Tarkvara · Tarkvara jagatakse kahte suurde rühma. · Süsteemtarkvara e. süsteemne tarkvara. Süsteemtarkvara · Operatsioonisüsteem-tarkvara, mis vahendab arvutikasutaja käske ja korraldusi arvuti riistvaras · Utiliidi-abiprogrammid, mis aitavad arvuti tööd korrastada. · Draiverid-programmid, mis õpetavad arvutit tema lisaseadmeid kasutama. Rakendustarkvara · Tekstitöötlustarkvara · Elektroonilised tabelid · Andmebaasisüsteemid · Graafikapaketid · Interneti tarkvara · Arvutimängud · Esitlustarkvara · Jne. Rakendustarkvara · Jagatakse kasutusõiguste järgi · Kommertstarkvara-tohib kasutada ainult ostetud koopiat. · Jaosvara(Shareware)-teatud ajal tohib kasutada tasuta · Vabavara(freeware)-võib vabalt kasutada, ei tohi müüa Tarkvara piraatlus · On igasugune tarkvara ebaseaduslik kopeerimine,kasutamine,tootmine, ja müük, mis on keelatud autoriõiguse ja
(käivitab, haldab, hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi.
majandustarkvara, andmebaasid, arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI). Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis. 1.1 Rakendustarkvara Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Microsoft Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Võib öelda, et süsteemitarkvara on arvuti lahutamatu osa, nagu seda on kõvaketas ja protsessor. Ilma operatsioonisüsteemita on arvuti nagu auto ilma roolita. Operatsioonisüsteem
· süsteemitarkvara - operatsioonisüsteemid, nagu Microsoft Windows, UNIX, Solaris, DOS jt, mille ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. · rekendustarkvara - programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Need jagunevad omakorda: o laiatarbeprogrammid - tekstitoimetid (Microsoft Word), esitlusprogrammid (Microsoft PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Microsoft Excel), andmebaasisüsteemid (Microsoft Access), joonistamisprogrammid (Microsoft Paint) jne. o erialaprogrammid - loodud kitsale kasutajaskonnale kindla eesmärgiga. Raamatupidamine (Hansaraama), arhidektid (AutoCAD) jne. o integreeritud paketid - programmidest luuakse ühtne tervik, näiteks Microsoft Office, mis sisaldab palju erinevaid programme. Tarkvara arendusmeetodid ja tehnikad
software) ja rakendustarkvara (application software). Süsteemitarkvara ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö organiseerimine. Süsteemitarkvara tähtsaim komponent on operatsioonisüsteem (operating system). · Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Riistvara · Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: · sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon); · töötlusseadmed (keskseade, välismälud); · väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid). · Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti
SQL SQL ajalugu ja areng 21. sajandi esimese kümnendi alguses on andmebaasisüsteemide turul valdavad andmebaasisüsteemid, mis kasutavad SQL (Structured Query Language) keelt, mis omakorda põhineb (aga mitte kõiki Codd'i ettepanekuid arvesse võttes) Edgar F. Codd'i esialgsel relatsioonilise mudeli kirjeldusel. 1970-ndate keskel loodi IBMi uurimislaboris relatsioonilise andmebaasi prototüüp System R. Andmetega töötamiseks kasutati selles keelt SEQUEL (Structured English Query Language), mida võib pidada SQL keele esimeseks versiooniks. Keelt kirjeldati 1976 a. novembris ajakirjas IBM Journal of R&D
hooldab, tegeleb ressursijaotusega, juhib andmesisestust ja väljastust) ja tegeleb riistvaraga. On olemas mitmeid erinevaid operatsioonisüsteeme (UNIX, SOLARIS, VMS, DOS, OS/2, WINDOWS95/98, WindowsNT/2000/XP jne). Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint), pakkimisprogrammid (PowerArchiever, WinZip), viirusetõrjeprogrammid (F-Secure, Norton Antivirus) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne). Sageli on sama firma poolt toodetud aga erinevate tööde jaoks mõeldud programmid koondatud programmipakettideks. Näiteks pakett Microsoft Office sisaldab mitut erineva otstarbega rakendusprogrammi.
Järgnevalt lühidalt sooritatud alamülesannetest: 3.1 Tutvumine SMIT-is kasutatavate infosüsteemide arendamise tehnoloogiatega. Teha selgeks, mida kujutavad endast järgmised märksõnad: Töövahendid NetBeans, SVN Teenuste formaadid JSON, SOAP+WSDL, JMS Programmeerimiskeeled Java, Groovy, Javascript Arendusraamistikud GRAILS, Spring MVC, Spring DI, Hibernate Rakendusserverid Tomcat, Glassfish Andmebaasisüsteemid ORACLE 11g, POSTGRESQL 8 3.2 Luua andmemudel ettevõtte ruumide kasutamise õigustest töötajate poolt. Enterprise Architect keskkonnas tuleb luua andmemudel ruumide kasutamise õigustest. EESTI INFOTEHNOLOOGIA K OLLEDZ 6 Projektid ja tööülesanded Samuti peab tulemus sisaldama infot, kus asuvad võtmed kelle käes või millises ruumis. 3
Üks lehekülg lihtsalt teksti ilma kujunduskäskudeta võtab umbes 3 KB. Operatiivmälu ehk töömälu ehk RAM (Random Access Memory) on koht, kus toimub programmide täitmine ja andmete töötlemine. Arvuti väljalülitamisel kustuvad kõik andmed, mis olid operatiivmälus. Sõltuvalt arvutist võib töömälu maht olla 4 MB, 8 MB või rohkem. Windows 95 kasutamiseks on vajalik 8 MB RAM-i, soovitav on siiski 16 MB. Uuemad pilditöötluspaketid ja võimsamad andmebaasisüsteemid nõuavad aga juba 32 MB ja enam töömälu. Operatiivmälu töö kiirendamiseks on arvutitele lisatud veel vahemälu ehk Cache (128 KB või 256 KB). Püsimälu ehk ROM (Read Only Memory) on osa arvuti mälust, kust saab vaid infot lugeda. Seal paiknevad arvuti käivitamiseks vajalikud programmid, testid jm. Arvuti väljalülitamisel püsimälus olev info säilib.Välismäluseadmeid kasutatakse programmide ja andmete pikaajaliseks säilitamiseks. Välismäluseadmeteks on:
(teenuseid). Viimaseid käsitleme andmebaasiliidestena. Andmebaasiliides koosneb kasutajaliidesest (ekraanivorm, report) ning kasutajaliidese (sündmuste) kaudu käivitatavatest andmebaasi operatsioonidest (päringud ja andmeuuendused, transaktsioonid). Lihtsa registritüüpi rakenduse kihid: Millised on töölaua- ja serveri andmebaasisüsteemide sarnasused ja erinevused? Andmebaasisüsteemid võib empiiriliselt jagada kaheks: lokaalsed nn. desktop-andmebaasisüsteemid. suuremad nn. serveri-andmebaasisüsteemid. 40 Sarnasused: EI TEA äkki ülesehitus, et mõlemad on ikkagi ABsüsteemid Erinevused: Desktop Server Kasutatavate andmebaasi objektide hulk on suurem (tabelid, vaated,
opsüsteemiga madala ja rakendustaseme programmeerimisliideste kaudu ning läbi käsuinterpretaatori, kasutades selleks käsurealt ohjekeelt või graafilist kasutajaliidest. Liigitused? Well Unix, Linux, BSD, Windows (rohkem ei meenu ja ei ole vast vaja kah) Rakendustarkvaraks on programmid, mida tavakasutaja mingi konkreetse töö tegemisel kasutab. Näiteks tekstitoimetid (Word), esitluste tegemiseks mõeldud programmid (PowerPoint), tabelarvutusprogrammid (Excel), andmebaasisüsteemid (Access), joonistamisprogrammid (Paint) jne. Tarbeprogramm teeb konkreetset vajalikku tööd (arvutab, joonistab, mängib muusikat, töötleb tekste jne.). Kolmanda osana tarkvarast võib vaadelda programmeerimiseks mõeldud vahendeid. Riistvara Iga arvuti riistvara koosneb järgmistest osadest: sisendseadmed (klaviatuur, hiir, skanner, mikrofon); töötlusseadmed (keskseade, välismälud); väljundseadmed (monitor ehk kuvar, printer, valjuhääldid).
Kitsenduste jõustamine muutub keerulisemaks. Mõnede päringute kirjutamine võib muutuda keerukamaks nõuavad keerukamat süntaksi. Denormaliseerimine võib suurendada ka päringule vastuse saamise aega. Võib näiteks juhtuda, kui tabeli veergude hulk läheb nii suureks, et üks rida ei mahu ära ühte plokki ja andmebaasisüsteem peab seetõttu vastuse leidmiseks lugema rohkem plokke. Parem lahendus Parem lahendus oleks, kui andmebaasisüsteemid lubaksid baastabeleid ühendada sisemisel (plokkide ja failide) tasemel, kuid kontseptuaalsel tasemel jääksid baastabelid lahku.
Veebiserver: Apache Tomcat Andmebaasisüsteem: Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. Rakenduse loomise vahendid: Eclipse, Oracle SQL Developer Tellimuse vastuvõtja ja autojuhi töökoht Töökoht on realiseeritud Java abil loodud veebirakendusena. Selle kasutamiseks peab arvutis olema veebilehitseja. 50 5. Tellimuse funktsionaalne allsüsteemi kasutatavate registrite füüsiline disain Kasutatavad andmebaasisüsteemid: · Mitteavaliku lähtekoodiga serveri andmebaasisüsteem Oracle 11g Enterprise Edition Release 1. 5.1 Transaktsioonanalüüs Transaktsioonanalüüs tehakse andmebaasioperatsioonide kohta. Transaktsioonanalüüsi tehes lähtutakse prognoositavast andmete kasutamise sagedusest, kui infosüsteem võetakse kasutusele kogu restorani ulatuses. Transaktsioonanalüüs peaks hõlmama kõige olulisemaid ja sagedamini käivituvaid transaktsioone
................................................................ 55 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 56 LISA 1. Näidis andmebaas SUGUPUU.mdb CD'l Access- lihtne ja vajalik 2 SISSEJUHATUS Üks majandusinfosüsteemide olulisemaid komponente on andmebaasisüsteem. Tänaseks on selles valdkonnas standardiks kujunenud relatsioonilised andmebaasisüsteemid, mis tuginevad SQL'le (Structured Query Language). Kuni 1990-ndate aastate alguseni oli SQL suurte süsteemide pärusmaa (UNIX, mainframe operatsioonisüstemis) ja rakenduste hind (sageli algas üksnes andmebaasi juurutuse hind 100 tuhandest dollarist) oli jõukohane suurfirmadele (enterprise tase, käibed alates 3,5 miljardist kroonist, International Data Corporation). SQL andmebaaside eelis on ühtsel andmeformaadil tuginevate andmevaramute (data warehouse) loomise võimalus
Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks. See on siis nagu LEGO klotsidega mängimine - juba algusest peale on teada, et need klotsid sobivad kokku, määravaks osutuvad klotside omadused ja nende paiknemise kord. See
programmide silumisel. Objektorienteeritud maailm Tänapäeva tarkvaratootmine on suurel määral objektorienteeritud. See on ju moodne! Erinevalt riietumismoest on see mood tingitud praktilisest lähenemisest - objektorienteeritud tarkvaratootmine on odavam. Te võite ju küsida, et millised on siis tulemused? MS Windows ja teised graafilised kasutajaliidesed on sügavalt objektorienteeritud, samuti suurem enamus nende all töötavatest rakendustarkvara pakettidest. Üha enam arenevad OO andmebaasisüsteemid. Juba seitsmekümnendatel aastatel saadi aru, et vajadus uute programmide järele kasvab kiiremini kui võimalus neid vajadusi rahuldada. OO lähenemine annab lootust, et programmeerimine tulevikus hakkab sarnanema valmis objektide kokkuladumisega ülesandele nõutava lahenduse saamiseks. See on siis nagu LEGO klotsidega mängimine - juba algusest peale on teada, et need klotsid sobivad kokku, määravaks osutuvad klotside omadused ja nende paiknemise kord
Eraldi administraatorilehel on võimalik andmeid kustutada ja parandada. 2. Kaitse administraatorileht kasutajanime ja parooliga, nii et sinna igaüks ligi ei pääse. Andmed mitmes tabelis Andmeid on aegade jooksul arvutis hoitud mitut moodi. 1980ndatest aastatest alates aga on enamik suuremaid andmekogumeid traditsiooniliselt paigutatud tabelitel põhinevasse ehk relatsioonilisse andmebaasi. 2000ndatest alates tulevad jõuliselt juurde objektorienteeritud ning XMLi põhised andmebaasisüsteemid. Aga andmestikud on visad muutuma ning 2008ndal aastal on veel vähemasti kolmveerand arvutis hoitavatest andmetest ikka andmetabelites nende jaoks on nii palju häid hoidmis-, otsingu- ja kiirendusmooduseid loodud, et muudel süsteemidel on raske konkureerida. Ning miks peakski muutma hästi töötavaid asju. Üheks arengusuunaks on veel moodus saada sarnaselt andmeid kätte väga mitmesugustest allikatest. Microsoftil on selle tarbeks loodud eraldi päringukeel nimega LINQ
annaabi.ee 
