peaaegu risti, siis tekib üldjuhul Maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel nurk, mida nimetatakse Inklinatsiooniks. Deklinatsioon Seetõttu tekib geograafilise ja magnetnõela abil mâäratud põhjasuuna vahel horisontaaltasandis nurk, mida nimetatakse deklinatsiooniks. 4. LõunaEestis 71kraadi, PõhjaEestis 72kraadi. 5. Eesti saartel on deklinatsioon veidi üle 3kraadi, Tallinnas ja Tartus ~4kraadi, Narvas 5kraadi. Mida kaugemale magnetilisest poolusest, seda suuremaks viga lâheb. Meremehed. 6.Maa magnetinduktsioon on Eestis peaaegu ~ 51mikroteslat 7.
5) Miks seebimull tõmbub kõrre otsas kokku tagasi, kui lakata puhumast kõrre teisest otsast? Sest seebimull tahab võtta väikseima kuju mis saab ja mullis tekib rõhk ja ku vasturõhk kaob siis lükkab rõhk õhu mullist välja. 6)Mis nähtusega on tegemist- Kohvi ja piim segunevad ka siis, kui lusikaga neid ei sega? Difusioon 7) Kummal juhul tulevad kraanist raskemad tilgad: kas siis, kui lekib soojaveetoru või külmaveetoru? Kui lõhkeb külmaveetoru, sest 4kraadi juures kõige raskem 8) Naftareostuse korral on naftalaigus tormi korral merepind rahulikum kui väljaspool laiku. Miks? Sest nafta püsib vee pinnal ja selle osakeste vahelised sidemed on tugevamad ning seetõttu on lained rahulikumad. 9) Miks veepinnal ujuvat puitketast on serviti veest välja tõsta kergem kui lapiti? Sest lapiti on suurem pind mis puutub kokku veega. Väiksem pind kus tekiks pindpinevus ja selle tõttu hoiab ka vähem kinni. See nähtus on sarnane vaakumiga...
pH, rõhk. · Biootilised (organismide vahelised suhted) on sümbioos, konkurents, parasitism, taimtoidulisus, kisklus, amensalism, kommensalism, koloonialisus. · Antropogeensed (inimtegevuse mõju, inimmõju) on soode kuivendamine, võõrliikide sissetoomine, heitgaasid, naftareostus, osoonikihi hõrenemine, metsade üleraie jne. 2) · Alumine taluvuslävi- Teguri minimaalne intensiivsus, mille alanedes organism hukkub.( kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) · Ülemine taluvuslävi- Teguri maksimaalne intensiivsusaste, mille tõustes organism hukub.(sama mis eelmine, 40 kraadi) · Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intensiivsuse vahemik, mis jääb alumise ja ülemise taluvusläve vahele.(graafik) · Ökoloogilise teguri optimum- Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam.( sümbioos, karjaline eluviis, parasitism) 3)
energiavajadus on minimaalne *taliuinakus on karu ja mäger-juhuslike asjaolude tõttu võib see katkeda Ökoloogilise teguri toime organismidele: *sõltub teguri intensiivsusest ja org. omadustest *kujutatakse graafiliselt *temp. intensiivsust mõõdetakse kraadides, selle toimet hinnata taime arengu või ainevahetuse intensiivuse järgi Alumine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille alanedes org. areng seiskub ning siis hukkub.(kasv pidurdub 4kraadi juures ja madal temp.püsib siis taim hukkub.) Ülemine taluvuslävi- nim. ökoloogilise teguri intensiivsuse taset,mille tõustes org areng peatub. ( ülemine taluvuslävi on 40kraadi) Ökoloogiline amplituud- nim. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku,milles org. saab areneda (alumise ja ülemisetaluvusläve vahepeale jääb) Ökoloogilise teguri optimum- nim.teguri intensiivsust,mille toime on org.arengule kõige soodsam. Organismidevahelised suhted
üle 1800tunni aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb Saaremaal võrreldes Kagu-
Ülesanded m1v1=(m1+m2)v2; x=x0sinvt 4.5 1) vähim jaotise väärtus ajateljel on 1/3s 2) vähim jaotise väärtus hälbe teljel on 0,01m 3) võnkeamplituud on 0,04m 4) periood on 2s 5) sagedus f=1/T=1/2=0,2Hz V RÜHM 1. mass 1l puhta vee mass 4kraadi juures. 2. Sagedus . võngete arv ajaühikus. Tähis f. 3. keha omab energiat millal? 4. Newtoni III seadus: vastastikmõjus osalevad kehad paarikaupa; suuruselt, vastassuunas. 5. Tahkise ehitus MKT 6. Si jõuühik !N=1kg*1m/s ruudus. !N on F, mis annab 1kg massiga kehale a 1 (m/s ruudus). IV RÜHM 1. Teepikkus 2. Kaal Kaal- kaal on jõud, millega keha rõhub alusele või pingutab riputusvahendit
Maailmameri Maa hüdrosfääri osa. 70,8% maakoore pindalast kattev katkematu veekht. Põhjapoolkerast katab vesi 61% ja lõunapoolkerast 81%. Maailmameri jaguneb 3-5 ookeaniks: Vaikne, India, Atlandi, Põhja-Jäämeri ehk Arktiline ja Lõunaookean. Maailmamere keskmine sügavus on 3711m, keskmine soolsus 25 promilli, keskmine temperatuur pinnakihis 17,5 kraadi (27-29kraadi ekvaatori piirkonas, kuni 1,9 kraadi polaaraladel, 2-4kraadi süvavees). Maailmamere väiksemad osad on: mered, lahed ja väinad Meri suhteliselt ruur maailmamare osa, mis lõikub maismaasse või mida avaookeanis eraldavad saared. Vahemeri jaotub ise mitmeks mereks. Pindalalt võivad mered olla väga erineva suurusega Filipiini meri 5 726 000 km2, Valgemeri 90 000km2. 1 Merede veereziim erineb ookeani vee omast maisamaa läheduse ja ookeanist eraldatuse tõttu.
aastas. Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul. Suve algus hilineb
Hästi iseloomustab saarte kliima suhtelist merelisust õhutemperatuur. Sooja ja külma aastaaja üleminekud on pika, eriti sügisel. Eeltalv algab kolm nädalat hiljem kui Ida-Eestis saare keskosas detsembri esimesel, rannikul teisel dekaadil. Päristalv püsiva lumikattega saabub detsembri lõpus. Talvel madaldub kuu keskmine temp. Läänest ida poole; jaanuaris on see -2,3 kuni -4,0°C ja veebruaris -3,4 kuni -5,3°C. Mõni talv võib Sise- ja Ida-Saaremaal olla 3-4kraadi külmem kui lääneosas ja rannikul. Varakevad algab kogu Eestis üsna üheaegselt märtsi viimasel viispäevakul. Soojaperioodi algus aga jääb Saaremaal Kagu-Eestis võrreldes 5päeva hiljemaks.Kevadel on südapäevane temp. Saaremaal keskmiselt madalam kui mujal Eestis. Samal ajal esineb suuri erinevusi Saaremaa enda piires. Maksimaalne temp. On saare siseosas suve esimesel poolel 4-6, vahel kuni 9kraadi kõrgem kui rannikul
Saessaare paisjärved. Eesti järvede suurus, sügavus ja veereziim: · 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3ha suurused · 75% Eesti uuritud väikejärvedest on madalamad kui 10m · 63% järvedest vahetub vesi 4 kord aaastas · Järvevee kõige suuremad temperatuurimuutused toimuvad sügisel ja kevadel. Järvede veereziim: · Erineva temperatuuriga vesi on erineva kaaluga ja kihistub raskuse järgi. · Vesi mille temp on +4kraadi on kõige raskem · Hapnikku tuleb järvevette õhust ja veetaimedelt , peamiselt vetikatelt. · Lagundajad kasutavad hapnikku oma elutegevusel ja seetõttu on järve põhjas hapnikku kõige vähem. · Mida rohkem on järves mineraalaineid , seda rohkem on taimi ja loomi · Huumusainete sisaldus määrab järvevee värvuse ja läbipaistvuse, mida enam huumusaineid, seda pruunim ja läbipaistmatum on vesi · Kõige suurem läbipaistvus 10, 1 m mõõdeti 1977.a
Enamik Kanadast asub parasvöötmes, põhjaosa paikneb lähisarktilises ja arktilises vöötmes. Ookeanidest kaugel asuvate sisealade kliima on mandriline. Valdav osa Kanadast on avatud arktilisele külmadele ja kuivadele tuultele. Idaalade kliimat jahendavad suvel külm Labradori hoovus ja Hudsoni lahe kauakestev jääkate. Jaanuaris on keskmine temperatuur lõunaosas 20 kraadi, Newfoundlandil 5 kuni 10 kraadi, Vaikse ookeani rannikul 1-4kraadi, põhjaosas 30 kuni 35 kraadi. Suvel on temperatuuride erinevus väiksem: juuli keskmine temperatuur on 10-15 kraadi, äärmises lõunaosas 20 kraadi, põhjaaladel 3-5 kraadi. Sademetehulk väheneb Atlandi rannikult (1000-1400mm aastas) Kaljumäestiku jalami ja põhja suunas (alla 400m), kõige rohkem sajab Vaikse ookeani rannikul (2400-2700mm). Põhjas ja kõrgmägedes on suurel alal igikeltsa. Kanadas on palju jõgesid ja järvi. Jõed
ERINEVAD SUHTE TÜÜBID! Abiootilised ja biootilised tegurid kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Seejuures mõjutavad nad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Ökoloogilise teguri toime organismile. Teguri mõju sõltub selle intensiivsusest ja organismi omadustest. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille alanedes organismi areng seiskub, nimetatakse alumiseks taluvusläveks. Enamik taimede kasv pidurdub juba 4kraadi juures. Ökoloogilise teguri intensiivsuse taset, mille tõustes organismi areng peatub, nimetatakse ülemiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. Ökoloogiline amplituud jääb ülemise ja alumise taluvusläve vahele. Teguri mõju kogu amplituudi vahemikus pole organismile sama- teguri intensiivsust, mille toime on organismi arengule kõige soodsam nimetatakse ökoloogilise teguri optimumiks
annaabi.ee 
