Vananedes paberi koostis muutub, kuna tekivad erinevad ühendid. Paberile annab elastsuse vesi, aga mitte ainult seda teeb ka näiteks tärklis. Tärklis annab elastsuse, et tindid/trükivärvid läbi ei läheks. Tärklise määramisel kasutatakse kaaliumjodiidi. Kampoliga töödeldud paber neelab UV kiirgust, mis teeb ta vähem vastupidavaks. Kampoli kinnistamiseks paberikiudu oli vaja lisada kaaliumaliumiiniummaarjast. Paberitööstuses peale 80ndaid vähenes kampoli ja maarjase kasutamine märgatavalt. Paberile lisatakse ka täidisaineks kaltsiumkarbonaati (kriit) seda pannakse, et neutraliseerida paberit, kuna ajaga ta läheb happelisemaks. Paberis kus selle sisaldus on suur ei loeta väga kvaliteetseks paberiks. Paberi kulumiskindlus määratakse murdetestiga, kui palju murdeid välja kannatab Kahjustused: Kõige enam kahjustab paberit kleeplint, sest liimained mis lähevad paberisse neid ei saa enam lõplikult kätte.
Neid nimetatakse Brigeporti Freesmasinateks. See masin sai nii kuulsaks, et kõik üritasid kopeerida seda, sest sellel oli tohutu turg. Rudolph Bannow Need olid väiksed ja laiaslaastus odavad, seega said seda lubada endale ka kõige väiksemad metallipoed ja see andis tohutu soovi turul. Sellised Freesmasinad said peamiseks freesimisvaldkonnas 1980 ehitati 1 kvartalis neid masinaid miljon. Peale 80ndaid kasutatakse Bridgeporti freesmasinaid siiani kuid nendega hakkasid konkureerima CNC pingid mida üritati läbi arvuti/koos arvutiga kasutada. 5. Keermestamine Freesimine on lõikeprotsess mille käigus tehakse millegisse näiteks mingi auk, kui freesil on kindel muster, siis on võimalik keermestada eelnevalt tehtud auk sellejaoks on eraldi keermepuurid. Kõige täpsemaid keermeid saab teha CNC pingiga, millega tagatakse maksimaalne töökiirus ja täpsus. Lisaks: https://www.youtube
Konspekt 11.klass: SKANDINAAVIA MAADE KIRJANDUS 19. JA 20.SAJANDI VAHETUSEL Maailmakirjandusse tulid Skandinaavia maad 19.sajandi lõpus. 1870-80ndaid nimetatakse läbimurdeaastaiks, romantism oli hääbumas, tekkis vajadus uue kirjanduse järgi. Tekkisid ja segunesid realism, naturalism, sümbolism ja romantism. Nende suundumuste vahel oli teatud võitlus, täheldatav ka ühinemise printsiip. S.Kierkekaard, kes mõjutas oma vaadetega näiteks Ibsenit, aga ka 20.sajandit NORRA KIRJANDUS B.Björnson (1832-1910) - Norra sõltumatuse ja iseseisvuse eest võitleja.(1859.a. kirjutas Norra rahvushümni sõnad). B
UUSAEG Uusaja alguseks peetakse erinevaid sündmusi, sest igale maale on tähtis erinev sündmus. Sakslastele protestantismi algus, Venemaal revolutsioonid, Vahemeremaadele oli tähtis1492. aasta Ameerika avastus. Eestis oli tähtis 1561. aasta Liivi sõda. Uusaeg lõpuks peetakse kas 20. sajandil toimunud I Maailmasõda või 19. sajandite 90ndaid ja 80ndaid. Majandus Vaimuelu Valitsemine Kodanlus rikastus, Kiriku roll vähenes, levis Absolutism (Prantsusmaa), kapitalistlikud valgustusideoloogia, konstitutsiooniline monarhia majandussuhted, teaduslik ja tehniline ja parlamentarism, maailmakaubanduse teke, revolutsioon, haridus rahvusriikide teke (Itaalia ja
Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational Computing". Termini aga võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus "Computer Addiction". Arvutid, mis olid kunagi hiiglaslikud valitsuse masinad, mida kasutasid ainult oma ala eksperdid, siis 1980. aastatel muutusid arvutid kasutajasõbralikeks vahenditeks, mis viis nende laia levikuni. Aina tavalisemaks nähtuseks muutusid arvutid kodus ja töökohtades 1980ndatel (Nykodym et al.). Pärast 80ndaid muutus inimeste arusaam arvutist, iga päevaga suurenes arvutite kasutajaskond. Sellega suurenes ka sõltlaste arv. Kui 90ndate lõpuks oli oletatavaid arvutisõltlasi üle 5 miljoni, siis pärast millenniumi vahetust tõusis see arv juba 20 miljoni alla. 3. Riigi ja erasektori ,,sõltuvus" internetist/arvutist Eesti ühiskond on suuresti sõltuv internetist ja seal toimuvast, ehk teisisõnu küberruumist, see sõltuvus on tunduvalt suurem kui teistel riikidel. Nii inimestele kui
loomiseks M.M.). Selline nimi viitab, et indigolapsed on täiesti normaalsed lapsed, kes oma isikuomadustelt seniste kriteeriumide kohaselt ebaharilikud. Psühholoog Inge Taela sõnul esineb inimkonna arengus pidevalt suuremaid ja väiksemaid hüppeid, indigolaste puhul näib tegu olevat erakordselt suure ja tugeva muutusega. Kes on indigolaps? Kas kõik pärast 1980. aastat sündinud on indigolapsed? Indigolaste jooni oli inimestes olemas ka enne 80ndaid. Ent selleks kümnendiks oli uue maailmapildi kandjaid ühiskonnas juba nii palju, et neid ,,uute lastena" märgati. Praeguste 10aastaste hulgas on indigolapsi uurijate hinnangul üle 90%, 20aastaste hulgas veidi vähem. Üheks tähelastele iseloomulikuks jooneks on pimeda autoriteediusu kadumine, mis võib näida allumatusena. Vanemad ja pedagoogid pole praeguste laste ja noorte jaoks enam automaatselt autoriteedid, vaid peavad oma usaldusväärsust tõestama. Väljakutse vanematele
saadikute registreerimine 3. hääletamine. Oma hääle andmine 4. häälte lugemine. Mandaatide ehk saadikukohtade jagamine. Toimub tänapäevasel interneti- ja arvutiajastul üsna kiirelt. Esialgsed tulemused on teada juba 3-4 tunni möödumisel, samas lõplikud tulemused avalikustatakse alles pärast laekunud apellatsioonide ülevaatamist (või kui nende esitamise tähtaeg on möödas). Valimiskäitumine. Kui varemalt mängis rolli klassikuuluvus, siis pärast 80ndaid see enam nii pole. Selle ajani hääletas töölisklass peamiselt vasakpoolsete poolt ning jõukam kesk- ja kõrgklass parempoolsete poolt. Praegu ei ole enam eelistused nii selgepiirilised, kuna elatustase ja sotsiaalne strktuur on ühtlustunud ja paindlikumad. Programmid on muutunud hägusamaks ning tihti lähtutakse otsuse tegemisel erakonna suhtumises konkreetsesse probleemi. Mõni teadlane leiab, et roll on ka massimeedial usutakse, et telesaated,
romaani, aga see jääb pooleli. Unt on romaanist toonud ainult mõned osad. Tekivad hoopis muud probleemid. Nimelt see utoopia, mis kirjanikul romaanis juhtub elekter kaob juhtub kirjaniku maailmas päriselt ning toob endaga kaasa igasuguseid nihkeid. Omamoodi on see vaade 60ndatele (80ndate positsioonilt). Unt püüab hajutada kuldsete kuuekümnendate müüti. Tegevus toimub 80ndatel, atmosfäär on väga painajalik, palju tegevust hämaras, pimedas, palju hiilimist. See on samas ka 80ndaid iseloomustav joon pimedusega kaasneb ka teatud hirm ja ebamäärasus. Teema, mis Undil romaani sisse toodud on, on kirjutamine. Kuivõrd on romaani võimalik maailma sisse kirjutada. Kas kirjutatu on originaalne, kui paju seal on materjali, mis ei ole minu oma, kui palju on võõrast sõna. Selles samas romaanis tuleb välja postmodernne võta tsiteerimine. Siis veel selline segamine: argielu (kaktuse kastmine) seguneb teaduslikkusega (ladinakeelsed nimetused). Ka
siis saab rääkida eelkõige tõlgete korpuspõhisest2 uurimisest ning tõlkimisprotsessi eksperimentaalsest uurimisest, mida käsitlevad kaks järgmist peatükki. Mõnikord on nii tõlgitud teksti, tõlkija kui tõlkimisprotsessi uurimist põhjust jaotada tekstižanrite kaupa, näiteks ajakirjandus- tekstid, ilukirjandus, õigustekstid jne. Sellise jaotuse puhul võiks eraldi 1 Muidugi uuriti tõlkimist ka varem, isegi tõlkimisprotsessi uurimist on mainitud juba enne 80ndaid, kui James Holmes pani kirja tõlkimise uurimisvaldkonnad ning püüdis määratleda tõlketeadust kui iseseisvat distsipliini. 2 Korpusmetodoloogias tehakse vahet korpuspõhisel (corpus-based) ja korpusest tuleneval (corpus-driven) uurimusel. Esimese puhul on uuritakse korpuse põhjal mõnda juba esitatud hüpoteesi või ideed, teise puhul võetakse korpus ette ja hakatakse vaatama, mida sellest leida võib. Siin kasutame kogu korpustega seostuva
annaabi.ee 
