Linnriigis on jumala koda ja templimajapidamine, mis jumalat toidab. Jumalaid austati ka igapäevaste rituaalidega templis (jumalakujuga tegeleti põhiliselt). Jumala vajadused olid ülimalt inimlikud. Ka panteon oli inimlik (ning väga sarnane Kreeka panteonile). Jumalad on patriarhaalne suurpere. Jumalatele on omane nii inimlik välimus kui ka inimlikud pahed. Panteoni eesotsas seisid An, Enlil ja Enki. An (semiidi Anum) on taevajumal. Tema linn oli Uruk
kokku igapäevaselt erinevate kultuuridega; religiooni teaduse 1 eesmärk on kasvatada inimestes mõistmist. Egiptus · II vanim tsivilisatsioon · Vanimad kirjutised 4000 eKr. · Noomid-40 kuni 42 noomi. Täiesti iseseisvad kuni ühinemiseni. Tekkisid Alam- ja Ülem-Egiptus. 3000 eKr liitusid ühtseks riigiks. Pealinnaks Memfis. · Iga maakond austas oma jumalat. · Polüteistlik usund. Oluline roll kultusel ja uskumustel; inimese tekkimise lugu. Ei erine tugevalt selle poolest kreeka ja rooma usundist. · Jumalate kultus; kuningate kultus ja surnute kultus. · Jumala käsitlus: - Iseloomulik, et ühel jumalal võib olla erinevaid ilmumisvorme. Mitte inimlikud ilmumisvormid. Jumalad inimese sarnased; selle kõrval looma või linnu kujul ilmumisvorm. Jumalal on inimese keha ja looma pea. Sellest on tekkinud
Ürgookeanist kerkis esile küngas, Thot asetas sinna muna ja haudus välja ürgjumala päiksejumal Ra Kuu oli ennem kui Päike! Osiris kõige esimene Egiptuse vaarao tumeda peaga, heleda pudelikujulise krooniga, sulgedega, käes kõverkepp ja piits Isis Osirise õde, abikaasa - kahe sarve vahel päikseketas Ramses II egiptuse vaarao põhitunnused sinise krooniga, sarkofaagidest leitud, kõver valitsuskepp II loeng 13.02.2012 Teeba kaitsejumal - Amon Egiptlaste komme kõik religioossed ehitised ehitati kivist Ankh elurist, igavese elu sümbol Ra vana riigi tähtsaim jumal Thot kuujumal Min viljakusega seotud jumal, esiletõusva fallosega Kottose? Linn Hnum austati Lõuna-Egiptuses, peeti inimese loojaks, tema maailmaloomine toimus pottsepa kedral Pottsepa keder pärit 3000 aastast e.m.a. Osiris kultuse esiletõus oli I ajaperioodil, u 2250-2040 e.m.a., allilma kohtumõistja
Eeldused: 1) Maadeavastamine varasel uusajal 2) 1830ndatel romantistlik õpetlaste huvi mütoloogiate vastu 3) Võrdlev keeleteadus 4) Darwini evolutsiooniteooria Liigitusviisid: 1) Geograafiline 2) Kõrgkultuur(olemas oma tekstid jne) vs traditsionaalsed(teadlased on üles kirjutanud) 3) Rajatud ja kujunenud/tekkinud usundid 4) Kosmopoliitsed ja etnilised(rahvuslikud; ei tegele misjoniga) Kristlus oli alguses juudi sekt, tänapäeval aga kõige levinum usund. Maailmausundid kõikidel kontinentidel ja suur järgijate hulk - kristlus, budism, islam (võib-olla ka hinduism ja juutlus) Mesopotaamia religioon Mesopotaamia tähendab jõgedevaheline. Teadaolevalt vanim tsivilisatsioon (4000 eKr). Juba neoliitikumis tegeleti põlluharimisega(vihmavesi). Päritolu pole teada, kuid hüpoteesid: 1)Kesk-Aasia mägistest piirk, kuna mäed olid tähtsal kohal. 2)Indiast, kuna kokkupuude on tõestatud. Sumeri tekstid allikaks (3000 eKr)
dharma seadmuste järgimine; 3. artha kasu/raha teenimine; 4. kama seksuaalne kirg · Sati aus, vooruslik naisterahvas. Kui moslemid sissetungisid tekkis fanatism sati mistõttu läksid naised oma meeste matustel tuleriidale. · Jauhar massienesetapp. Suurimal hukkus 45 000 inimest. · Koloniaalajastul taasavastatakse oma kultuur neohinduism. Inglaste uurimise tagajärg. Annab aimu, mis võis kunagi olla. Muinas-Egiptuse usund · Teistlik usund usund, kus on väga selgepiiriline jumala kujutlus · Polüteistlik austatakse paljusid erinevaid jumalusi · Henoteistlik jumalakäsitlus erinevaid jumalusi võidakse kasutada ühe jumala erinevate teisenditena · Kultusreligioon · 1880. aastatel desifreeriti hieroglüüfkiri, tänu millele on võimalik seda religiooni tundma õppida. · Vanimad andmed selle usundi kohta on neljandast aastatuhandest
Religiooniteadus erladi haruna on suhtleiselt noor, alguse sai 19. sajandi keskpaika või teise poole. 1870. Aastatel luuakse esimesed õppetoolid religiooniteadustes. Eestis loodi 1919. aastal mittekristlikute usundite õpetamiseks Tartus õppetool. Suur osa inimestets on õppinud ja bioloogiat ja lähevad edasi religiooniga. Lahe ise uurib Rooma keisri riigi usundilugu, praegu uurib idamaise päritoluga jumalannasid, nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses.
Pidi olema sisemine organisatsioon, ei tea kuidas tegutses, miski ei viita pealiku olemasolule. Lõuna poole Balestiinas, Jordani jõe lääne kaldal oli Jericho(linnake) kaevamised toimusidpärast II MS. Suur linn,müüriga kindlustatud,kuulsad vahitornid.Sisemine korraldus oli ühiskonnas hea.Pole pealiku residentsist märki.Kultusest on märk, kolbad leitud,vääriskivid silmadeks,asetatud müüri ,tähendust pole teada.Tõenäoliselt esivanemad või esivanemate kultus. Sugulusliinid olid ühiskonnas tähtsal kohal.. Türgi keskosas 7 a t, Catal Hüyük,Anatoolia stepi platool.Olulisel kohal oli karjakasvatus.Asulas on leitud ka märke, et veised,härjad olid kultuslikud objektid.Palju kaevatud.Tihedalt, 1 toalised majad, polnud kindlustatud,polnud tänavaid, vaid liiguti mööda katuseid, polnud ka uski olid katuse luugid.Pealiku residentsi pole.Hea sisemine korraldus. On leitud ruume mida on peetud
Oli kuningas ka, aga tal oli pigem tseremoniaalne (jumala esindaja) funktsioon. Olid kaks suur asulat, üks oli kindlustatud kuninga jaoks, kaupmeeste jaoks aga teine (Kanesh). Kaubanduslikult seotud need alad. Jagas sõjameestele maatükke, mis oli vastutasuks. Seda sai pärandada sõjaväekohustsega. Tegi ka seadused, lasi need kivisse raiuda ja pani riigis üles. Hammurapi seadused- ideoloogilised, võib võtta kui territooriumi märkimist. Seaduste üleval on pilt, kus Hammurapi seisab päikesejumal Samasi ees, s.t tegu on jumalike seadustega. Algab ja lõppeb pika Hammurapi ülistamisega. Kehtestab seadused selleks, et vägev ei rõhuks nõrka ja et seadus on kõigile vaatamiseks. Seadused, karistused konkreetsete kuritegude eest. Karmid karistused (eriti surmanuhtlusi palju). Isikuvastaste kuritegude kohta- karistus sõltub sellest, kes kelle vastu sooritab ehk kõik ei olnud seaduse ees võrdsed. Oli kolm klassi: · Avilu- mees ehk vaba kodanik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
