Antropoloogia jaotumine neljaks väljaks, nende põhilised uurimisalad – antropoloogia jaguneb neljaks järgmiselt: arheoloogia, kultuurantropoloogia, bioloogiline antropoloogia ja antropoloogiline lingivistika. Arheoloogia – möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia – uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt pü...

Religiooniantropoloogia 1. ajalugu Herodotos 5. saj e.m.a.– rändas ringi, kirjeldas ja võrdles 50 ühiskonna usulisi tõekspidamisi. Keskaegne teadmine tugines antiigile. ? Teadmised erinevate rahvaste religioonidest hakkasid arenema: * maadeavastus – kaubandus * ristiusustamine- islamiseerimine * territooriumite hõivamine Misjonärid kogusid teadmisi. Koloniaalimpeeriumitega avastati uusi religioone. Valgustusaja ideed: - usku ei peetud enam jumaliku tõetunnetuse tulemuseks vaid inimese loominguk...

Loeng 1. Mis on kultuurantropoloogia ja mida ta uurib? Antropoloogia põhijooned. 1. Antropoloogia on võrdlev. Antropoloogid võrdlevad, mis on normaalne ühes ühiskonnas või kultuuris ei pruugi olla seda mõnes teises. 1. Kultuuride/ühiskondade vaheline võrdlus: nii erinevuse kui sarnasused. Ülemaailne (nt Nayaride pere vs eesti pere; eesti üksikemadus vs Kariibi ühiskondade üksikemadus) Regionaalne (nt sotsialismijärgsed ühiskonnad omavahel) Üh...

Esimene loeng Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia tegelevad inimese uurimisega. Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri a...

Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20nd...

Esimese kolme loengu kokkuvõte esimeseks kontrolltööks.

Olulisimad isikud ja uurimissuunad antropoloogias selle 19.-20. sajandil.