vormidega. · Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts- CD-lt. 3 GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate ja
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation’i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate
Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL), mille tõttu on Linuxi programmitekste lubatud edasi levitada. S.t. et sul on õigus programmi teistega jagada ja levitada olenemata sellest, kas sa said selle internetist, arhiiv- või kommerts-CD-lt. GNU üldine avalik litsents FSF (Free Software Foundation'i) tarkvara ja GNU projekti litsents, mis garanteerib kasutajatele vabaduse seda tarkvara levitada ja modifitseerida. Sõna "free" tähendab siin nimelt "vaba", mitte "tasuta", sest FSF võtab uue tarkvara avaldamisel selle eest tasu. Linuxil on UNIX - süsteemi välimus, fraktuur ja lõhn. Mis Linuxit UNIXi kommertsversioonist eristab, on see, et Linux pole ühegi firma või üksikisiku tarne, vaid pigem kõigi oma väljatöötajate
Selleks täida lüngad muutujate väärtuste tulpades ja täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja viis erinevat põhjust, miks “software engineering” on teistsugune kui muu “engineering”
Kõik kommentaarid