Suurt rahulolematust tekitasid parlamendi tolli- ja maksupoliitika Tempelmaksuseadus maks millega kehtestati spetsiaalne maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele Makse võis määrata ainult vastava koloonia seadusandlik kogu Ameerika rahvuse kujunemise algus: Kolonistid saavutasid edu majandustegevuses ja suutsid vastu seista ka indiaanlastele Loodi oma esindusorganid Pikkamööda tärkas ameeriklastes kokkukuuluvustunne Ameerika rahvuse aluseks olid inglased Inglise kultuuritraditsioone kandis edasi mööbel, riietus ja teised esemed Loeti eelkõige inglise romaane Määrav oli inglise keel, mida kasutasid ka teiste riikide asunikud Indiaani kultuuri mõju avaldus laensõnades ning mütoloogias Aafrika oma eeskätt muusikas ja käsitöös Oluline komponent oli hariduse levik Kirjaoskusele panid rõhku puritaanid, kelle jaoks oli oluline pühakirja lugemine
Rahval olid samad õigused ja kohustused, mis Inglismaal. Kolooniates moodustati ka kohalikud omavalitsused ja seadusandlikud kogud, mis soodustasid rahva iseteadvuse tõusu. Tekkis rahulolematus Briti maksu- ja tollipoliitikaga. 1675 toimus Baconi mäss(esimene tõsisem kolooniate vastuhakk kuninga võimule). 1765 mäss tempelmaksuseaduse vastu. Maks ajalehtedele ja kõigile ametlikele dokumentidele. Indiaanlased 400 erinevat hõimu üle Ameerika. Võtsid euroopa koloniste heatahtlikult vastu. 1618 oli indiaalastele selge, et valged kujutavad ohtu ha üritasid organiseerida nende väljaajamist. Ebavõrdsus: tulirelvad vs vibu, nooled ja tomahookid. Indiaani hõimud said aru omavahelise koostöö hädavajalikkusest ja püüdsid hakata looma ühtset indiaani riiki. Pealik Metakometi juhtimisel alustati sõda, hävitasid üle 10 eurooplaste linna, kuid pealik sai surma ja indiaanlaste vastupanu hääbus. Ameerika rahvuse kujunemine
1 PÕHJA-AMEERIKA ISESEISVUSSÕDA. USA SÜND. Kolooniate kujunemine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Ameerika idarannikule 17.saj alguses. Suurem osa väljarändajaid oli lahkunud usulistel ja poliitilistel kaalutlustel, aga ka majanduslikel põhjustel. Millised asjaolud kujundasid sisserännanute mentaliteeti? 1)Sageli seiklejad, kes lootis leida kulda. 2)Usulistel ja poliitilistel põhjustel väljarännanud (Inglismaalt puritaanid); neil olid kaasas tööriistad; usulahkude liikmed (kveekerid protestantlik usulahk ,,värisejad") jt. 3)vaesed, kes otsisid tööd ja leiba 4)ettevõtlikud ärimehed,
1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodustasid 1760. aastal umbes 60% rahvastikust. Olulised mõjutajad olid ka indiaanlased ning hariduse mõju. Ameerikasse rajati ka mitmeid kolooniaid. Koloonia on emamaast poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa ning enamasti asub koloonia
· Valitsemisasjades otsustusvõimetu, autoriteedita · Suured majanduslikud probleemid Prantsusmaal riigikassa, mis jäi Louis XV pidudest tühjaks, lisaks kuninganna suured kulutused riietele ja juveelidele, uute losside ehitamine jne. · Rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgot, kes soovis reforme, kuid hiljem saadeti ta kuninga poolt erru, kuna ta reformid ei meeldinud privilegeerituile ja tsunftimeistritele · Ameerika iseseisvussõjas osalemisega tekib võlgu juurde · 1789 kutsutakse kokku generaalstaadid, et kehtestada uusi riigimakse · Louis XVI hukatakse 21. jaanuaril 1793 Ptk. 8: Parlamentarismi areng Inglismaal 17.-18. sajandil Parlament kutsuti esimest korda Inglismaal kokku 1265. aastal ning oli sellest ajast olnud kindel osa Inglismaa valitsemises. Parlament koosnes Alamkojast (valiti) ja Lordide kojast ehk Ülemkojast.
· ,,Külma sõja" bipolaarne maailm: võidab demokraatlik ja kapitalistlik USA · USA võimas sõjaline potentsiaal: NATO · USA välispoliitikat on 20.saj. mõjutanud ameeriklaste kindel veendumus, et USA pol.-maj. süsteem on parim maailmas: missioon levitada vabadust, demokraatiat ja turumajandust. Kultuuriline mõju · Loomulik, et arenes demokraatlikule vabariigile kohane rahvalik ameerika kultuur · Oluline algusest saadik rahvapärane, ,,tavaliste" inimeste kultuur (elitismi ja kõrgkultuuri pärand) · Oluline kultuuri aineline ja praktiline aspekt · USA on massikultuuri/popkultuuri (,,popular culture") hälliks · ,,0 saj. oluliseks kujuneb kultuuri meelelahutuslik külg ja tarbimiskultuur · Kultuuriline mõju: maailma amerikaniseerumine · Tänapäeval USA on ka oluline kõrgkultuuri keskus ja maailma juhtiv teadusriik
Lagedi Põhikool 7. klass Linell Raud Ameerika ajalugu Juhendaja: Sirje Piho Lagedi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Ameerika ajalugu..............................................................................................3 2. Tee iseseisvusele..................................................................
UUSAEG KT1 1. Uusaja algus Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid 15-16.saj. Humanism maailmavaade, mis vastandus senisele kiriklikule maailmakäsitlusele uued arusaamad. Kõrgeimaks väärtuseks inimene oma väärikuse ja vabadusega. Renessansiajastu tagasipöördumine antiikaja väärtuste juurde. Uusaja algus ° 1453. Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt ° Suured maadeavastused 1492. Kolumbus ja Ameerika ° Sakslastel 1517. Luterliku reformatsiooni algus ° Prantslastel Suur Prantsuse revolutsioon Uusaja tunnused ° Humanismiideede levik ° Reformatsioon ° Kapitalistlike suhete areng (esialgu kaubanduses, siis põllumajanduses) ° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks -
Kõik kommentaarid