Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
I=voolutugevus I (1A) R=takistus R (1 oom) p=eritakistus p (1oom * m ) R=p*l/S I=pikkus I (1mm, 1cm, 1m, 1km) S=pindala S (1mm2, 1cm2,1m2, 1km2) A=elektrivälja töö A (1J) U=pinge U (1V) A=U*I*t I=voolutugevus I ( 1A) t=aeg t (1s) N=võimsus N (1W) N=U*I U=pinge U (1V)
RAHVASTIK Tansaanias on elanikke 36232074. Tegemist on üpris suure riigiga. Rahvaarv on pidevalt suurenenud. (joonis 1). Rahvaarvu suurenemist on oodata ka järgmistel aastatel, sest iive on kõrge (suureneb 3,0-3,2% aastas). (joonis 1) Enamik rahvastikust on koondunud veekoguäärsetele aladele ning suuremate linnade piirkonda. See piirkond on parem põlluharimiseks, kui mägine lääne-osa. Tihe asustus (üle 250in. 1km2 kohta) on Victoria järve ümbruses, saartel ja ranniku 5 põhjaosas. Hõre (1-3in. 1km2 kohta) Ida-Aafrika kiltmaa siseosas. Rahvastiku keskmine tihedus on 29 in/km2. Võrreldes teiste riikidega selles piirkonnas, on Tansaania rahvastiku tihedus varieeruv, sest nt. Keenias on see 60 in/km 2, aga Mosambiigis 13 in/km2. Eri vanusegruppide osatähtsus: 0-14a. 44,76% 15-64a. 52,35% 65-......-2,89%
rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondadest. Seal elab 27 366 inimest. Inimeste rohkuse poolest ületab Läänemaa ainult Hiiumaa. Ka rahvastiku tiheduse poolest on Läänemaa eelviimase kohal. Selle maakonna tihedus on 11,5 elanikku 1km2 kohta. Võrreldes Eesti keskmise tihedusega on Läänemaa tihedus on peaaegu, et 3 korda väiksem (Eesti keskmine rahvastiku tihedus on 29,6 elanikku 1 km2). Pilt 2.Läänemaa vallad Kõige tihedamalt asustatud vald selles maakonnas on Taebla vald, kus keskmine tihedus ulatub kuni 30 inimesele 1km 2 kohta. See ala on tiheda asustusega kuna seal on palju töökohti, nt
082.869 18.Saksamaa 82.329.758 19.Türgi 76.805.524 20.Kongo 68.692.542 21.Iraan 66.429.284 22.Thailand 65.905.410 23.Prantsusmaa 64.057.792 24.Inglismaa 61.113.205 25.Itaalia 58.126.212 26.Lõuna Aafrika 49.052.489 27. Lõuna-Korea 48.508.972 28.Burma 48.137.741 29.Ukraina 45.700.395 Peaaegu sama rahvaavuga riigid, kui Lõuna-Koreas on Burma, Lõuna Aafrika ja Ukraina. 2. 1989 aastal oli Lõuna-Korea maalima asustatuim riik, kus elas 425 inimest 1km2 kohta.Kõige tihedamini on asutatud Sõul (17,030 inimest km2 kohta) ja Pusan (13,816 iminest km2) Lõuna-Korea rahvastiku keskmine tihedus on 477.49 inimest km2 kohta. Kõige tihedamini on asustatud riigi pealinna Sõuli ümbrus ( lõuna osa) kuna sinna on koondatud kogu elutegevus. Hõredamini on asustatud riigi põhja osa. 3. 60000000 50000000 40000000 30000000 20000000 10000000
fsz.bme.hu/hungary/geo.html; http://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/hu.html; http://www.magyarorszag.hu/angol/orszaginfo/alapadatok) 3 Inimesed Rahvaarv Ungaris on täpsemalt 10,032,375 inimest (seisuga 2004 Juuli), kellest 0-14 aastat: 16% (M 826,032; N 782,687), 15-64 aastat: 69% (M 3,407,931; N 3,517,450), 65 aastat ja üle: 15% (M 545,488; N 952,787). Inimesi 1km2 peale on 110. Keskmine eluiga on meestel 68.07a, naistel 76.69a (väheneb!). Kahjuks on ka Ungaris loomulik iive negatiivne. Ungaris elab veel peale ungarlaste (89.9%) itaallased (4%), sakslased (2.6%), serblased (2%), slovakid (0.8%) ja rumeenlased (0.7%). Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides (Rumeenia, Slovakkia, Ukraina jt). Ungaris räägitakse oma rahvuskeelt, ungari keelt 98.2% ja muid keeli räägitakse 1.8%
- Leitakse kordinaatide abil kahekordne pindala Pindalade määramine graafiliselt, ehk määratakse nt. Plaanil oleva maatüki pindala kujundite järgi (kolmnurgad, ristkülikud, ruudud jne) - Pärast liidame maatüki pindalad kokku, kuid see ei ole väga täpne. Pindala me tavaliselt arvutame ha, mis on 100x100m ehk 1ha on 10 000 m2. 1km2 = 1 000 000 m2 ehk see on 100ha. 6. Nivelleerimine ühes jaamas. Lati lugemite järgi kõrguskasvu arvutamine. Punkti kõrguse leidmine. (Laboratoorne töö nr 7) Niveliir asetatakse kahe mõõdulati vaheleja pannakse loodi, see on väga tähtis, sest muidu ei ole niveliirist minev sirge enam risti maapinnaga. Selleks et saada kõrguskav, peame me teadma ühe punkti kõrgust( olgu see siis kõrgema või
Import: Teravili, masinad, raud Hiina Rahvaarvu kõikumine (1930 1995): 1930. 450 000 000 1950. 552 000 000 1960. 686 000 000 1970. 827 000 000 1980. 982 550 000 1986. 1 060 000 000 1995. 1 200 000 000 1 RAHVASTIK Linnarahvast 28% Maarahvast 72% Keskmine rahvastikutihedus on 131 inimest 1km2 kohta. Hiina 1,2 miljardilisest rahvastikust moodustavad peaaegu 93% hanid (Hiinlased). Ülejäänud 92 miljonit kuuluvad 55 vähemusrahvuse või tunnustatud etnilise rühmituse hulka. Vähemusrahvustel on suur poliitiline tähtsus, sest paljud, näiteks mongolid, tiibetlased ja islamiusulised Xinjiangi uiguurid, elavad strateegiliselt tähtsatel piirialadel. Hanide ümberasustamist ääremaadele on sügavalt pahaks
Eestis võeti see kasutusele 1992. aastal. Rahvaloendus riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvastiku koostise (sugu, rahvus jm tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumne, analüüsimine ja üldistamine. Neid tehakse üldjuhul iga kümne aasta tagant. Viimane leondus toimus Eestis aastal 2000. Rahvastiku paiknemine Rahvastiku tihedus elanike arv 1km2. (Eestis 30-35 inimest) Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Pool inimkonnast asutab maismaast (pindala 149 mln km2) vaid 5%, seega 7-8 km2. Inimtühi on samas ainult 15% maismaast. 90% kogu maakera rahvastikust on koondunud põhjapoolkerale, kus on kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (vastavalt 39% ja 19% poolkera pindalast). Umbes 80% rahvastikust elab Lõuna riikides. Rahvastiku paiknemist mõjutab oluliselt asjaolu, et vaid 11% masimaast
Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju
LõunaAmeerika Liisi Marks Anabell Kinkar Marian Kübar Merlin Miido RK3 Üldine info: Maailma suuruselt neljas manner LõunaAmeerikas asub 13 riiki, millest suurim on Brasiilia (8 456 510km2) ja väikseim riik on Suriname (161 470km2) Rahvaarv on umbes 343,3 mln Suurim linnSao Paulo, Brasiilia ja 15,1 mln elanikku Tihedaima asustusega riik on Ecuador, 41 inimest 1km2 kohta Suurim järv on Titicaca, Boliivia/Peruu, 8340km2 Pikim jõgiAmazonas, Brasiilia, 6516km Kõrgeim tippCerro Aconcagua, Argentiina, 6959m Madalaim koht on Valdesi poolsaar, Argentiina, 40m allpool merepinda 13 riiki Lõuna Ameerikas: Argentiina *Peruu Boliivia *Prantsuse Guajaana Brasiilia *Suriname Colombia *Tsiili Ecuador *Uruguay Guyana *Venezuela Paraguay Pealinn: Buenos Aires Rahvaarv: 34,6mln Rahaühik: Agentina peeso
com/_CJcdwl7jVaU/RwB2f3v4MAI/AAAAAAAAAPk/FfoV57r_j7E/s1600-h/otter_large.jpg ) Linnustik Puhatu soostik on koos Muraka soostikuga üks väärtuslikemaid linnualasid. Alutaguse suured siirdesood on linnurikkamad kui rabad, kuid linnud pole levinud siin ühtlaselt. Enamasti on asustus koondunud soode servaaladele. Õõtsuva pinnaga Puhatu siirdesoo, olles raskesti ligipääsetav, oli kujunenud omaette lindude reservaadiks. Asustus püsis kõrge 1956 aastal oli umbes 10 paari haudelinde 1km2 kohta, värvulisi sinna hulka ei arvestatud. Praeguseks on see siirdesoo Narva veehoidla mõjul muutunud lindudele liiga märjaks ja asustus on tunduvalt vähenenud. Praegusel ajal pesitseb siinsetel aladel merikotkas, kaljukotkas, madukotkas ja rabapüü (Viimaste 50% Eesti asurkonnast asub just seal). 2. Kategooria liikidest pesitseb soostiku alal järvekaur, laululuik, väikepistrik, metsis, kassikakk jt (vähemalt 12 liiki). Puhatu raba läänemassiivil võib leida heletildrit, mudatildrit
Läänemere loomastik. Zooplanktoni-meriseen,vesikirbulised,aerjalalised Põhjaloomastiku-meritupp,rändtigu,vesiking,rannakarp,südakarp Kalastiku- RÄIM, kilu(kare kõht),tursk,lest,tuulehaug. Linnud- alk,ristpart,tutt-tiir,randkiur, merivart,kormoran Imetajate-viiger-,hallhüljes, randal,pringel VII Järved Eesti järved. - nim. veega täitunud maismaanõgu, mis ei ole otseses ühenduses merega ja asub harilikult merepinnast kõrgemal. Eesti järved valdavalt väiksed. Vaid 24 pindalaga >1km2. Peipsi, võrts, narva mullutu suurlaht, ülemiste, saad, vagula. Sügavad: rõuge suurjärv. Eesti järvede kogupindala 2070 km2. Järvede mandrijäätekkelisus, va. Peipsi ja Võrts. Järvede liigitus veevahetuse järgi. Umb-, lähte-, läbimis-, suubumisjärv. Järvede toitumine voolu-, valg-, põhja-,sademeveest Veetemperatuuri erinevused järvedes- *Madalad ja suure pindalaga järved Veetemp. sõltub saadud päikesekiirguse hulgast.Temp.on kogu sügavuses ühtlane (Tuule tekitatud
annaabi.ee 
