AJALOO KT
KÜSIMUSED JA VASTUSED
Kristian Pints 8B 23.09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madalapäritoluga inimeste peale kel
See oli Louis XIV 'le vastumeelt ning ta tühistas hugenottide allesjäänud õigused. Osa hugenotte astus katoliku usku ning osa lahkus Prantsusmaalt. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega. (1715-1774) Louis XV jättis oma riigiasjad taas ametnike hooleks. On läinud ajalukku temale omistatud lausega: "Pärast meid tulgu või veeuputus!" Prantsusmaa oli ka tema ajal tugevaim Euroopa riik, kuid hakkas oma positsiooni aegamööda kaotama. Prantsusmaa ühiskond oli jõudnud ajaloo suurima revolutsiooni lävele. Iseloomusta Charles I valitsemisaega Inglismaal. (16251649) Charles I oli Inglismaa ja Sotimaa kuningas. Ta oli James I poeg ja Charles II ning James II isa. Charles jätkas oma isa alustatud absolutismitaotluslikku poliitikat ning püüdis parlamendi mõju igati vähendada. Seetõttu pidasid puritaanidest parlamendiliikmed teda türanniks, kes tuleb kukutada. 1629 saatis Charles parlamendi 11 aastaks laiali. Seda perioodi on
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII generaalstaadid laiali ning neid
Uusaeg umbes 400-aastane ajaloo periood keskaja lõpust kuni lähiajalooni. Õleminek feodaalühiskonnalt kapitalistlikele suhetel põhinevale kodanlikule ühiskonnale. Algus 1492/1517 Lõpp 1914 a. I ms algus. Monarhia riigivalitsemisvorm, kus riigipeaks on harilikult päriliku ja eluaegse võimuga monarh (monarh kuningas, tsaar, keiser, vürst jne). ABSOLUTISM monarhia vorm, kus monrhile kuulib piiramatu võim ja puudub võimude lahusus. Tunnused : · Monarhist sai riigivõimu ainuke teostaja · Alaline sõjavägi (lk 53-54) · Mõjukaks ühiskonnakihiks kujunes professionaalne ametikond ehk bürokraadid. · Majandus põhines mergantilismil (vara uusaja majanduspoliitika, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kell ja hõbed varudest. Riigirikkuse allikaks kubandus (ld. Mercantia). Eeskätt väliskubandus ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevool. Lk 11+50) · Monarhi poolt rangelt kontrollitav rahvuskir
AJALUGU Absolutism euroopas. Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule, Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja siss
Selle tulemusena astus osa hugenotte küll katoliku usku, kuid rohkem kui 200 000 neist põgenes Prantsusmaalt. Riigikeskne kuningas Louis XIV valitses kõrge eani ning elas üle oma pojad. Kui ta 1715. a suri, tuli troonile tema pojapoeg Louis XV, keda aga riigiasjad hoopiski ei huvitanud. Kasutatud kirjandus www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/1teema/ajalugu/louisxiv.htm et.wikipedia.org/wiki/Louis_XIV ,,Uusaeg I. Ajaloo õpik 8. klassile ". Tõnu Tannberg, Mati Laur, Olaf-Mihkel Klaassen, Allan Espenberg, Toivo Jullinen, Sigrid Abiline. Kolmas, ümbertöötatud trükk. Lk 12-15
Charles püüdis samuti saavutada absolutismi , kuid edutult, ta ei leidnud endale piisavat toetajaskonda. Parlamendi roll oli üpris suur, siiski oli kuningal riigiasjade otsustamisel oluline osa. Charles toetas parlamendi poolt põlatud katoliiklasi ning astus surivoodil koguni sellesse usku. Ta oli suhteliselt ebapopulaarne valitseja, ent tema järeltulijast vend James II osutus inglise üldsusele veelgi vastumeelsemaks. Charlesi nimele on jäänud monarhia ajaloo jooksul külge negatiivne maine. Kodusõja kaotanud kuningas Charles I oli ainus inglise monarh, kes hukati. Pärast isa surma 1649. aastal oli tema poeg Charles II sunnitud 18 aastat pagenduses veetma, uuesti troonile tulles omandas ta aga kerglase kuulsuse ja teenis ohtralt pilkeid. Nagu juba öeldud, saavutasid cavalierid suurima populaarsuse Stuartite dünastia kuningate Charles I (1600-1649a.) ja Charles II (1630-1685a.) valitsemisajal. Vastavalt
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XIV ajal hakkas Prantsusmaa mää
Kõik kommentaarid