Marie Reemann 1920.-1940. aastate Hollywood Pärast esimest maailmasõda tekkinud majandusbuumi ajal tugevdasid oma haaret filmitööstuses sellised tegelased nagu William Fox, Louis B. Mayer, Sam Goldwyn, vennad Warnerid, Carl Laemmle ja Adolf Zukor. Filmistuudiod hakkasid välja laskma lineteoseid, milles teemad ja ülesehitus kordusid tekkis vormiline moodustis, mida hiljem hakati nimetama zanriks. 1920. Aastatel moodustasid stuudiote põhitoodangu vesternid, mis ekspluateerisid edukalt California maastikku. Kauboistaaride hulka, kes harva oma juba kindlaksmääratud ekraanirollidest kõrvale astusid, kuulusid näiteks Tom Mix ja Hoot Gibson. Suurima publikumenu osaliseks sai Ameerika tummfilmiajastul Ameerika komöödia, mis levis üle kogu maailma. See juhtus peamiselt tänu Charlie Chaplinile, Buster Keatonile, Harold ...
Hilisemgi tudengite kahte gruppi jaotamine on toimunud ajaloo näitel. Tallinnas oli kaks gümnaasiumi, üks toomkool ja teine rüütlikool ning sellest tulenesid ka erinevad tudengid. Raamatu alguses on lisaks teistsuguste tudengite näiteid, kuid domineervaks jäävad siiski need kaks tüüpi. Autor toob välja, et 19. sajandi alguse üliõpilane oli viisakalt riides, kandis mundrit ja uhke jaanalinnusulega kiivrit, kuid 20ndatest hakkas tudengite seas levima hoopis teistsugune mood. Mida katkisemad olid riided, seda kõrgemalt hinnati nende sees pesitsevat inimest. Seejuures kirjeldab ta värvikalt teoloogi, kelle märgib ära tähega L. Siinjuures ei saa aru, kas tegemist on välismaalase või baltisakslasega ning võib oletada, et kirjeldus käib üldistavalt kõigi tollaste tudengite kohta. Hinnas oli inimese sisemus, mistõttu auklik ja plekiline riietus näitas kohati boheemlaslikku elustiili, samuti esines
juhtkondades. Otseselt sekkutakse vaid siis ettevõtte juhtimisse, kui panga laenud sattuvad ohtu. Aktsia hinnale seni suurt tähelepanu ei ole osutatud, kuna ettevõtte osaline omamine kandis mitte portfelliinvesteeringute vaid majanduse strateegilise kontrolli funktsiooni. Eesmärgiks Jaapani ajandusmudelis ei olnud see, et ühel ettevõttel hästi läheks vaid see et kogu kontsernilt hästi läheks. Sakasmaal Deutche Bank omab 25% Daimler-Benz`ist. See pärineb juba 20ndatest aastatest. Sakasmaal 40% aktsiaturust on nn. free float, mida omavad institutsionaalsed investorid ja milledega kaubeldakse börsil. Jaapani süsteemi nimetatakse ka ring-omandussüsteemiks, kus pangad on aktsionärid ettevõtetes ja need omakorda omavad oma emapanga aktsiaid. See on ka põhjus miks Aasia finantskriis mõjutas raskelt Aasia pangandust grupi sisesed ettevõtted läksid pankrotti, mis pani löögi alla nii emapanga laenud kui ka omandatud aktsiad
Talurahva kollektiviseerimine kujuneb hiiglaslikuks agraarrevolutsiooniks, mille ohvriks 6/10 kõigist taludest ja u 11mlj inimest (kulakute likvideerimine 32'). Kolhooside ja sovhooside (riigimõisad) asutamine. Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine. Suurpuhastus ehk tšistka 36-38 on Stalini lõplik arveteõiendamine oma vastastega 20ndatest. Vanade revolutsionääride kõrvaldamine parteist ja sõjaväest. Siberisse 5-6mln inimest ja 40-42 arv kahekordistub. NKVD hakkab teeostama vahistamisi ja ülekuulamisi ja hukkamisi. Välispoliitikas 29' Litvinovi protokoll (Briand-Kellogi pakti ennetähtaegne jõustumine): lepingusüsteem vältimaks nõukogudevastase rinde moodustumist paktis osalevate riikide poolt. 32' ka mittekallaletungilepingud Lääne- ja Ida-Euroopa riikidega. 34' võeti Rahvasteliitu. 35' Prantsusmaaga
Nüüd liikus teises suunas. Kuni I MS domineerisid teistsugused arengunägemused. Pärast sõda otsiti teistsuguseid lähenemisviise. Funktsionalism hakkas kõike uurima hoopis teistpidi, mitte ühiskonde võrreldes, vaid lihtsat koha peal mingi ühiskonna uurimise kaudu. Rõhutatakse just välitööde Malinowskilikku momenti. Psühhoanalüüs S.Freud (1856-1939) C.G.Jung (1875-1961) Nende lähenemisviisid hakkasid 20ndatest aastatest mõjutama e. ja a. arengut. Panus: isiksuse käsitluses. Hiljem hakati just ka üksikindiviide uurima. Freudi uuendus, pakkus välja, et on olemas inimese teadvus ja alateadvus. Üks osa on selline, mida me ka ise tunnetame, aga suurem osa teadvusest on alateadvus, mida me ise ei teadvusta, sinna on koondunud teadvustamata ihad. Nende mõju on tohutu. Freudi järgi tuleks inimese kaudu seletada ka kogu ühiskonda, kultuur on psüühiliselt
seas. Kõik eelnevad filmid on üles võetud 35mm kaameraga. Puuduseks see, et aparaat on suur, filmirullid on suured ja väga kallis tehnoloogia muidugi. Keeruline on kaugetesse paikadesse sellist asja transportida. Uueks võimaluseks olid 16mm kaamerad , mis oli alteratiiviks (odavam, kergem, väiksem), mõeldud rännumeestele, amatööridele ja reisikogemuste filmimiseks. Filmitegemine muutus lihtsamaks. Kultuur ja isiksus Toimusid muutused antropoloogias, ameerikas arenes 20ndatest alates suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuurirelativismi (inimene on sündides puhas leht ja kasvades mingis konkreetses ühiskonnas omandab ühiskonnale omased käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees). Ruth Benedict (1887-1948), Boas’e õpilane, pani aluse koolkonnale Culture and Personality. Tuleb mõista inimeste/kultuuri iseloomu
amatööridele, reisikogemuste filmimiseks. Olid odavamad, kergemad ja väiksemad. Filmirull oli kaks korda õhem, sisuliselt kaks korda odavam. Muutis antropoloogile filmi tegemise lihtsamaks. Mõlemaid kasutatakse ka tänapäeval. Kultuur ja isiksus (Culture and Personality) Olid toimumas muutused antropoloogilise mõtte arengus. Kuni 60ndateni valitses Suurbritannias funktsionalistlik suund oli pildivaenulik (filmi, fotode). Ameerikas arenes alates 20ndatest suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuuri relativismi (mille järgi on inimene sündides puhas leht ja alles üles kasvades mingis kultuuris, ühiskonnas omandab sellele ühiskonnale omased käitumis- ja mõttemisviisid; mõtlemine, käitumine ei tulene bioloogiast). Boas rõhutas välitööde tähtsust, uurida, milline rahavas seesmiselt on pidas oluliseks kirjeldada kultuuri nii nagu kultuurikandjad tunnevad seda seestpoolt ise. Boasi õpilane Ruth
PROOSALÄHENDASED MODERNISMI KATSED Sütiste jmt. Tajutakse enamasti kui sütistestiili. Tähendab antujuhul, et proosa ja luule vahe kipub vähenema. Raskuspuntkide muutumine. Luule orienteerub proosa järgi. 5. (VANA)RAHVUSROMANTIKA Haava jmt. Gustav Suits Ta keskendub Eesti kirjanduse ja maailmakirjanduse õpetamisele Tartu Ülikoolis. Johannes Barbarus (Vares) Kui rääkida radikaalselt modernsest otsinukst,siis oleks Barbarus 20ndatest aastates parim näide. Ta innustub 20ndate hakul abstraktsest kunstist ja üritab kunstikategooriaid üle kanda kirjandusse. Kui 20ndate alguses tuleb kujutavas kunstis abstraktsionism ja kubist, siis Varese teoses ,,Geomeetriline inimene" võiks seda paralleeli näha. 1940. aastal saab Johannes Varesest Nõukogude võimu esindaja riigi reetur number 1 Eesti kirjandussfääris. See kaasaminek on seletatav sellega, et ta on radikaalselt vasakpoolsete vaadetega. Kui ta on
Teatraalsus kasvas. Valdavamaks muutus fragmentaarsuse esteetika. Elu ja teatri piir ähmastus. Veel enne helifilmi laenasid film ja teater üksteiselt. Umbes kuni 1915 laenas film põhiliselt teatrist: vaatustesse jagamise, misanstseenilised konventsioonid, loo jutustamine, näitlemisviis, muusika kasutamine (mängiti laval ekraani ees). Filmitegijad vaatasid teatrile kui madalamale kunstile; film populaarsem, haarab masse. I MS lõpuks oli tehnika nii kaugel, et film levis järjest laiemalt. 20ndatest 60ndateni mõjutas film juba teatrit. Filmikunst populariseeris teatri avangardseid voole. Sooviti luua tinglikumat teatrit ja eemalduda reaalsuskonventsioonidest: filmis hüpati erinevate tegevuspaikade vahel ja montaaziga loodi tegevuspaikade illusionismi. Ka publik hakkas ootama ebakonventsionaalset kujutust laval. 20ndatel kasutati laialdaselt uudset tehnikat: valgustus, elektri vaba levik ja võimalused. Filmi
annaabi.ee 
