Valutugevus kümne palli skaalal 8 4-5 palli (keskmine valu). Lisaks esineb patsiendil mõned korrad nädalas peavalud, mis kestavad päris pikalt. Valutugevus kümne palli skaalal üldjuhul 5-6 palli, hooti võib valu minna päris tugevaks (8-9 palli). ENESETAJU Patsient tunneb end oma kehas hästi, kuid viimasel ajal on täheldanud, et vöökoht on suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning
KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta
KASUTATUD ALLIKAD 19 EKSAMITÖÖS KASUTATUD TEADUSARTIKLITE VÄLJAVÕTULEHT 21 1 SISSEJUHATUS Käesoleva eksamitöö patsiendiks on valitud 71 aastane naisterahvas, kes elab Võru maakonnas ning on töövõimetuspensionil. Patsient toodi kiirabiga 20.04.2021 Lõuna-Eesti Haigla sisehaiguste osakonda kuna kurtis õhupuudust ja valu rinnus. Naisterahvas viibib endiselt haiglaravil. Patsiendi põhidiagnoosiks on südamepuudulikkus. Osakonda tulles oli patsiendil alakõhul põletikuline haav, mille oli talle tekitanud tema kass. Samuti oli patsiendil raskused hingamisega ning jalgadel tursed põlvini. Kaasuvatest haigustest on epikriisis kirjas ka kodade virvendus ja laperdus ning südamekahjustusega hüpertooniatõbi. Patsient elab üksi, vajadusel käib poeg ja tütar tal kodus abis. Varasemalt viibinud haiglas sarnase murega kuid ise seda ei mäleta
.....................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................................................6 3.1 Patsiendi enda ravimid......................................................................................................6 3.2 Haiglas manustatavad ravimid..........................................................................................6 4. ÕENDUSANAMNEES JA FÜÜSILINE LÄBIVAATUS GORDONI TÄISKASVANU TERVISESEISUNDI HINDAMISE SKEEMI ABIL.................................................................7 4.1 Terviseedendus.................................................................
Õenduslugu ja õendusplaan õdede II kursusel kirurgilise haige õenduse õppepraktikal Sissejuhatus Oma kirurgia praktikat ma läbisin Kõrvakliinikus Kõrvakliiniku-kirugia osakonnas. Osakonnas oli minu juhendajaks Kaire Kärne ja koolipoolne juhendaja oli Helme Toss. Oma õendusloo patsiendiks ma valisin 34 aastase meesterahva. Valisin selle patsiendi, sest ta oli juba mõned päevad postoperatiivses perioodis ja pidi veel jääma mõneks ajaks haiglasse. Osakonnas, kus ma olin on väga raske valida sellist patsiendi, keda sul oleks võimalik jälgida pre ja postoperatiivses perioodis piisavalt aega, et sa saaks jälgida muutumisi tema tervislikus seisundis, kuna patsiendid pärast operatsiooni lähevad tavaliselt samal või järgmisel päeval juba koju. Samas ma olin praktikal
...........................................................................22 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26kj(S)-2 NEFROLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD NEFROLOOGILISE HAIGE JUHTUM....................................................................................3 1. DEHÜDRATSIOONI SÜMPTOMID.....................................................................................4 2. PATSIENDI KÄSI LÄBIVAATAMINE.................................................................................5 3. PATSIENDI VERERÕHU MÕÕTMINE...............................................................................7 4. AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................8 Objektiivsed andmed:.............................................................................................................8 Subjektiivsed andmed:.........
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE..........................
Kõik kommentaarid