50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-09-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
72 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kersti17
Õppematerjali autor
meie vanal iseseisvusajal valitses sama rahvuslik tervik, olgugi tolleaegse üldise taseme kohaselt algelisel kujul: maa, aadliga (vanematega) eesotsas, ja linn, lääne kultuuri assimileerija. Seda on tõestanud uuem ajalooline uuring. Kuid ristirüütlid halvasid meie rahvusliku arengu. Eesti rahvas oli määratud hävimisele, — kui teda poleks päästnud Tannenbergi lahing (1410). Ometigi tuli leppida täie- liku varjusurmaga. Linn võeti võitjate poolt üle, eestlane sulatati võõraks rahvuseks. Maa aadel tapeti enamikus maha, — jäi vaid eesti talupoeg, kes pikapeale orjastati. Nii vegeteerus eestlus talupojas sajandeid, avaldades end keeles, rahvaluules ja rahvalaulus, primitiivses rahvakunstis, põlluharimisega seotud rahvateaduses ning vahetevahel vastuhakkamistes. Linna on küll valgunud sajandite kestel eestlasi maalt, maa-orjuse pagulasi. Vähemnõudlik on leidnud siin kergemat elu, jäädes ehk nimeliselt eestlaseks
(Metafoor) alla jäänuna. Aga kuidas seda teha, kui valimiste eel on kõvasti verbaalset rusikat (metafoor) vastase nina all hoitud? (retooriline küsimus) Me võime öelda, et radikaalne retoorika on vaid tähelepanu võitmiseks; et 21. sajandil teisiti ei saa. Aga ma pelgan, et selle mõju on siiski sügavam. Kaikamehe keelekasutus teeb meist kaikamehed. Väärikaks jäämine teeb riigimehi. Nii see on. Mulle on kallid liberaalsed demokraatlikud väärtused ja samas olen ma uhke, et ma olen eestlane. Ma tean, demokraatiat piiramata on võimalik eesti rahvust ja kultuuri hoida nii, et meie rahva valdaval enamusel laulupidu ikka hinge liigutab. Ma olen uhke, et ma olen eestlane ja ma ei näe kuidagi vastuolu selle ja rahvusvahelisse väärtuspõhisesse kogukonda kuulumise vahel. Vastupidi, ma ei näe ühtegi muud alternatiivi eesti kultuuri ja rahva kaitsmiseks kui teha tihedaimat võimalikku koostööd samameelsete demokraatlike riikidega ja üksiti seista selle eest, et see
riigimeest. Ma tänan igaüht, kelle hool, oskused ja pühendumus on toonud Eestile ilmselt kõigi aegade kõige tugevama, kõige parema rahvusvahelise maine. Maine, mis pole kujundatud, vaid on kujunenud meie tegude ja oskuste, eestlaste pealehakkamise, leidlikkuse ja avatud mõtete põhjal. Me ehk ei teagi, et maailma menukaim elusolev klassikalise muusika helilooja on Rakverest pärit Arvo Pärt. Et enim klassikalise muusika plaadistusi maailmas on dirigeerinud eestlane Neeme Järvi. Tiigrihüpe, Skype, digiretsept, e-politsei ja e-maksuamet, nagu ka Eestis välja mõeldud X-tee andmevahetuskiht on võetud uurimiseks ja matkimiseks mitmes Euroopa riigis ja kaugemalgi. Need näited, mida võinuks siin pikalt jätkata, kinnitavad, et me suudame teha siin Eestis suuri asju ka edasi. Ka siis, kui suurimast suurim asi, me oma riik, on juba ära tehtud. Head inimesed jah, ma tean, et mõnus on mõnitada, et Eesti edu tunnistamist on praegu
Kättemaksust saab Hamleti kinnisidee, isa vaimu viirastused aina süvendavad seda. Selles teoses on armastus ainult näiline. Karl Ristikivi "Inimese teekond" "Inimese teekonna" suur teema ongi nagu pealkirjas öeldud teekond. Teekond, mis kätkeb endas koduigatsust, igatsust juurte ja kindla pinnase järele. Teosel on eesti ajalugu arvestades tugev kaal. Eesti on mõnes mõttes terve aeg, kuni taasiseseisvuseni, paguluses elanud. Eestlus ja eestlane olemine oli pikalt maha surutud. Ainult mujal või üksi kodus võis õige eestlane olla. Ristikivi luulekogus ongi see valu, mida meie maa on pidanud endas kandma. Samas on motiivina kasutatud ka kauguseigatsust. Vaevalt on kauguse all mõeldud mõnda eksootilist piirkonda. Pigem kaugemat tulevikku, mis oleks helge ja vaba. Ometi tundub vabadus kauge ja eksootilisena. "Inimese teekonda" on autor pannud väga palju ennast. Ka ta ise oli pagulane, kelle hing ihkas koju tagasi
Vahest alles seejärel tulevad meile meelde kooliõpikust loetud faktilised teated. Tahtmata kuidagi eitada kõige selle väärtust, mida Jüriöö aineil on loodud kunstilises vormis, tuleb siiski tõdeda, et niiviisi kujundatud pilt on ühekülgne. Ei saa rahulduda ainuüksi ülestõusu romantilise sära ja ilutsemisega. vältida kuiva faktide ettesöötmist. Jüriöö ülestõusu kronoloogia ning sündmuste käiguga peaks tuttav olema iga eestlane. 1. Taanlaste taotlused ning eestlaste ja vasallide vastuseis Jüriöö ülestõusu põhjustas Marburgi Wigandi kroonika järgi Taani kuninga vasallide omavoli ja vägivald, ülestõus oli suunatud vasallide vastu. Noorem riimkroonika rõhutab kogu aeg ülestõusu saksavastast iseloomu. Taani ulatuslikud taotlused Eesti aladele algasid XII sajandil. 1160-ndate aastate keskel määras Lundi peapiiskop Eskil Prantsusmaal õppinud munga Fulco Eestimaa piiskopiks
Kirjanikud võimendavad väga hõõrdumist ja maailmade erinevust. -hübriidsus, kaks maailma lootusetult kokku kasvanud, valitsev julgustab alluvat jäljendama enda moraali (hariduse kaudu talupoja suhtumise muutmine mõistvaks jne Mõis=kultuur, aed, valgus Küla=loodus, kehv põld, pimedus Ühine=mõisarahvas toapoisid, teenijad, vallakirjutajad, käsitöölised, haritlased e õpetajad, mõisasundijad (reeturi aspekt, olnud talupoeg, nüüd reedab) Kitzberg ,,Veli Henn"- eestlane on uhke olla, kadakasakslasi naeruvääristatakse. (keelte segunemine hübriiduse puhul), tüdruk õppis Tallinnas juuksuriks, tagasi tulles oli võtnud üle uusi kultuurilisi hoiakuid(valimatult), kokkuvõttes mõjub koomiliselt (K naeruvääristab, kujutab tüdrukut karikatuurina). Kadakasakslane (kate =hurtsik), sakslase jäljendaja kommetes, keeles, välimuses jne. Johanson kirjeldab alaväärsustunnet 20. 30l aastatel , idee et haridus kuulub
teeb tööpäevi. Kui kohustuse katkedes töötab peremehe heaks. Suviline- kui talus tööd suvel vaja teha, siis palgatakse. Küla. Taluküla, erinevad majapidamised moodustavad üksusi. Teatud lepingulistel suhetes mõisaga. Peavad maksma mõisale maa kastutamise eest maksu. 19. saj vältel palju. 19. saj tekivad ka hajakülad, kus talumajapidamised on üksteisest väga kaugel. Hajaküla on iseloomulik 19. saj Eestile. Eestlane kui individualist. Ei salli naabreid. 19. saj. saavad neist alevid, väikelinnad. Palju on ,,külakirjandust", see varjab ära alevikirjandust. Ei ole maa, ei ole ka veel linn. Ei ole enam põlluharija mentaliteet. Sinna koondusid ametimehed, nt käsitöölised, seal tekivad seltsid. Küla juurde kuuluvad ka veel kirik ja kõrts. Küla mentaliteedi vormijad. Siis toimub ka linnastumise esimene laine. See kõik säilib ka veel 20. saj vältel. Mõtestatakse seda sama suhet
Kooli nimi Anton Hansen Tammsaare, August Gailit Õpimapp Koostaja: Sinunimi Juhendaja: õpetajanimi Tartu 2009 Anton-Hansen Tammsaare (30.01.1878 - 01.03.1940) Elulugu Anton Hansen-Tammsaare (1878-1940) on eesti kuulsaim kirjanik, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse varjus aga peitub keerulise elusaatuse, tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare kolis lõplikult Tallinnasse elama 1919. aasta 1.septembril
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid