Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri inimesed kasutasid, milliseid tööriistu, kuidas elasid, kus elasid? Keraamika kasutuselevõtt. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9000-4000ekr. Inimesed Leedust ja Poolast, enamasti siin vaid suviti karmi kliima tõttu. Keraamikat hakati valmistama umber 5500ekr, aga see oli väga ebakvaliteetne. 5500-4000ekr Narva keraamika. 8. Kammkeraamika kultuur – mis see oli? Millal see jõudis Eestisse, mis muutus sellega Eestis. Oska seostada kammkeraamika kultuuri Soome-Ugri hõimude saabumisega! Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, 4000- 3000ekr.
6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luust sarver ja puust parem oli tulekivi. Luudest ja sarvedest valmistati nooleotsi. Kalastamine ja jahipidamine. 7. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika-4000ekr, Nöörkeraamika-3000ekr 8. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? Kui tekkis nöörkeraamika. Külade teke, kaubandus, elukvaliteet tõuseb. 9. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Surnud asetati hauda külili kägarasse, käsi või käed pea all kuna kardeti, et surnud ärkavad üles. 10. Millisest perioodist pärinevad esimesed kindlustatud asulad? Nimeta kolm. Noorem pronksiaeg. Asva, Ridala, Kaali. 11
Kivikirved ja talvad olid ebakorrapärased ja lihvitud ainult teraosalt. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele ning kalastamine. Nende algkodu pole seni veel lõplikult teada, praegu oletatakse nende tulekut esmajoones Euroopast. Kalmistutelt leitud luude antropoloogiline analüüs näitab valdava osa elanike europiidsele päritolule. Matmiskombed: sängiti asula territooriumile,elamu põranda alla. NEOLIITIKUM e NOOREM KIVIAEG Kammkeraamika kultuur ( 4000eKr ) Eestisse jõudis paremini valmistatud savinõude tüüp, mille välispinda kaunistati lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Viimaseid tehti arvatavasti kammilaadse riistaga. Sellisa kaunistusviisi põhjal hakati seda kultuuri nimetama kammkeraamika kultuuriks. Töö- ja tarberiistad: nooleotsad, talvad, kivikirved. Kasutati moondekivimit ja tulekivi. Kiviesemed olid näiteks töödeldud ühtlaselt üle kogu pinna
karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika
2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerkeraamika kultuur-4000eKr võeti kasutusele savinõud, kaunistatud ornamentidega. Kammipiide laadsete joonte järgi hakati kutsuma kammerkeraamikaks. Asulad endiselt jõgede,järvede ääres. Ka mere ääres,saartel. Elamud ridamisi veekogu poole. Esimesed neljakandilised postidele toetuvad hooned. Jahi ja tööriistade valmistamise oskus paranenud. Küttimise ja koriluse õitseaeg nöörkeraamika kultuur(venekirveste kultuur)-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved
11000-9000 eKr lõpes põhjamaades viimane jääaeg. Sellel ajal oli soojema kliimaga maadel vanem kiviaeg, mis algas siis kui inimene õppis kasutama tööriistu(homo habilis) . 9000eKr Jeeriko asulas on hakatud tegelema põlluharimisega. Eestis keskmine kiviaeg 7500-3000eKr 7500-3000 Kunda kultuur Eestis 7000eKr põlluharimise algus Mesopotaamias, Palkani ps ja Egiptuses. 6000eKr Maaviljeluse levimine kogu Mesopotaamisas. 5000eKr Egiptuses algab esiaeg, maaviljelus (Niiluse üeujutus) 4000eKr Metallide(vask, pronks) kasutusele võtmine: Egiptuses ja Mesopotaamias, Sumerid. Mesopotaamias ja Egiptuses piktograafia kasutuselevõtt. 3000-2000eKr Sumerid rajavad Mesopotaamias oma linnriigi, kirjutatakse ,,Gilgamesi" eepos. Olid tekkinud tsivilisatsioonid e kõrgkultuurid. Võetakse kasutusele kiilkiri. Eestis noorem kiviaeg 3000-1500eKr. Kanderaamika ja löögeraamika kultuurid. 3000eKr Egiptuses varadünastiline periood, tekivad esimesed dünastiad. Vanariik Egiptuses
Seda seostatakse päikesekellaga. Teine on Dublinis 3250eKr, Newgringe. 12-13 meetrit kõrge ja väline ümbermõõt üle 80 meetrit, käigu pikkus on 17 meetrit. Lõpus käigu kõrgus 6 meetrit. Tehtud ilma sideaineta, ukse ava kohal on eraldi avaus, kus pööripäeva puhul valgus sisse paistab. Mesopotaamia Aja pikku Inimesed jäävad paikseks ja harivad põldu. Mesopotaamia ajastu piirkond asus Araabia poolsaarest põhjas, Eufrati jõe ääres. Vanimad linnad saavad alguse 4000eKr. Eufrati pärast jäädigi paikseks, sest tänu niisutussüsteemile on võimalik saada väga edukat saaki. Esimene rahvus, kes ratta kasutusele võttis, olid sumerid. Kahjuks olid sumerid väga sõjakas rahvas, seega on alles jäänud vähe ehitisi. Samuti polnud neil ei kivi ega puitu. Küll aga on seitsmest maailmaimest, roosast marmorist sambad. Nemad võtsid kasutusele savitellise, mida põletati, kuid samas polnud puitu, mida raisata. Kuna puitu polnud, tehti võlve. Alguses valevõlve,
tulenevalt võis saada alguse ka majanduslik kihistumine, kuid see ei olnud suur. Viljakus selleks liiga väike st ülejääki polnud piisavalt. 3. Vaseaja kõrgem barbaarsus. See tähendas metallide kasutuselevõttu ja ilmusid esimesed tõelised spetsialistid. Nt sepad(hindas neid ilmselt üle kuna pidas neid lausa müstiliseteks tegelasteks), sai alguse künnipõllundus, arenes oluliselkt transport, kuna veiseid õpiti kasutama veoloomadena. Ratta leiutamine(Mesopotaamia 4000ekr) oli tal silme ees. See kõik tõi kaasa ühiskondlikke muutusi-sepad jäid sugukondlikust organisatsioonist väljaspoole ja hakkasid seda lõhkuma, muutus sooline tööjaotus-mehed kündjad. Lisaväärtus kujunes juba suuremaks, võimalus selle koondamiseks ja samas ka vajadus selle säilitamiseks. Kujunes perekondade eraomand, nii maa kui muud rikkused. Sõjapealiku osatähtsus tõusis, ülejäägi tõttu võimalus neil rikastuda. Ebavõrdsus suurenes
karusid, metside, kitsi, linde (ka hülgeid) . Kasutati viskeodasid, vibu, nooli, püünised, lõksud. Peale selle söödi loodusande taimed, juureikad, marjad, pähklid, seened. Noorem kiviaeg e neoliitikum (5000-1800eKr). Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu. Venimad savinõud valmistati savist, millesse oli sedatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru. Kasutati toidu tegemiseks, hoidmiseks. Kammkeraamika klutuur levis u 4000eKr, kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja täketega mida tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur levis Lõuna-Lätist kuni Põhja- Soomeni ja Looda-Venemaa aladel. Vooliti luust/merevaigust ehteid- loomade, lindude, madude ja inimeste kujukesi. Nöörkeraamika kultuur- u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega ning hoolega voolitud vened e paati meenutavad sissepuuritud auguga kivikirved. Nöörkeraamika
Igavene elu Usutakse Usutakse Moksa On Taevas- Usutakse usutakse on on paradiis Põrgu on on on On Eksamiküsimused 2012 1.Klassifitseerida müüdid koos aastaarvudega Karen Armstrongi järgi? 1.Paleoliitikum (vanem kiviaeg) 200 000 8000 ekr 2.Neoliitikum (noorem kiviaeg) 8000-4000ekr 3.Varajased tsivilisatsioonid 4000-800ekr 4.Telgajastu 800-200ekr 5.Telgajastu järgne periood 200ekr-1500pkr 6.Suur läänamaine muutmine 1500-2000pkr 2. Nimetada Sumeri ja Babüloonia kosmilise ja astraalse triaadi jumalused? Sumeri:Kosmiline-An, Enlil, Enki, Astraalne-Nanna, Utu, Inanna Babüloonia:Kosmiline-Anu, Enlil, Ea, Astraalne-Sin, Samas, Istar 3. Milline oli Aabrahami poja nimi? Ismael 4. Kuidas kutsuti apostel Paulust enne pöördumist Damaskuse teel? Saulus (?) 5
Rahvaste vahel toimus ka tihe kaubavahetus. Merevaiku, mida leidub põhiliselt Leedus, on levinud kuni Soomeni. Ka tulekivi on väga palju levinud. Rahvad, kes on aastatuhandeid siin ühe koha peal elanud (soomeugrilased), on siinset loodust kõige paremini tundma õppinud. Neil on uhkemad ka elamud. Need avastused on tehtud soodest võetud turbaproovidega, millest on eristatud kultuurtaimede suira. Kultuurtaimed on Eesti territooriumil levinud väga pikka aega: kaer 4000eKr, oder 3900eKr ja nisu 3500 eKr. Ka vaimne maailm oli arenenum - on leitud matmispaiku, vahel maeti põranda alla. Surnutele pandi kaasa väikseid luust näokesi, maske. Neid on just leitud asulasisestest matmispaikadest. Kõikidele ei pandud asju kaasa. Võib-olla pandi vaid pealikele ja samaanidele, tähtsatele inimestele. Neid kasutati ka ehetena. Ka merevaigust ehted olid olemas. Merevaiku lihviti ning sellesse puuriti auke, tehti nööpe, helmeid.
annaabi.ee 
