Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad.
Mõõtkavas 1:20 Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d ja koormuse F suurim lubatav väärtus. 2. Avaldada trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F. LÕIGE Nt - terastrossi pikijõud, see on tõmbejõud. Np puitvarda pikijõud, see on survejõud. Teen parema joonis nurkade leidmiseks. Nurk F-i ja y-telje vahel on 45o, ning x-telje vahel on samuti 45o. Nurk Np ja x-telje vahel on 0o, ning y-telje vahel on 90o. Nurk Nt ja x-telje vahel on 7o, ning y-telje vahel on 83o (joonisel on see nurk valesti). Tasakaalutingimus. Avaldan trossi ja puitvarda sisejõud => 3. Tugevusarvutused ja tugevustingimused 3.1. Terastrossi tugevustingimus 3.2. Arvutan terastrossi koormuse F suurima lubatud väärtuse Terastrossile on ilmselt ohutu, kui Täiskilonjuutonites F < 1 kN 3.3. Puitvarda tugevustingimus 3.4. Leian puitvardale ohutu koormuse F, mis sõltub varda läbimõõdust. 3.5. Leian puitvarda optimaalse läbimõõdu. 3.5.1
-/azt1n r.0z .L o e- 2 o d*,'9= 7o ^a- .! cV-' b - e- Ll- & = y'(- Actn/=-:C O/e
1r- 4- e I t .s, -.t t7 il ll V g l42-l}4ilrl U-,,trn L S lL-C/ V;;v^l- nl-,u*,,!^-nt^!-e o!!.L gtupol ,. TC o TL o / -o ,"o = Tro K,; q o, slt 7o id,znol-t*-u ^;^k"+. ^#'qft . 0 r tt
0,1 MPa. Katsetulemused niiidat akse punHis 5. 4. 4.5. Niiskussisalduse miiiiramine Et vdrrelda survetugevuse s6ltuwst niiskussisaldusest katsekehas kaalutakse katsekehi enne j a piirast kuivatamist. Niiskussisalduse muut avaldub siis kujul 7=ffit-ffi2 .l00,valem 3, mr kus ), - niiskussisalduse muut, [7o] m1 - katsekeha mass enne kuivatamist, [g] mz - katsekeha mass peale kuivatamist, [g] Tulemused niiidatakse punlois 5. 5. 5. Katsetulemused 5.1. Jahvatuspeensuse mflflramine Tab el 5. 1 . 1 Jahvataspe ensus e mciiiramis e kats e andmed 50e
õunapuud). Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. · Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 (1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk),
^#@>Kg0|U#~#|
^######<=#Zhwq=i##c W#a##O#-
2Z07#LI8 ?/##_#5}RM#{;fViWef#]C,I<
#tU#wV _ [l3*rE#^JKXRvmd##c[#g?
#~#x#6/!#XDSKp4K1!XV P0c&'uO
x#
? <_^f4d]Qy#[t[W#Q$|
#$
r[Gq)#H#ASc5`k6##q
u9?tH|!pSKHf##7#c|
g;H:O9WV#k,`g#W#VL(
jc
##Dg?Js#+#1s
w
t;S###`-#SIC `WW# j'##$####
0:x#K##=##FG=##7#,Q
@yq.#I#z#'1 #$)
2*@E# ~3{+C
• toote arendamine – uued tooted olemasoleval turul • turu laiendamine – vanad tooted uuel turul • diversifikatsioon – uued tooted uuel turul Sisenemine – arenemine - säilitamine – saagikoristus – väljumine Integratsioonistrateegiad lk 52 Vertikaalne integratsioon; horisontaalne integratsioon; regressiivne integratsioon; progressiivne integratsioon Juhikeskne vs kliendikeskne lk 57 4C, 7O mudel lk 59 6 turu mudel lk 60 Tarbijaturg; mõjutav turg; kaudne turg; siseturg; pakkumisturg; tööjõuturg 4D – kasutatakse brändi positsioonimisel Define – brändi olemuse defineerimine; Differentiate – toote selge ja tähendsulik eristumine; Deepen – brändi ja tarbija eesmärgiliste seoste pikaaegsem süvendamine; Defend – konkurentsi ja tarbijaeelistuste muutumisel positsiooni mõtestatud kaitsmine
Mullad on keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kuid kohati vajavad kuivendamist. Madalikul valdavad enamasti põllustatud metsapruunmullad, mägedes leetunud ja soostunud mägimullad (peamiselt mägirabad ja kanarbikunõmmed). Arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele. Agrokliima iseloomustus 1. Keskmised temperatuurid: a) jaanuaris: põhjas 3o C, lõunas 7o C b) juulis: põhjas 13o C, lõunas 17o C Sooja kliima põhjuseks on saartest mööduv soe Golfi hoovus. 2. Aktiivsete temperatuuride summa: 2500o C 3. Sademed: a) mägede tuulepealseil nõlvul: 1000-2500 mm b) Sotimaal: 4700 mm c) kuivemas idaosas: 500 mm 4. Vegetatsiooniperioodi pikkus: 5 kuud 5. Saakide arv aastas: 2 1996. Eesti Entsüklopeedia. Tallinn: ''Eesti Entsüklopeediakirjastus'', 20-40 lk,
KäivitusvooĮ r,õrt'eļcles r00 30. . .40 58. . .70 65 l3 Kr,uri 90 otsekäivitrrsega o/o või 64 Käivitustrroment r,õn'el- 100 30...40 33...49 48 33 KLrni Įi0 des otsekäir.,ituse ga 7o vot o.+ Käivitusasttlete arv l Į+. 5 vol ! J /O1 Z 2 2 ilūū_l Asttrteįeįa
Alaliselt liigniiskete muldade profiili pealmise kihi moodustab tavaliselt turvas. Turvastunud kihi all on pidev gleihorisont. Mulla liigniiskusega kaasneb rida pahesid, mis raskendavad liigniiskete muldade harimist ning vähendavad nende alade saagikust ja alandavad saagi kvaliteeti: * Õhupuudus (O2 10...15%), CO2 kuhjumine * vähe aeroobseid baktereid * puudulik seemnete idanemine ja proteiini süntees * madal temperatuur (2...7o) jahedam * lühem vegetatsiooniperiood * raskemalt haritavad (puudulik kandevõime). 15. Kuidas tekkib soo? Soode tekkimise põhjuseks on liigniikuse poolt tekitaud hapnikuvaene keskkond, kus hapniku puuduliku juurdepääsu tõttu surnu taimejäänused aeglaselt lagunevad. See on turvastumine, mille tagajärjel tekib turbakiht. Sooks nim maastiku seda osa, mille looduslikus seisundis on vähemalt 30 cm tüsedune turbakiht.Soo tekib veekogude kinnikasvamise või
Vedelkristallindikaatorite (LCD - Liquid Cristal Display) töö põhineb vedel-kristallides esinevatel elektrooptilistel nähtustel. Vedelkristallindikaatorid ise ei kiirga valgust, vaid tärgid muutuvad nähtavaks langevas või läbivas valguses. Vedelkristallid esinevad teatud orgaanilistes ainetes, millel on piklikud molekulid (pikkus 1...3 nm, läbimõõt 0,5.. 1 nm). Need ained ei muutu temperatuuri tõusul kohe vedelaks, vaid jäävad teatud temperatuurivahemikus (-1O...7O°C) nn. vedelkristallilisse olekusse, kus neil on üheaegselt vedeliku (nagu voolavus) ja kristalli omadusi (molekulide orienteeritud paiknemine ja optiliste omaduste sõltuvus suunast). Vedelkristallindikaatorites kasutatakse nn. nemaatilise olekuga aineid. Nemaatilistes vedelkristallides on molekulide pikiteljed piirkonniti üksteisega paralleelselt, kuid eri piirkondades juhuslikult suunatud. Elektrivälja toimel kristallid
30o 1:1,7320508 1:3 20o 1:2,7474794 1:4 15o 1:3,7320508 1:5 10o 1:5,6712818 1:6 8o 1:7,1153697 1:7 7o 1:8,1443464 1:8 6o 1:9,5143645 1:10 1:10 1:12 5o 1:11,4300523 1:15 Nurkade tolerantsid Standardi ISO/FDIS 1101 alusel on võimalik määratleda kolm juhtumit nurkade tolerantsidele (tähis ):
% !-,$% (70% '"7/674.% /(D678% 36'/4).+% #6/1%,").%(;(70"7$%+67'.%/1.%!-,%6+%'1.(3.)5%%&%)(7%"4/%"2%;-('D@(70@#16/.% !-,$% ;4/%'"7/674.0%#6/1%.9.7%,").%(;(70"7%#6/1%/1.% .,3/*%'(,.)(5%K&/%6+% 7"#%/1.% (2/.)7""7%"2%/1.%+.'"70%0(*LM%>67'.%/1.).%6+%7"/%(7*%).'")0%"2%/1.% +1"/+$% &%0.'60.%/"% (;(70"7%/1.% '(,.)(% (70%/(D.% +1"/+%+6,3-*%;*%;-67D6785% >400.7-*%&%).(-6N.0%/1(/%/1.).% #(+%-6//-.% 3"67/%67%/(D678%+/6--+%#1.7%&%1(0%(% '"7/674"4+%,"96.% 8"678% (70%@%;-67D678%7"%,").% @%&%+(/% ;('D%/"% .7O"*% /1.% ,"96.5 I9.)*%"7.%"2%4+%6+%)477678%(%,(876!'.7/%,";6-.%,"96.% +/406"%"2%(% ,670$% #6/1% #60.@(78-.% +')..7$% +/.)."31"76'% +"470$% ?.'176'"-")$% (70% '(+/% "2% /1"4+(70+% K;4/% "7-*% "7.% 1.)"M$% 67% #16'1% #.% ().% 3)"04'.)$% 06).'/")$% !""#$%&"'()*+,%$"-%"(./($,(01(""""""""""""""""""""""223! !"#$%&'(#$&)#*+ ",-)#,+ %)#!./*+ !.0/1+ )/2$/))#*+ !&,2)+ -,/,2)#*+ "#)(+ '+ ,/1+ &3)+ -.4$)+"#$&$"+ (3.+#)4$)(!+&3)+ %)#5.#-,/")+/)6&+-.#/$/27++83$!+-.4$)+ !&01$.+ ,9!.+ 1.0:9)!+,
.. *... .. ."~* ~.,, 7O"W .,,-." -!f!__ 11' ." *
Howaboutyou? way to a business meeting.Sheis carryinga briefcase and B: l'm quiteboredwithmylifeat themoment. I thinkt needto seemsto be in a hurry.Sheprobablygets up earlyevery dosonethingnew.t thinkI willlearntoplaytennis. 7o(r) a. Ask Ss to look at the pictureof the man at the SuggestedAnswerKeY sloud Elicit b o t t o m o f p 7 1 R e a dt h e q u e s t i o n a hypothalamus (Greek),hormones (Greek),psychological answers from Ss. (Greek),synchronises(Greek),tempo (Latin),glucose(Greek),
Howaboutyou? way to a business meeting.Sheis carryinga briefcase and B: l'm quiteboredwithmylifeat themoment. I thinkt needto seemsto be in a hurry.Sheprobablygets up earlyevery dosonethingnew.t thinkI willlearntoplaytennis. 7o(r) a. Ask Ss to look at the pictureof the man at the SuggestedAnswerKeY sloud Elicit b o t t o m o f p 7 1 R e a dt h e q u e s t i o n a hypothalamus (Greek),hormones (Greek),psychological answers from Ss. (Greek),synchronises(Greek),tempo (Latin),glucose(Greek),
Howaboutyou? way to a business meeting.Sheis carryinga briefcase and B: l'm quiteboredwithmylifeat themoment. I thinkt needto seemsto be in a hurry.Sheprobablygets up earlyevery dosonethingnew.t thinkI willlearntoplaytennis. 7o(r) a. Ask Ss to look at the pictureof the man at the SuggestedAnswerKeY sloud Elicit b o t t o m o f p 7 1 R e a dt h e q u e s t i o n a hypothalamus (Greek),hormones (Greek),psychological answers from Ss. (Greek),synchronises(Greek),tempo (Latin),glucose(Greek),
Howaboutyou? way to a business meeting.Sheis carryinga briefcase and B: l'm quiteboredwithmylifeat themoment. I thinkt needto seemsto be in a hurry.Sheprobablygets up earlyevery dosonethingnew.t thinkI willlearntoplaytennis. 7o(r) a. Ask Ss to look at the pictureof the man at the SuggestedAnswerKeY sloud Elicit b o t t o m o f p 7 1 R e a dt h e q u e s t i o n a hypothalamus (Greek),hormones (Greek),psychological answers from Ss. (Greek),synchronises(Greek),tempo (Latin),glucose(Greek),
annaabi.ee 
