Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli. Pikapeale tekitab tervisehädasi näiteks peavalu, unetus, stress, lihaspinge, keskendumishäired. Kaja hilinenud heli
Liigid: ristlained (nt veepinna virvendus), pikilained (õhus levivad helilained). Levib: energia, keskkonna kuju, informatsioon. Laine levimiskiiruse valem: selle aja jooksul, kui laineallikas teeb ühe võnke, levib lainetus ühe lainepikkus võrra edasi. Kuid 1/T=f, siis v= f. Kuna antud keskkond v on muutumatu, siis sageduse suurenedes laine pikkus väheneb ja vastupidi. Helilained on mehaanilised lained, mis tekitavad heliaistinguid. Inimene kuuleb lained sagedusel 20- 20000Hz. Alla 20Hz on infrahelid ja üle 20000Hz on ultrahelid. Kuuldavate helide põhiomadused: 1)heli kõrgus-oleneb a) võnkesagedus b) liikumisest: lähenedes heli kõrgeneb, kaugenedes langeb Dopleri efekt. 2)Heli valjus -oleneb a) heliallika võimsusest b)heli allika kaugusest c) keskkonnast d) kuulajast. Mõõt ühik dB, norm 40-50 dB.3) Heli tämber-sõltub ülemtoonide hulgast ja tugevusvahekorrast. Ülemtoonid tekivad heliallika osa de võnkumisest ja on põhitooni sagedusest 2,3,4..
tekitada nii tugeva resonantsi, et klaas puruneb. Helihark Helihark on u-kujuline metallhark, mis võnkuma panduna tekitab heli sagedusega 440 Hz. Muusikas kasutatakse heliharki helikõrguse etalonina muusikariistade häälestamisel ja laulmisel. Helihark võeti kasutusele Inglismaal. Infraheli, ultraheli Kõige madalamaks heliks, mida inimene uuleb, loetakse 16Hz. Sellel juhul sooritab heliallikas ühes sekundis 16 täisvõnget. Kõrgeimaks heliks, mida inimene kuuleb, loetakse 20000Hz. 8 Heli, mille sagedus on väiksem, kui 16Hz, nimetatakse infraheliks. Heli, mille sagedus on suurem, kui 20000Hz, nimetatakse ultraheliks. On kindlaks tehtud, et imikud kuulevad ultraheli. Kuidas on seotud muusika ja heliõpetus? Helitaju mõõduks on võetud kasutusele helivaljus. Helivaljuse mõõtühikuks on 1 bell.
ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK
ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT. FOON TAJUTAKSE ÄHMASELT (ON TAUSTAKS). MIS ON AISTING, NIMETA AISTINGUID, ISELOOMUSTA NEID LÜHIDALT. AISTING ON TUNNETUSPROTSESS, MIS ANNAB INFORMATSIOONI ESEMETE JA NÄHTUSTE ÜKSIKOMADUSTE KOHTA; TEKIB, KUI MINGI ÄRRITAJA MÕJUB OTSESELT MEELEELUNDILE. AISITINGUD: NÄGEMIS-, KUULMIS-, HAISTMIS-, MAITSMIS- JA KOMPE- EHK PUUTEAISTING, KA TEMPERATUURI-,
2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab ka teha kindlaks helihallika asukoha ja liikumise ruumis. Ultraheli. Heli sagedus on üle 20000Hz(nahkhiir) Infraheli. Heli, mille sagedus on alla 20Hz. Inimene ei tahu seda helina, vaid peapöörituse, valu kõrvades, tugeva väsimuse saatel. 3. Kompimine. Suhtlemisdistantsid. Kompimine on tunnetada puudutusi ja temperatuuri, kompitakse terve kehaga. Suhtlemisdistatse on neli tükki: ühiskondlik distants (üle 3m, turvamehed), Ametlik distants (1,5-3m, õpetaja), isiklik distants (1-1,5m) ja intiimne distants (0-1m, kaaslane) 4. Nägemine
*Ma temaatiliseks pendliks nimetatakse kaalumatu ja venimatu niidiotsa riputatud punktmassi. 28.Lainete liikumine. *Iga võnkuv keha kutsub esile endas ja ümbritsevas keskkonnas mehhaanilise energia edasi kandumise. Selle energia edasikandumist nimetatakse laineliseks liikumiseks. 29.Hääl. *Selleks, et inimene kuuleks häält peab olema täidetud 3 tingimust: a)peab olema mehhaniline keha mis tekitab võnkumisi, b)peab olema elastne keskkond(õhk), c)helilaine paeb olema sageduses 20-20000Hz. 30.Põhimõisteid vahelduvvoolust. * 31.Valgusallikad, valguse kiirus. *Valgusallikaid on kahesuguseid : looduslikud(päike, tähed, äike) ja tehislikud(lamp, lõke, tulemasin). Kehi mis kiirgavad valgust ümbritsevasse ruumi nimetatakse valgusallikateks. Valgusekiiruseks nimetatakse valguse levimise kiirust(C=3x105). 32.Valgusvoog. Indutseeritud emj. Suurus ja suund? *Valgusvooks nimetatakse kiirgusvoogu mille suurust hinnatakse tekitatud valgusaistingu tugevuse järgi. 33
Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest suunab helilained kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning hakkab helilainete toimel võnkuma. Edasi liiguvad helilained kuulmeluukestele ( vasar, alasi, jalus), mis võimendavad võnkeid ning muundavad helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti
MP3 mängija Acme MP3 Player Philips MP3 Player Apple iPod Shuffle 2GB, V130 GoGear SA2920 2GB Spark 2GB Mõõtmed Laius: 3,4 in Laius: 1,6 in Laius: 0,7 in Kõrgus: 0,5 in Kõrgus: 5,9 in Kõrgus: 1,8 in Heli ulatus 10 Hz-22000 Hz 80 Hz-18000 Hz 20 Hz-20000Hz Toetatavad WMA, MP3 MP3, WAV, WMA, AAC, HE-AAC, failitüübid JPEG MP3, MP3 VBR, AAX, AAX+, AIF, WAV Aku vastupidavus Kuni 5 tundi Kuni 27 tundi Kuni 10 tundi
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse?
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e.
Laine kannab edasi energiat. Ristlaine korral vonguvad osakesed risti laine levimissuunaga. Ristlained saavad levida ? tahketes kehades; ? kahe keskkonna lahutuspiiril. Pikilaine korral vonguvad osakesed piki laine levimissuunda. Pikilained saava levida ? tahketes kehades; ? vedelikes; ? gaasides. Interferents on lainete liitumine Lainete paindumine tokete taha on difraktsioon. Heli, mille sagedus on suurem kui 20000Hz, on ultraheli. Heli, mille sagedus on vaiksem kui 16Hz, on infraheli. Heli levimiskiirus soltub keskkonnast ja temperatuurist. Vastuvoetava heli korgus oleneb sellest, kas heliallikas liigub vastuvotja suhtes voi ei liigu. Seda tuntakse Doppleri efektina. Heliallika lahenemisel on vastuvoetava heli sagedus suurem kui heliallikast kiirgunud heli sagedus. Heliallika kaugenemisel on vastuvoetava heli sagedus vaiksem. Helide jagunemine: ? toon harmooniline laine;
Digiinfo eelised: kiirem, programmeeritav, paindlik Info töötlemisel on digitaalinfol palju eelised, kuid nt. kõne, muusika jne süsteemide juhtimine nõuab tihti just analooginfot. Seeda on vaja DAC ja ADC. Helikaardis on DAC, mikrofonis ADC. Helikaart tekitab kõrvale kuuldavaid helisid ainult arvutis oleva digiinfo alusel. Heli taasesitamisel ja salvestamisel on olulised sagedus (heli kõrguse jaoks) ja amplituud (heli tugevuse jaoks). Inimene kuuleb helisid 20-20000hz. Seega peab diskreetimissagedus olema 2x20000 = 40000 hz (kasutatakse 441000 hz). Helikaart on DAC, sest arvutis on info digitaalkujul, heli salvestamiseks on ADC. Heli kvaliteet sõltub sellest, kui palju järke iga 23 mikrosekundi tagant salvestatakse. Helikaardil on tavaliselt digitaalsignaali protsessor, mis vabastab protsessori audiosignaali töötlemisest. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides (DAC, ADC) Info töötlemisel on eelis digitaalinfol, aga maailmas on hulk infot, mis on
sest kepid on kahjustatud. 2.Kuulmisaisting kuuleme õhu võnkumist, mis jõuab trummikilele, sealt sisekõrva, mis võimendab võnkeid ja kus on tigu, mis muundab võnked närviprotsessideks(erutus, pidurdus). Inimene eristab heli vahemikus 1620000HZ. Vananemisega muutub (kurdimaks kaovad ära ülemised helid).Alla 16 Hz on infrahelid, mida inimene tunnetab ja mis põhjustab paanikat jm. Kahjustav toime psüühikale. Üle 20000Hz ultrahelid. Looduses kasutavad seda näiteks nahkhiired ja delfiinid. Tugevusastmelt kuuleb inimene kuni 140 detsibelli, mille ületamisel purunevad trummikiled või tekivad püsivad kahjustused. Inimene tunneb ainult valu, ei tunne midagi. Kuulmistundlikkust kahjustab ka pidev viibimine müras. 3.Haistmisaisting tekib, kui õhus levivad aineosad mõjutavad ninasõõrmetes olevaid haistmisrakke. Ninna võivad sattuda ka suu ja neelu kaudu. Inimestele ei ole nii oluline kui loomadele
närvisüsteemi peaajju, kus seda analüüsitakse. -) Peaajus tekib pärast analüüsi aisting. * Aistingute täpset arvu ei osata öelda, sest need on kokkuleppelised ja seega räägitkse umbes tosinast aistingust. * Aistingute kaudu saab inimene teada maailmas toimuvast. -) Inimene saab kuni 90% kogu informatsioonist tuleb nägemismeelest. *) Daltonism haigus, kus sa ei erista erinevaid värvitoone. -) Inimese kõrv kuuleb helisid vahemikus 16Hz 20000Hz. -) Võnketugevusi mõõdetakse detsibellides liiga nõrku ja liiga tugevaid inimene ei erista. *) Infrahelidel on inimese psüühikale halb mõju ja võib isegi hulluks ajada ja tappa. -) Haistmismeel ninas asuvad retseptorid võtavad vastu aineosakesi, mille tagajärjel tunneme lõhnu, kuid võrreldes kahe eelmisega ei ole see nii tähtis osa. Samas on teada, et haistmismeel arenes kõige kiiremini välja kuid siiski pole see meil nii tugev kui teistel loomadel
annaabi.ee 
