Jääeg: päikese kiirguse nõrgenemine, Maa pooluste asukoha muutus, mitmesugused protsessid atmosfääris ja teised loodusnähtused. Vanem kiviaeg: paleoliitikum algab inimese kujunemisega, lõpeb P-Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg: mesoliitikum 9000-5000 eKr Noorem kiviaeg: neoliitikum 5000-1800 eKr, Eestis alguse tunnuseks savinõude kasutuselevõtt. Paljudes teistes maades üleminek viljelusmajand. Rauaaeg: vanem rauaaegu: eelrooma (500eKr-50pKr), rooma(50-450pKr) Noorem rauaaeg: viikingiaeg(800-1050), hilisrauaaeg (1050-1200) KESKMINE KIVIAEG EHK MESOLIITIKUM (9000-5000eKr) IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis. Kunda lammasmägi sinna elama asutud mõnevõrra hiljem. Kõigi Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri alla, sest ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on arheoloogid
Muinasaja arengujärgud: 1)mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 9000- 5000 a. eKr. 2)noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800 a. eKr. 3)vanem pronksiaeg u1800-1100 a. eKr. 4)noorem pronksiaeg u 1100-500 a. eKr. 5)eelrooma rauaaeg u500eKr 50pKr. 6)rooma rauaaeg u50-450pKr. 7)viikingiaeg u800-1050 8)hilisrauaaeg u1050-1200 Mõisted: Ajalooallikas-kõik see, millest algab ajaloo uurimine liigid: 1)kirjalikud 2)pildid 3)suulised 4)esemelised Leiuaines-leitav ajaloo allikas Kultuurkiht- on otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht Elutegevuskiht-inimesed on elanud seal kunagi Arheoloogiline kultuur- sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Periood Dateering Arhioloogiline Kultuur Mesoliitikum 9000eKr - 5000eKr Kivi, sarv, puu, nahk, luu Neoliitikum 5000eKr - 1800eKr Kammkeraamika, keraamika Vanem Pronksiaeg 1800eKr - 1100eKr Imporditi pronksi Noorem Pronksiaeg 1100eKr - 500eKr Arenes kaubavahetus Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridadest
Pronksiaeg al 1800 eKr ASVA kultuur-kindlustatud asula järgi Saaremaal · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, sarveluu pronksiaja algul · Tegevus-/elatusalad Karjakasvatus, maaviljelus, vanimad põllud Põhja-Eestis, hankiv majandus teise järguline · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Kindlustatud asulad · Matmiskombed Kivikirstkalmed, maapealnekalme + laibamatus, hauapanuseid vähe Rauaaeg al 500 eKr 1227 pKr EELROOMA JA ROOMA RAUAAEG 500eKr-450pKr, kuna Rooma Imp mõjutas Põhja-Euroopa sh Eestit, s.o sõdadeta aeg · Töö-ja tarberiistade materjalid Raud, 1. Raudesemed naaberaladelt, kohalik raua tootmine soorauamaagist al 200 eKr. Kivi lõplik kõrvale tõrjumine. · Tegevus-/elatusalad Põlluharimine koos karjakasvatusega, käsitöö areng. Kaubavahetus Rooma Imp. · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Paikne eluviis, üksiktaluline asetus, varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, asutuse
Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine
teist keelt kõnelenud rahvastega. Mõningaid teateid muinasajast eestimaal pakuvad ka naabermaade kirjalikud ajalooallikad. Vanem kiviaeg e paleoliitikum algas inimese kujunemisega ja lõppes Euroopas viimase jääajaga. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum u 9000 5000 a eKr. Noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000 1800a eKr, algas savinõude kasutusele võtuga. Vanem pronksiaeg u 1800 1100a eKr, noorem pronksiaeg 1100500 eKr. Eelrooma rauaaeg u 500 eKr50 pKr, rooma rauaaeg 50 450pKr, viikingiaeg u 8001050, hilisrauaaeg 10501200 pKr. Keskmine kiviaeg. IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asula on kõige vanem teada olev inimeste elukoht Eestis. Ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust, on ühendatud teatud arheoloogilise kultuuri alla. Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli, kuuluvad Kunda kultuuri, mis levis Läänemere idaranniku maadel alates LõunaSoomest kuni Leedu lõunaosani
* süvenes varaline ebavõrdsus * esimesed linnused Rooma 50 * raud esemed - kirved ja * põlluharimine koos * üksiktalulise maaviljeluse * mõju Rooma impeeriumilt rauaaeg 450pKr noad karjakasvatusega õitseaeg * tüüpilised tarandkalmed * kasutusele vikatid ja * käsitöö areng, eriti * rauasulatuskohad (Tartu, (ristkülikud ja kividest laotud sirbid raudesemete valmistamine Saaremaa) müürid)
omasoorauamaak. Pruunikaid roostekänkria meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega savist ja kivist valmistatud ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõgudes vajalikku kõrget kuumust annaksid. Söel oli ühtlasi tähtis roll raua eraldamiseks maagist. Ühe ahjutäiega saadi paar kg toorrauda, mida tuli töödelda, enne kui sepp selleks kirve või noa sepistada sai. Süvenes ka majanduslik ebavõrdsus. Rooma rauaaeg (50-450pKr) hiigelsuur Rooma impeerium avaldas mõju kogu Põhja- Euroopale ja ka Eestile. Kalmed muutusid korrapärastemaks ja ühes kalmes oli minu tarandit kõrvuti. Surnuid maeti enamasti põletatult. Luukillukesed puistati arvukade ehetega kalmekivide vahele.igasse tarandisse maeti u 10-20ne jäänused. Rooma rauaaega peetakse üksiktalulise maaviljelusliku asutuse õitseajaks. Peamine oli siiski põlluharimine ja karjakasvatus. Põllumajanduse areng tänu kästöö arengule, eriti
Eelrooma rauaaeg (500eKr-50pKr)- tööriistad ja relvad tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. Jätkusid mitmed pronksiaegsed traditsioonid kiviristkalved, lohukivid jms). Kindlustatud asulad siiski jäeti maha. Korrapärasemad põllud, tarandkalmed, ajutiselt kasutatavad linnused.. Seoses kohaliku rauatootmisega arenes majandus, kasutusele vöeti soorauamaak. Jätkus üksiktaluline asustus ja süvenes varanduslik ebavõrdus. Ühiskondlik võimuvõitlus. Rooma rauaaeg (50-450pKr)- Rooma mõjutas kogu Euroopat. Tarandkalmed muutusid korrapärasemaks, surnuid maeti enamasti põletatult. Üksiktalulise maaviljelusliku asustuse õitseaeg. Põlluharimine ja karjakasvatus. Käsitöö areng (raudesemete valm.-vikatid ja sirbid + mitut tüüpi keerulised ehted), edusammud majanduselus, kaubandushuvid suundusid rooma impeeriumi poole. Kesmine rauaaeg (450-800) ja viikingiaeg (800-1050)
metsad. · Toidulisa andsid küttimine ja kalapüük. · Karjakasvatus ja alepõllundus. · Üksiktalud, põllumaa, eraomandus ja · Suurem tähtsus jahil ja kalapüügil. varanduslik ebavõrdsus. · Kinnismuistseid teatakse suhteliselt · Kaubavahetus Kesk-Rootsiga toodangu vähe. vastu saadi pronksesemeid. · Läänepoolsed mõjutused eluolule ja kultuurile. 2. Varem rauaaeg (500 eKr-450pKr) a. Raua kasutuselevõtt: · Rauast esemed olid pronksiga võrreldes tugevamad, teravamad ja vastupidavamad. · Oma raua tootmine soomaagist (lk 21) b. Tarndkalmed kivimüüridest nelinurksed tarandid, kuhu asetati surnud enamasti põletatult (tarades 10-20 lahkunut ühest sugupõlvest). c. Üksiktalulise maaviljeluse õitseng. d. Loobuti kindlustatud asulatest, mis seotud rahuliku sõdadetu ajajärguga. e. Asutuse tihenemine Sise-Eestis. f
Eestis kestis eelrooma rauaaeg 500eKr kuni 50pKr. Raud oli väärismetalliga võrreldav haruldus. Kohaliku rauatootmise algus algas meie ajaarvamise alguses. Eestis oli nii palju rauda tänu soomaagile(soost urgitseti, ning sellest sai rauda). Tekksisid väiksed metalli tööstused, kus rauda töödeldi ja toodeti. Esimesel aastatuhandel pärast kristust kasutati maaharimiseks peamiselt kaheväljasüsteemi. Rooma rauaaeg kestis 50pKr-450pKr. Eestis olid Rooma impeeriumi tugevad mõjud . Eestist on leitud sadakond Rooma münti ning muid esemeid ning ka kirjalikud allikad räägivad et meie ja skandinaavlaste vaheline kontaks oli olemas. Elanike suhtlusringkond kandub lõunasse. Asutus laieneb sisemaale, kasutusele võetakse paremad tööriistad paksemate muldade jaoks. Hakati kasvatama rukist, varem oli oder ja nisu. Surnud maeti endiselt tarrandkalmetesse. Keskmine rauaaeg oli rahvastikurännuaeg, ehk eelviikingiaeg
valmistamise.Pronksitoore Skandinaaviast. Tihe läbikäimine mõjutas Eesti rannikuelanike majandust, usundit ja kultuuri. Läänepoolsed eeskujud kivikirst- ja laevkalmetes, lohukivides, põllusüsteemides ja pronksesemetes.Sise-Eesti hõredamini asustatud. Tihedad metsad, raskemini haritavad mullad. Tegeldi loomakasvandusega ja alepõllundusega. Jahil kalapüügil suurem tähtsus kui rannikupiirkonna asukatel. ROOMA RAUAAEG (50-450pKr) MATMISKOMBED Tarandkalmed korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid.ühe tarandi laius mõni meeter, pikkus 3-10 meetrit. Sageli mitu tarandit üksteise kõrval, need moodustasid ühe kalme. Enamasti põletatult. Luukillukesed koos arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. relvade puudumist ja tööriistade vähesust kalmedes seostatud roomlaste uskumusega, et hauatagune elu pidu ja pillerkaar.
Opiidiumi elanikud tegelesid aktiivselt käsitööga, rauast adraterad, rauast vikat, sirp ja rauast servaga labidad. Pöörlev käsikiri, põlluharimisväetised pluss 70 eri liiki tööriistu, mida nad on valmistanud. Relvad on väga kõrgel tasemel, lateene kultuuris hakatakse valmistama sõlgesid. Esimesena kasutusele rõngasssärk. Vanem, keskmine ja noorem rauaaeg. Vanem rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg, kestvus 500eKr -50pKr 2. roomarauaaeg 50pKr -450pKr. EELROOMA-RAUAAEG 500 e.Kr 50 p.Kr Raudesemeid Eestis varem kui 500 eKr , aga sellel ajal toimuvad muutused ja esemete arv kasvab. Kindlustatud asulaid enam pole, need jäetakse maha. Lohukivid. Ringide keskel alati kirst, kuhu on maetud alati kõige tähtsam surnu. Viidi kalmetel läbi tseremooniaid, võimalik , et kolbad olid kasutusel rituaalide ajal, polnud alati maha maetud. Eelrooma rauaaja keskel võetakse kasutusele uus kalmevorm, varased tarandkalmed
Jäbala kivikirst kalmest, esemed raudmõõk, suur nuga ja naaskel. Pole kohalik toodang on sisse toodud kaubavahenduse käigus. 500 eKr Kindlustatud asulad jäetakse maha, rajatakse põlispõlde. Maalapid, mis piiratakse kividest laetud peenardega. Asustus koondub peamiselt põhja ja lääne eestisse, kus kergemad paepealsemad mullad. 100 eKr 100 pKr Hakatakse ehitama linnuseid. Ilmuvad linnused, hakatakse tootma oma rauda(soomaak) Vanem e rooma rauaaeg 100-450pKr Kaubavahetuse käigus jõuab meie alani rohkesti Rooma päritoluga esemeid meie alal. Peetakse eesti aja õitsengu. Kividkirstkallmed asenduvad ristkülikukujulise tarand kalmed koos põletusmatustega. 98a Rooma geograaf ja ajalookirjutaja Pabbius Cornelius Tacitus kirjutab teose ,,Germaania", milles kirjeldab ka läänemere äärseid rahvaid: Fenni, Aesti. Eesti alal kujuneb välja 3 suuremat hõimurühma, mõnevõrra erinava kultuuri traditsiooniga murded, mustrid
annaabi.ee 
