Eritakistus. Johanna Raamat 1.Millest on tingitud juhi takistus? Vastus: Juhi takistus on tingitud suunatult liikuvate vabade elektronide ja kristallivõre võnkuvate ioonide vastastikmõjust. 2.Tõmba joon alla õigele vastusele. Vase eritakistus 0,017 mm2 .See tähendab ,et: a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 3.Tõmba joon alla õigele vastustele(4p). Juhi takistus sõltub-1)pingest juhi otstel 2)juhi ristlõikepindalast 3)juhti läbiva elektrilaengu suurusest 4)voolutugevusest juhis 5)juhi pikkusest 6) juhi ainest 7) juhi temperatuurist . 4
Võrdeteguri δ kaudu o Ainest o Temperatuurist l R=δ s l (m) s (mm2) R (Ω) 2 R•s δ= l ( Ω• mm m ) – eritakistus Eritakistus on... Ainet iseloomustav suurus takistus x traadi pindala R= traadi pikkus Näitab 1m pikkuse 1mm2 pindala sellest ainest traadi takistusest Ωmm 2 Hõbeda eritakistus 0,016 m näitab, et 1m pikkuse 1mm2 ristlõike pindalaga hõbetraadi takistus on 0,06 Ω. Reostaat – muudetav takisti Töö põhineb: R (takistuse) sõltuvusel pikkusest. a) Suure takistusega traat R (takistus) b) Astmeline reostaat U (pinge)
kindlast materjalist elektrijuhi võimet avaldada teda läbivale voolule takistust. Eritakistus sõltub aine keemilisest koostisest ja struktuurist ehk aatomite paiknemise viisist. Metallide eritakistus on tingitud elektronide põrkumisest metalli kristallistruuriga (põrkumiste arv sõltub ka temperatuurist), samuti kristallivõre defektidest ja võõrainete aatomite sisaldusest. a)1m pikkuse vasktraadi takistus on 0,017 ; m b)1mm2 ristlõikepindala ja 1 takistusega vasktraadi pikkus on 0,017 m; c) 1m pikkuse vasktraadi ja 1mm2 ristlõikepindalaga vasktraadi takistus on 0,017; d) 1m pikkuse ja 1 takistusega vasktraadi ristlõikepindala on 0,017mm2 . 9. Kirjelda elekrtijuhte. Too näiteid. (3p) Elektrijuht ehk juht on materjal, mis sisaldab vabalt liikuda võivaid elektrilaenguga osakesi ehk laengukandjaid ning mille elektritakistus on seetõttu väike. Juhtide elektrijuhtivust iseloomustatakse tavaliselt eritakistusega
1= 1V/1A 9. Millest sõltub juhi takistus? Lisa valem. Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast, ainest. R= *l/ S (Sellest tuletades, ülesannetes vaja l= RS/2) R = takistus () l = juhi pikkus (m) S = ristlõike pindala (m2, mm2) (ehk roo) = eritakistus (mm2/m või m viimane ei ole põhiühik) 10. Defineerida eritakistus. Eritakistus on füüsikaline suurus mis, iseloomustab aine mõju elektrivoolule. Eritakistus on võrdne 1 m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga keha takistusega. 11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86
Metalli takistust põhjustab juhtivuselektronide vastasikmõju kristallvõre võnkuvate ioonidega.Juhtiva keha takistust võib mõjutada ka tema mõõtmete muutumine soojuspaisumisel, kuid see mõju on tavaliselt nõrk. 10) Kirjelda juhi ja dielektriku käitumist elektriväljas. I (iii)- voolutugevus (1A) q=e ühe laeng, -1,6 x 10 -19, elektrilaeng (C) t- aeg (1sek, 1h) U- pinge (1V) R- vooluallika takistus (1) A- elektrienergia (1J) (1 KW x h) N- võimsus (1W) P (roo) eritakistus (1m, 1mm2 : m) l (el)- juhi pikkus (1m) S- juhi ristlõikepindala (1m2, 1mm2) Ak- kõrvaljõudude töö (1J) - elektroni molekuljõud (1V) r- vooluallika sisetakistus (1) Q- eralduv soojushulk, kogulaeng
I=U/R U=pinge U (1V) I=voolutugevus I (1A) R=takistus R (1 oom) p=eritakistus p (1oom * m ) R=p*l/S I=pikkus I (1mm, 1cm, 1m, 1km) S=pindala S (1mm2, 1cm2,1m2, 1km2) A=elektrivälja töö A (1J) U=pinge U (1V) A=U*I*t I=voolutugevus I ( 1A) t=aeg t (1s) N=võimsus N (1W) N=U*I U=pinge U (1V)
I=I1n R Takistus Juhi omadus takistada Oom 1 =1V/1A R= pl/S vabade laengute suunatud R= liikumist Eritakistus 1m pikkuse ja 1mm2 või 1m2 ristlõikepindalaga juhi takistus Takistuse temp. tegur Näitab, kui suur on K Kelvin takistuse suhteline muutus 0'C juures temp. Tõusmisel 1'C võrra. r Vooluallika Vooluallika Oom 1 = 1V/1A R=U/J
· E Erinevatel i t l materjalidel t j lid l on erinev i elektritakistus Takistus · Juhi takistus on leitav valemiga ll R= [] l juhi pikkus [m] S eritakistus [mm2/m] S juhi ristlõikepindala [mm2] Eritakistuseks nimetatakse antud ainest 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga juhi takistust 20°C juures Takistus · Takistuse pöördväärtust nimetatakse juhtivuseks 1 1 G = = S R · Juhtivuse tähis on G ja ühikuks S-siimens Takistus · Eritakistuse pöördväärtust nimetatakse erijuhtivuseks 1 m = 2 mm Takistid · Püsitakistid takistust pole võimalik muuta · Muuttakistid takistus on muudetav
ELEKTRIVOOLU TÖÖ A 1J A=I*U*t=N*t ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS N 1W N=A/t=I*U ELEKTRIMOTOORJÕUD 1V =Ak/q Voltmeeter SOOJUSHULK Q 1J Q=I2*u*t SISETAKISTUS r 1 RISTLÕIKEPINDALA S 1mm2 S=l/R PIKKUS l 1m ERITAKISTUS 1*mm2/m =RS/l Mõisted: Elektrivool- Laetud osaketse suunatud liikumine. Alalisvool-Elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus- lengu hulk, mis läbib juhi ristlõiget ühes ajaühikus. Juhi takistus- Juhi omadus avaldada takistavad mõju elektrivoolule, sõltub juhtme pikkusest ja ristlõikest.
vooluringis voolutugevuse muutmiseks. Juhi takistus sõltub: materjalist ( materjali kristallvõre tugevusest ), juhi pikkusest ( mida pikem on juht, seda suurem on takistus võrdeline ), ristlõike pindalast ( mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus pöördvõrdeline ). 2V ühe kulonilise laengu viimisel lambi ühelt klemmilt teisele teeb elektriväli tööd 2 dzauli, 0,016 * mm2 / m 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõike pindalaga hõbedast traadi takistus on 0,016 oomi, 9,8 * 10-8 * m 1m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga rauast traadi takistus on 9,8*10-8 . I=U/R, I = voolutugevus A, U = pinge V, R = takistus , I on võrdeline U ja pöördvõrdeline R, R = *l/S, R = takistus , = eritakistus * mm2 / m ja * m, l = juhi pikkus m, S = ristlõikepindala m2 ja mm2, R on võrdeline l ja pöördvõrdeline S.
nimetatakse loengute ümber paigutamiseks. Tehtud töö ja kogu laengu suhe. U=A/q U=1J/1c = 1V. Ohmi seadus: Voolutugevus on võrdeline pingega juhi otstel ja pöördvõrdeline juhi takistusega. I=U/R. R=takistus. Takistus väljendab juhi omadusi. Traat: pikkus, jämedus, materjal, temperatuur. R=U/I. Leidmiseks tuleb pinge takisti otstel jagada voolutugevusega, mis läbib takistit. Takistuse ühikud R=1V/1A= 1Ω. Takistuse valem: ρ=1/S S=Ristlõikepindala. Ρ näitab, et 1m pikkuse ja 1mm2 läbilõikega (materjal) traadi takistus on ... Ω. Jadaühendus: Juhtide järjestikku ja paralleelühendus. I=U/R U=I/R. I=I2-I1 Voolutugevus on mõlemas takistis samasugune. V= V1+V2. Kogupinge on üksikute pingete summa. Rööpühendus: Vooluring hargneb U1=U2=U. Rohkem elektrone läheb sinna kus on väiksem takistus.
ümberpaigutamisel U[V] 4. Milles avaldub juhi takistus, tähis, ühik ja 1 oomi definitsioon ? Füüsikaline suurus, mis iseloomustab juhi vastumõju elektrivoolule, tekib elektroni ja juhi kristallvõre vastasmõju tulemusel. R[oom] 1oom-takistus on 1oom, kui pinge on võrdne voolutugevusega 5. Mida nim. eritakistuseks, mida see iseloomustab, tähis ja mõõtühik? Takistuse sõltuvus temperatuurist? Eritakistus näitab 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikepindalaga juhi takistust. Juhtide(metallide) takistus suureneb temp. tõustes. [oom*mm2/m] Takistustermomeeter.- kasut. Takistuse sõltuvust temp. Purunemiskindel, suurem mõõtepiirkond, ei sõltu juhile rakendatud pingest ja juhti läbivast voolutugevusest. 6. Millistest teguritest ja kuidas sõltub juhi takistus, valem takistuse leidmiseks ? juhi pikkusest, ristlõikepindalast, juhi materjalist, temperatuurist. R= (roo)*L/S 7
Alumiinium = 2,7g/cm3 Titaan = 4,7g/cm3 Materjali sulamistemperatuur.Sulamis temperatuuriks nim niisugust temperatuuri mille juures materjal muutub tahkest olekust vedelaks. Volfram = 3360C Raud = 1539C Vask = 1083C Alumiinium = 660C Tina = 220C Elektrijuhtivus.Elektrijuhtivuseks nim omadust elektrit juhtida.Selleks,et määrata materjali elektrijuhtivust peab teadma eritakistust.Materjali eritakistust määratakse 1m pikkuse ja 1mm2 ristlõikega materjali oomides. Soojusjuhtivus.Soojusjuhtivuseks nim materjali omadust soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnast madalama temperatuuriga piirkonnale Magnetilisus. keha mõõtmete määramine soojenemisel Värvus. Jagatakse mustadeks ja värvilisteks (rauaühendid). Keemilistest omadused. metallide juures kõige tähtsam korrosioon.Viimase kaitseks ja tõkestamiseks kasutatakse mitmesuguseid tehnoloogilisi võtteid nagu pindade katmine
kontuuride liitmine ehk sulatamine, näitamine suurendatult ehk rõhutamine või nihutamine või liialdamine) Üleminek üksikobjekti kujutamiselt objektiklassi kujutamisele 61. Milline on generaliseerimise mõju leppemärkide disainimisele? Inimese füsioloogiast tulenevalt: minimaalne must tajutav pind 0,7 mm 2, värvuse tajumiseks peab pind olema üle 1mm2, mustriga täidetav pind aga 3/5-10mm2; eraldi märk loetav, kui on 1 mm; kiri loetav 1,2mm; kahe joone vahe 0,5 mm, et seda joonena tajuda; joone paksus 0,1 mm 62. Millised on hüdrograafia, asustuse, teedevõrgu ning reljeefi üldistamise põhilised reeglid? Hüdrograafia: · rannajoon säilitab oma geomeetrilised iseärasused · vooluveed moodustavad loogilise terviku
1) Pendelliigutused - Tekivad ringlihaskiudude ja pikilihaskiudude kontraktsiooni tulemusena 2) Rütmiline segmentatsioon – Tekib ringlihaste kontraktsioonil. Söögitorus. 3) Peristaltilised liigutused: Lained – levib alati piki peensoolt jämesoole suunas (erand 12sõrmiksool) Tõuked – aeg-ajalt tekkivad lained, mis ei kao lühikestel lõikudel vaid levivad pikalt soole ulatuskiirusega 25cm/sek. --- 6. Imendumine. Toimub peensooles. Seal suur pindala 18-40 hattu 1mm2. Hattude liikumine kuni 6x minutis. Imipumba efekt. Kui seedekulgkla on tühi, hatud ei liigu. Mehhaaniline protsess, ained pressitakse läbi soole seina. Vee ja soolade imendumine Ühe ööpäeva jooksul imendub seedetraktis ~ 10 l vedelikku ( 8 l seedemahla + 2 l joodud vedelikku) 1 l vett imendub ~ 30 min jooksul Kõige kiiremini imenduvad vereplasmaga isotoonilised lahused (vere koostisele sarnased) Hüpertoonilised lahused imenduvad kõige aeglasemalt Süsivesikute imendumine
Erisoojusmahtuvust iseloomustatakse soojushulgaga, mida on vaja 1kg metalli temperatuuri tõstmiseks 1C võrra. Metallidel ja nende sulamitel on teiste ainetega võrreldes väike soojusmahtuvus, mistõttu nende kuumutamiseks kulub vähe soojust. Elektrijuhtivus Elektrijuhtivuseks nimetatakse metallide võimet juhtida elektrivoolu. Metallide elektrijuhtivus on erinev, parimad juhid on need metallid, mis osutavad elektrivoolule väikest takistust. Eritakistus on 1mm2 ristlõikepindalaga ja 1m pikkuse juhtme takistus oomides. Paremad elektrijuhid on vask ja alumiinium. Metallide elektrijuhtivus väheneb temperatuuri tõusuga ja suureneb temperatuuri langemisel. Elektritakistus läheneb nullile kui metalle jahutada temperatuurini, mis läheneb absoluutsele nullile. Head soojusjuhid on ka head elektrijuhid ja vastupidi. Magneetuvus Ainult mõnedel metallidel on märgatavad magnetilised omadused, st. nad magnetiseeruvad
annaabi.ee 
