Kuidas poegade eelistamine
mõjutab tüdrukute ja naiste saatust.
Poegade eelistamine tütarlastele on osades riikides tõsiseks
probleemiks. Eriti probleemsed on Hiina, India ning Lõuna – Korea.
Taoline eelistamine aga avaldab suurt mõju ühiskonnale ning naiste
ja tüdrukute saatusele .
Eelkõige mõjub poiste eelistamine negatiivselt tütarlaste ja
naiste saatusele. Vastsündinud tütreid isegi tapetakse . Olenevalt
regioonist võib tapjaks olla perekonnapea. Tütarde sündi üritakse
juba varakult vältida. Selleks tehakse loote sugu kindlaks. Kui
vanematele öeldakse, et neil sünnib tüdruk, siis püütakse
võimalikult kiiresti lapsest vabaneda abordi teel.
Kuna loote sugu on võimalik alles hilises staadiumis kindlaks teha,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
maasikas93
Õppematerjali autor
.................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST.............................. 17 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE KOMMENTAARID ESSEE 19 Missugused on soolise ebavõrduse ilmingud eesti ühiskonnas................................19 Mida seadus üldse reguleerib ja mida ta Eestis reguleerib.......................................19 Miks seadust vaja on................................................................................................ 20 Kuidas toimib kontrollimehhanism..........................................................................20 Mis võib inimesega juhtuda, kui ta tunneb, et teda on soo tõttu diskrimineeritud...20 Kas seadus on nõrk/tugev, vajalik/mittevajalik........................................................21 EESTI SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSEST................................... 21 SOOLISE EBAVÕRDSUSE ILMINGUD EESTI ÜHISKONNAS...................... 23
Liivalaia Gümnaasium NAISTE ABORDI PÕHJUSED JA MÕJU Uurimistöö Kirsti Kapp 12A klass Juhendaja: Mati Ilmjärv Tallinn 2012 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS 2 1. ABORTIDEST ÜLDISEL 1.1
Seksuaalsusel on nii privaatne kui avalik aspekt; 2) kõik aspektid, mis puudutavad seda, et inimene tunnetab end seksuaalse olendina Seksuaalsuse erinevad aspektid: - bioloogiline reproduktiivsus, seksuaalfunktisoonid, bioloogilised faktorid, seksuaaltungid, suguorganite füsioloogilised reaktsioonid jms - psühhosotsiaalne aspekt tunded, mõtted, suhtumised, väärtused, otsused (öeldakse, et pärit lapsepõlvest) - käitumuslik kuidas inimene käitub, kohaneb seksuaalses vallas, milline on normaale seksuaalkäitumine? - kliiniline füsioloogilised probleemid, tervisega seonduv - kultuuriline kultuurilised väärtushinnangud seksuaalsust puudutava kohta (läänes normaliseerunud, seksuaalkäitumist aktsepteeritakse rohkem) Seks sünonüümiks on kujunenud seksuaalvahekord e koitus; tegelikult kõik seksuaalsed väljendusvormid; seksuaalse käitumise üldnimetus
võrdsust. · Kaheldakse, kas pingutuste tegemine lastesaamiseks on globaalselt mõttekas olukorras, kus maailma ähvardab ülerahvastumine ja niigi on palju hoolitsuseta lapsi, kes vajaksid adopteerimist. Vastukaaluks väidetakse näiteks, et on ebaõiglane asetada nende probleemide lahendamine üksnes viljatute inimeste õlgadele. · Sageli sunnib naisi kunstlikku viljastamist proovima sotsiaalne surve. See soodustab naiste rõhumist. · Mõnede meetodite puhul on oht, et naist käsitatakse pelgalt ,,lootekonteinerina". · Tehnoloogiad võimaldavad lapsi saada ka kõrges eas naistel, millega kaasnevad terviseriskid ja kartus lapse edasise heaolu pärast. · Laste ettearvamatu arv kehavälisel viljastamisel tõstatab küsimuse, mida tohib teha ülejäänud embrüotega, ning sündinud laste puhul seab kahtluse alla nende heaolu.
Väga olulisel kohal oli võitlus argusega, mida eriti halvustati, siis eeskätt karistati just arga last. Tüüpiline oli lisaks füüsilisele karistusele vaimude vihaga hirmutamine. KIRJUTAJA-INIMENE. SUMER 4 Perekond oli monogaamne ja allus kindlatele seadustele. Abielu puhul sõlmiti abieluleping (märgiti naise kaasavara suurus). Lastel olid kindlad õigused. Isad ei tohtinud poegi pärandusest ilma jätta. Isa pidi vastutama poegade eest ja õpetama neile selgeks käsitöö. Austus isa vastu oli üldine nõue ja sellest üle astumine karmilt karistatav. Kindlaid käitumisreegleid õpetati lastele juba maast madalast. Vanemad sisendasid varakult lastele, et vale käitumise eest ootab inimest jumalate karistus. Eristati eksimusi usu, õiguse ja kõlbluse valdkonnas.. KIRJUTAJA INIMENE Ühiskond oli mehekeskne. Naine allus mehele, kuulas ta sõna. Perekond elas omaette majas
o Isahool pehmendab konflikti Emase hind isane on valikulisem, ka nemad valivad parima emase Mis on parem kui seks? · Mingil hetkel lähevad ka vegetatiivselt sigivad organismid üle sugulisele sigimisele järelikult pole miski parem kui seks. Mida naised tahavad? Mida teha? · Suurem valikuvõimalus (parimat) + suurem isahool · Tuleb leida kompromiss nende kahe vahel (nt Nõukogude ajal konflikti polnud, kuna olid meeste ja naiste vahel ära jagatud rollid mida parem keskkond, seda suurem sugupoolte vaheline erinevus eriti isassugupoolte puhul) Ökoloogilised lõksud ja atraktiivsed mülkad 14. nov R. Mänd · Möödunud sajandi keskpaigas said inimesed aru, et looduse hävitamise tempo on liiga kiire ja midagi tuleb ette võtta o Vajadus võtta loomad elukaitse alla kuid kõiki ju kaitse alla võtta ei saa? Missuguseid elupaiku kaitse alla võtta? Kui palju neid kaitse alla võtta?
'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi. Samas teadis ta, et rikas suurtalu omaniku tütar pole tast sugugi parem, lihtsalt eneseväärikus ei lubanud tal seda kõvasti välja öelda. Ka ei olnud Miinal kombeks teisi laimata ja seda Hans naiste puhul väga hindas ning pani imeks. Peale selle paistis neiu silma oma armsuse, tagasihoidlikkuse, õigluse, aususe, virkuse ja töökusega. ...........................................................................................................................................16 Kolmas naistegelane selles näidendis oli Tõkkesilma Liisu, küla kõrtsinaine. Hans iseloomustas teda kui ,,kärme keelega'' vanakest, aga seda heas mõttes. Kuigi talle
Hymes: suhtluspädevus on abstraktsete keelereeglite kogum ja võime kasutada neid vastavusi sotsiaalselt ja kultuuriliselt korrektselt. 7. NIMETA SOTSIOLINGVISTIKA JAGUNEMISVÕIMALUSI, LÄHTUDES UURIMISSUUNDADEST. KIRJELDA IGAT SUUNDA Universaalide otsijad (keelte ühisosa) ja varieerumise otsijad (keelte erinevused). Mikrosotsiolingvistika lähtub keelest, uurib, kuidas sotsiaalne kultuur mõjutab keelekasutust. Makrosotsiolingvistika lähtub ühiskonnast, uurib, mida ühiskond keelega teeb, miks keelt vahetatakse jne. Mikrosuunaga tegelevad ainult keeleteadlased, makrosuunaga lisaks psühholoogid, sotsioloogid jt. 1) Mikrosuund ehk variatsiooniuuringud: kõik keele struktuurilised osad varieeruvad. Tähelepanu pööratakse ruumile ja ajale. Kvalitatiivne meetod. 2) Makrosuund ehk keelesotsioloogia: keel on vahend ühiskonna uurimiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid