Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "8. klassi, bioloogia Kt, Limused.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiritigu, limus, peajalgsed, tõmba, limused, seatigu, lõpused, kalmaar, kompimismeel, laused, hõõrel, põhjenda, vahelt, hingamiselundid, nõre, limuste, kopsud, järvekarp, haistmismeel, maitsmismeel, nälkjas, asetusimplankton, aiakahjur, ebapärlikarp, röövloomad, luid, selgroogsete, silmadega, ujuvad, sugulised, selgrootutest, papagoi, nokaVähid A 1. Nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust. 1. 2. 3. 2. Tõmba õigele lauselõpule joon alla. 1. Vähid elavad a) põhiliselt vees. b) maismaal. c) mullas. 2. Vähkide keha jaguneb a) peaks, rindmikuks, tagakehaks. b) pearindmikuks, tagakehaks. c) peaks, rindmikuks, sabaks. 3. Vähid on kaetud a) punase koorikuga. b) ogalise tugeva nahaga. c) rohekaspruuni koorikuga. 3. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Magu osasilm liitsilm pearindmik seljakilp kitiinist hambad 1. 2. 3. 4. Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetelle. Põhjenda, miks. Kehaväline viljastamine, lahksuguline, koorumine, kestumine. _______________________ __________________________________________________________________________ Tundlad, sõrad, käimise jalad, ujujalad. __________________________________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis:
Tavakirjas õppematerjalis esitatud pildi juures olev tekst on esitatud sõna Alltekst järel. Vajadusel on lisatud selgitus. 11. Kohandatud jooniste, skeemide ja graafikute pealkirjad, mis on esitatud reljeefselt joonislehtede komplektis, on markeeritud roheliseks (lihtsustab õpetaja tööd failiga). --- 3 SISUKORD Tiitelleht 1 Kuidas seda töövihikut kasutada? 2a Sisukord 3 20. Selgrootute tunnused. Käsnad 4 21. Ainuõõssed ja okasnahksed 6 22. Ussid 8 23. Limused 10 24. Vähid 12 25. Ämblikulaadsed ja putukad 14 26. Putukate mitmekesisus 16 27. Kuidas selgrootud toituvad? 18 28. Kuidas selgrootud hingavad? 20 29. Kuidas selgrootud paljunevad? 30. Parasiitusside areng 22 31. Viirused 24 32. Bakterid. 33. Bakterite tähtsus 26 34. Algloomad 28 35. Liik, populatsioon, kooslus, ökosüsteem, biosfäär 30 36. Ökoloogilised tegurid 32 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid 34 38. Miks on elurikkus tähtis? 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta
2. Veise sooles areneb munast vastne, kes liigub lihastesse 3. Lihastest areneb põiekujuline vastne ehk põistang (4-5 mm pikk) 4. Inimene nakatub temaga pooltooresst liha süües 5. Paeluss kinnitub päisega inimese soole külge 6. Soole sisust toitudes uss kasvab ja igas lülis arenevad munad 7. Valminud munadega ehk küps lüli eraldub 8. Munad satuvad koos väljaheidetega maapinnale 30. Limuste üldiseloomustus Limuste hulka kuuluvad teod, karbid ja peajalgsed. Paljudel limustel on arenenud keha kaitsev koda. Kõikidel peajalgsetel on mantel, lõpused (maismaa omadel kops), koda (peajalgsed on enamik kojata, kuid osadel on siiski naha all õhuke plaatjas toes) ja jalg, mis on peajalgsetel kombitsateks muutunud. Peajalgsed ja karbid on lahksugulised, teod aga liitsugulised. 31. Teod Kõige levinum tigu eestis on kiritigu. Tema keha kaitsva koja all on eriline nahakurd ehk mantel, mille eritisest moodustubki koda
• hingavad kopsude või Hingavad kehapinnaga, lõpuste või lõpustega. Gaasi transpordib kopsudega, trahheedega (putukad). Hapnik võib veri imenduda otse kudedesse Kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad on selgroogsed. Selgroogsetel on siseskelett. Selgroog on luuline, jäsemete - ja koljuluud. Kogu maailma loomaliikidest 96 % selgrootud. Kõik ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed ja okasnahksed on selgrootud. Selgrootutel on välisskelett (kitiinist, ränist või lubiainest). Neil on mitmesugused sisetoesed- looma sees olev vedelik surub vastu kehaseina lihaseid ning nii omandab loom kuju ja tugevuse , nt ussid. Mõnedel on aga tugev välistoes, keha ümbritseb kitiinainest kest, või lubiainest koda (teod). Vähkidel samuti kõva toes. Käsnadel on keha sees kõvast ainest osakesed ning okasnahksetel plaadikesed, mis kehale tuge annavad.
Suurenes roomajate mitmekesisus. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Mereliste selgrootute hulgas domineerisid ammoniidid, kärbid, teod, merisiilikud, korallid ja käsnad. Kriit Ilmusid õistaimed, mis hakkasid ajastu teisel poolel maismaataimestikus domineerima. Taimedega koos evolutsioneerusid putukad. Mereliste selgrootute hulgas olid valdavad merisiilikud, kärbid ja peajalgsed - ammoniidid ja belemniidid. Jätkus suurte roomajate kõrgaeg nii maismaal, meres kui ka õhus. Kriidi lõpul toimunud massilist väljasuremist, mille käigus hävisid dinosaurused ja palju merelisi loomarühmi, on seostatud meteoriidikatastroofiga. Paleogeen Hiidroomajate hävingu järel algas imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid kiskjalised,kabjalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Mõned imetajate
Kuna selgrootute kehaehitus on palju mitmekesisem kui selgroogsetel, on ka nende hingamisviisid väga erinevad. Lihtsaim viis on hingata kehapinnaga. Kõik selgrootud aga nii hingata ei saa, nt loomad, kellel on kaitsekohastumusena arenenud tugevam kehakate (karbil koda, vähil kest jt). Suurematel ja aktiivsematel selgrootutel pole naha pind piisavalt suur, et varustada hapnikuga kogu keha. Neil on hingamiseks erilised elundid: lõpused, erineva kujuga kopsud või trahheed, mis on sopilised või harunenud, et hingamispinda suurendada. Kõigil selgrootutel ei transpordi hapnikku rakkudesse veri, osal imendub hapnik läbi hingamispinna otse kudedesse. Lisa Mida väiksem loom, seda suurem on tema keha pindala ja ruumala suhe. Näiteks sebral 3 :1 ja hiirel 6 :1. * Miks ei saa kõik selgrootud omastada hapnikku läbi keha pinna? Selgrootute hingamiselundid (1-4): 1. Kehapind (näiteks vihmaussil); 2
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
