0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10.....0,15cm3, seega lugesin tiitrimise õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (2,50+2,45)/2=2,475cm3. Tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutasin HCO3- ioonide kontsentratsiooni: CmM,HCO3-=(VHCl*CmM,HCl*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (2,475cm3*0,1mol*1000mmol)/ (100cm3*1dm3*1mol)=2,475mmol/dm3 Karbonaatse kareduse arvutamine: KK:CmM,HCO3-/2=2,475mmol/dm3/2=1,238mmol/dm3 Vastus: karbonaatne karedus on 1,238mmol/dm3 B Üldkareduse määramine Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin kuskil 5cm3 puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks.
tähis milli c detsi da hekto k tähendu tuhand sajandi kümnendi kümm s ik k k e sada tuhat vastav arv 0,001 0,01 0,1 10 100 1000 1ts = 100 kg 1kg = 1000 g 1l = 10dl = 100cl = 1000ml 1dl = 10cl = 100ml = 0,1l 1cl = 10ml = 0,1dl = 0,01l 1ml = 0,1cl = 0,01dl = 0,001l 1spl = 15ml 1tl = 5ml 1kl = 2dl Kasulik teada: 1l vett = 1kg 1l = 1dm3 Pikkuse põhiühikuks on 1 meeter 1m = 10dm = 100cm = 1000mm 1km = 1000m 1dm = 10cm = 100mm 1cm = 10mm
- Dissotsiatsioonivõrrandid näitavad, millised ioonid on elektrolüüdi lahuses peavad olema tasakaalus ja laengute summa peab olema 0 - SOOLAD: - ALUSED: - HAPPED: · Molekulaarne konsentratsioon: - n-ainehulk (mol) - V-lahuse ruumala (1 dm3) - Ck-molaarne konsentratsioon (mol/dm3) - Väljandab lahustunud aine moolide arvu 1dm3 · Astmeline dissotsiatsioon: - Vesiniksoolad sissotseeruvad katiooniks ja vesiniku sisaldavaks happeaniooniks. · Dissotsiatsioonimäär näitab kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunenud ioonideks - Cd-dissotseerunud molekulide arv - C-kõikide molekulide arv - -dissotsiatsioonimäär
ioone. Oksiid on kahest elemendist koosnev liitaine, mille üks koostiselement on hapnik. ( CO2, CO, SO2, Fe2O3, MgO, H2O, CaO jne) Oksüdeerija on aine või element, mis seob elektrone. Redutseerija on aine või element, mis loovutab elektrone. !!!! O.-A I : H, Na, K, Ag O.-A –II: O O.-A III : Al O.-A II : Ca, Ba, Pb, Zn, Mg, Cd, Sr… Enamikul metallilistel on elementidest on o.-a II! 2- di 3- tri 4-tetra 5-penta 6-heksa 7-hepta 8-okta 9-nona 10-deka 1 cm3= 1 ml 1dm3= 1 l = 1000 cm3= 1000 ml 1 m3= 1000 dm3= 1000 l
Ühe ruudu pindala on 1m2 Mis on ruumi pindala? Mida väiksema pindalaga on ruudud, seda täpsem on tulemus RUUMALA MÕÕTMINE Täites akvaariumi veega ei saa me vee kogust arvestada ei meetrites ega ruutmeetrites. Kuna vesi võtab anuma kuju on vaja omavahel korrutada pikkus, laius ja kõrgus 1m*1m*1m=1m3 Ruumalaühik on 1 kuupmeeter Tähis V RUUMALA MÕÕTMINE Tihti kasutatakse ruumala mõõtmiseks liitrit (l) 1l = 1dm3 ühes kuupmeetris on 1000 liitrit Üks milliliiter on võrdne ühe kuupsentimeetriga 1ml = 1cm3 RUUMALA MÕÕTMINE Kindla ruumala mõõtmiseks kasutatakse mõõtesilindrit See on anum ruumala mõõtmiseks Tuleb lugeda lihtsalt skaalakriipsude näitu Sellega on võimalik ka mõõta ebakorrapärase keha ruumala Sukeldumismeetod – mõõta enne keha asetamist vedeliku kogus ning mõõta pärast keha asetamist vedeliku kogus
Lahustumisprotsessi soojusefekt tervikuna sõltub sellest, kumb on ülekaalus-kas energia neeldumine kristallvõre lagunemisel v energia eraldumine ioonide hüdraatumisel. Soolad lahustumine vees on endotermiline. Leeliste lahustumine vees on eksotermiline. Aine lahustuvust väljendatakse taval. Lahustunud aine maksimaalse kogusega grammides, mis võib lahustuda 100g lahustis antud temp-l. Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris e 1dm3 lahuses. Tugevad happed (nt. HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3) jagunevad lahuses praktiliselt täielikult ioonideks, happe molekule lahuses ei esine. Tugevad happed on keemiliselt väga aktiivsed ja ohtlikud. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon on happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja anioonid. Hüd.-d asendatakse lihtsustatud võrrandites vesinikioonidega. Tugevate hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon lahuses on täielik.
Keemia KT Elektrolüüdid ained, mis jagunevad lahustumisel ioonideks Elektrolüütiline dissotsiatsioon lahustumisel kaasnev aine jagunemine ioonideks, toimub nende vastastiktoime tõttu polaarsete vee molekulidega Hüdraatumine e. hüdratsioon lahustunud aine osakeste seostumine vee molekuliga Ioonsed ained (leelised ja soolad) tugevad elektrolüüdid Molaarne kontsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide arvu 1l e 1dm3 lahuses. Happe elektrolüütiline dissotsiatsioon - happe ja vee molekulide vaheline keemiline reaktsioon, milles tekivad hüdrooniumioonid ja happe anioonid. Mitmeprootoniliste hapete elektrolüütiline dissotsiatsioon on astmeline (H jaguneb mitu korda) Soola hüdrolüüs neutralisatsioonireaktsiooni pöördreaktsioon, milles sool reageerib veega, moodustades nõrga happe või nõrga aluse Elektrolüütide lahused või sulatatud ained juhivad elektrivoolu.
aktiivsustegur; CM mol/dm3. Ioonitugevus =½(C1z12+C2z22+...+Cnzn2). (<0.005) log i= -0,509 zi2 ; suuremate väärtuste korral log( i)= -(0.5*zi2* / 1+). pH= -log(aH+). Tiirimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine kontsentratsioon. Puhverlahused lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhvermahtuvus tugeva happe või aluse moolide arv, mille lisamisel 1dm3 puhverlahusele selle pH muutub ühe ühiku võrra. Soolade hüdrolüüs: Tugevate alste katioonid on Li+, Na+, K+, Rb+, Cs+, Ag+, Mg2+, Ca2+, Sr2+, Ba2+. 1. Tugeva aluse ja tugeva happe soolad (NaCl, KNO3, BaCl2, MgCl2, KI, KCIO4 jne.) need ei hüdrolüüsu! 2. Aluselisi lahuseid annavad tugevad aluse ja nõrga happe soolad (Na2S, KCN, Na2CO3, KF, CH3COONa jne.). Veega reageerib nõrga happe anioon. 3.
C Pinnasevee taseme samakõrgusjoon 28 Kas pinnasevesi toidab arteesiavett? Joonista pilt. A Jah B Oleneb olukorrast C Ei 29 Joonista langeallika pilt 30 Joonista tõusuallika pilt 31 Kolitiiter on A Bakterite arv 1cm3 vees B Veehulk ühele bakterile C Bakterite arv 1dm3 vees 32 Mis on pH? A Vee happelisus B Vee raktsiooni näitaja C Vesinikuioonide kontsntratsiooni logaritm 33 Mis on gramm-ekvivalent? A Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme korrutis B Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme jagatis C Ioonmassi ja iooni oksüdatsiooniastme vahe
lahustuvuskorrutise väärtuse. sadet moodustub seni kui need võrdseks saavad. mida väiksem on KL, seda halvemini aine lahustub! Küllastunud lahus – lahus,ּmisּsisaldabּantudּtemperatuurilּjaּrõhulּmaksimaalseּ koguseּlahustunud ainet (tasakaal) Lahustuvus – aineּmaksimaalneּsisaldusּlahusesּ(võiּlahustis)ּehkּküllastunud lahuse kontsentratsioon antud tingimustes. Molaarlahustuvus (mol/dm3) – lahustunud aine moolide arv 1dm3 küllastunudּ lahuseּkohtaּ(küllastunudּlahuseּmolaarrneּkontsentratsioon). molaarne lahustuvus s – maksimaalne moolide arv ainet, mis lahustub 1 dm3 lahuses. ; vastavalt sellele, kas on tegemist 1:1; 1:2, 1:3 või 2:3 elektrolüüdiga
= 0,1 mol X= = 15g Lahuse % ülesanded kristallhüdraatidega: o Sool, mille molekulid on seotud H2O molekulidega. Nt. Mitme % - line lahus saadakse, kui 400 g H2O-s lahustada 50 g CuSO4 * 5H2O? M(CuSO4) = 160 + 5*18 = 250 g/mol M(CuSO4 * 5H2O) = 160 + 5*18 = 250 g/mol 250 g CuSO4 * 5H2O - 160 g CuSO4 50 g - xg X = 32 g CuSO4 450 g - 100% 32g - x% X = 7% Molaarne konsentratsioon: o Väljendab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris ehk 1dm3 lahuses o Ühik mol/dm3 ehk 1M c= c molaarne konsentratsioon V ruumala n moolide hulk Nt. 250 cm3 lahuses sisaldub 8 g NaOH. Arvuta selle lahuse molaarne konsentratsioon. n = = = 0,2 mol M (NaOH) = 40 g/mol 250 cm3 = 0,25 dm3 c = = 0,8M = o,8 mol/dm3 Reeglid A-rühma elemendi elektronskeemi koostamiseks: prootonite arv e. tuumalaeng = elemendi järjenumber elektronide koguarv = elemendi järjenumber
Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2 Ruumal 1m3=1000dm3=106cm3 Kaal 1 t (tonn)=10ts (tsentner)= a 1000kg 1cm3=1000mm3=106µm 3 1ts=100kg 1 l (liiter)=1dm3 1kg = 1000g 1 m3 =1000l Arvu standardkuju Väga suuri ja väga väikesi arve saab kirjutada arvu 10 astme abil kujul a10k, kus kZ ja 1a<10. Selliselt esitatud arve nim. standartkujulisteks arvudeks. Näide: 5980...00000...000 = 598 1022 22 nulli VÕRRE Kahe suhte (jagatise) võrdsust a c nimetatakse b d võrdeks: = ehk a : b = c :
lahuses. Kasutusel on mitmed erinevadkontsentratsiooni väljendusviisid:1. Protsendiline (%) kontsentratsioon (massiprotsent)näitab, mitu massiosa lahustunud ainet on sajas massiosas lahuses.Näide: 4 %-line NaOH lahus. See tähendab, et 100 g lahuses on 4 g NaOH. NB! mõnikord (gaaside, vedelike korral) kasutatakse ka mahuprotsenti, see näitab mitu mahuosa lahustunud ainet on 100 mahuosas lahuses2. Molaarne kontsentratsioon (molaarsus) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris(=1dm3) lahuses Näide: 2 M H2SO4 lahus. See tähendab, et 1 liitris lahuses sisaldub 2 mooli H2SO4 2 M = 2 mol/l 3. Moolimurd (moolosa) on lahustunud aine moolide arvu suhe lahuse summaarsesse moolide arvu moolimurd = n1 / (n1+n2) n1- lahustunud aine moolide arv n2- lahusti moolide arv lahusesMool on aine hulga ühik. Tegemist on SI- süsteemi pohiühikuga. Tähistatakse: mol. Mooli mõiste aluseks on aine hulga määratlemine aine osakeste arvu kaudu. Vorrelda voib tosinaga. Tosinas on 12 eset,
(kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe 1°C=1 K, nullpunkt 0°C =273 K. Rõhk: 1at Tehniline atmosfäär,
(kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg ⇒ SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp ⇒ jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N ⇒ SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas kiirenduse l m/s2. 1kp=1kg×9,81 m/s2=9,81 N. Temperatuur: temperatuuride vahe ⇒ 1°C=1 K, nullpunkt ⇒ 0°C =273 K.
· Kui suurendatakse siis märgamine paraneb. · Kui vähendatakse siis märgamine väheneb. Märgamise mõjutamine Aine, mis muudab pinna hüdrofoobseks. See aine moodustab aine pinnale õhukese kile ja nii väheneb pinnaenergia. (räni-org) VALEMID m= V * m= n * M m(aine) = m(lahus) * lahust. aine % / 100 n= maine / M moolide arv (HNO3) [mol] - [g/cm3] C = n / V - molaarne konsentr. [M] 1000 cm3 = 1dm3= 1L M= m/n molaarmass.tabel [g/mol] [mol/dm3] = 1M Cmol = n aine / m lahusti molaalne konsentr. [mol/kg] % = maine * 100 / mlahus V= m / n= C * V (V = n * T * R / P) (m = V *P * M / T * R) (C%= aine /lahus)
annaabi.ee 
