Konrad Vilhelm Mäg Konrad Mägi sündis 1. novembril 1878a. Hellenurme mõisas Tartumaal ja suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Elukäik Mägi õppis 1888–1889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 1899– 1902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsijoonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Konrad Mägi jatkas õpingus ka
vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Evald Okas Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Wiiralt; sündis 20. märtsil 1898.a. Ta oli eesti graafik. Aastatel 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena. Eduard Wiiralt Konrad Mägi Konrad Wilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878a. Tartus. Eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi oli 20 sajandi alguskümnendite värvitundlikumaid eesti maalijaid, kes kujundas oma käsitluslaadi kaasaja moodsa kunsti mõõdukaid suundi tõlgendades. Tema lemmikvärv oli kaadmiumpunane. Konrad Mägi Amandus Heinrich Adamson Sündis 12. novembrelil 1855. Eesti kujur. Adamsoni õpilaste hulgas olid Nikolaj Triik ja Konrad Mägi. Amandus Heinrich Adamson Johann Köler Sündis 8, märtsil 1826.
inimeste võrdsust, lihtsaid inimesi, inimese kehalist täiuslikkust-ilus(Laul iseendast) Sokeeris üldsust armastuse erootilise kujutamisega( Ülistan ilus elektrilist) Hilisem looming-elu pühadus, surm Esimene luulekogu 1855"Rohulehed". 12 luuletust, autori nimeta. Järgnevad kogud kannavad sama nime, luuletusi tuli juurdehümnilikkus, võimas hoog ja suurejoonelisus Baudelaire Võttis osa 1878a. revolutsioonist, kriis riigis Tõmbus elust kõrvale-uimastid, süüfilis, elu aastaid napilt. Suri tunnustamata Pärast surma kuulsus ,,kurja lilled" Tõi luulesse suurlinna võõrandamise teema-inimese anonüümsus, moraalne allakäik Väga julge erootiline luule Luuletus tsüklites ,,Must veenus"; ,,Valge Veenus"; ,,Roheliste silmadega veenus" Esineb naturalistlikke seiku Kurjalillede sisu pärast süüdistati amoraalsuses ,,Raibe"
sitemed ka Johann Köleriga. 1865a ilmusid Jakobsoni I kirjad ,,Eesti Postimehes". Tahtis, et Eestis koolielu paraneks ja liigne usuõpetus välja roogitaks. Selle tõttu läks tülli J. Hurdaga. 1878 a oli ,,suur lõke" ( nende tüli) Ehitas näidistalu Kurgjal. Seal korraldati talurahvale kursuseid, kuidas talu pidada. 1868a Isamaaline kõne. Valguse aeg. Pimeduse aeg orjapõlv. Koiduaeg. 1878a ajaleht ,, Sakala " peatoimetaja. Eelkõige mõeldud talurahvale õpetuseks, kritiseeriti teravas toonis baltisakslasi ja kirikut. III periood : 1880 1850 (venestusaeg) 1) Manasseini revisjon eesmärgiks oli koguda Balti erikorda halvustavaid andmeid. Eestlaste ja lätlaste poolt esitati senaatorile ligi 50 000 märgukirja, milles kaevati baltisakslaste laiutamise üle ja nõuti eestlaste õiguste suurendamist omal maal. Peterburist saadeti senaator Nikolai Manassein olukorda uurima
5)Kolmikliit, antant Kolmikliit Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia-üksteise kaitsmine, aitamine kallaletungi korral Antant Prantsusmaa, Inglismaa, venemaa-sooviti vähendada Saksamaa mõjuvõimu euroopas ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit. 6)I ms põhjused Bosnia kriis puhkes austra-ungari ja serbia vahel kahel territooriumil bosnia ja hersogoviina pärast. Serbia pidas neid muistseteks slaavi aladeks, mis peaksid kuuluma serbia koosseisu. Tegelikult olid need alad 1878a läinud vene-türgi sõja ajal austia-ungari kätte. Need said impeeriumi osadeks. Serbias tekkisid org, kes tahtsid välja kuulutada suur-serbiat. Serbia terrori org valisid vägivaldse meetodi ,,mlada Bosna" ja ,,must käsi". Need org moodustusid serbia ohvitseridest. "MK" koosolekul otsustati Aust-Ung troonipärijale Franz Ferdinandile korraldada atnendaat. A-U tollane keiser Franz Joseph I oli juba niigi vana. Ajendiks sai A-U soov
Hitler, Stalin Päts NSVL, kus ei tohtinud keegi Poola millestki valesti rääkida, igal pool olid kuulajad, pidi mõtlema meelepäraselt. NSVL, Saksamaa, Itaalia 2. Jossif Stalin NSV Liidu valitseja ja inimesena. 1878a. Gori linnas. Vaesest perest pärit, isa kingsepp, ema koristaja. Elukutseline revolutsionäär. Koolis ei läinud hästi, aga oli tark. Mitmeid kordi vanglas, varastas, oli julm. Saadeti ka asumisse. Hea organisaator, tõusis esile Vene kodusõjas. Pärast Lenini surma sai ainuvalitsejaks. Oskas tülli ajada inimesi enda kasuks. Kujundas hirmuvalitsuse. Tema nimi mitmel linnal või asjal.
1870a. 1871a. 1872a. 1874a. 1875a. 1876a. Nagu ka piltidel näha võib siis olid tol ajaperioodil moes rokokoo stiilis lokid, mis siis kinnitati kõrgele pähe ja lasti osad lokid rippu. See oli suursugune aeg, kus kõik pidi olema veidi üle pakutud ja suureks aetud, nii ka soengud. Perioodile on omased ka lilli meenutavad klambrid ja muud aksesuaarid juustes. Natural form period, 1877-1882 1877a. 1878a. 1879a. 1880a. 1882a. Vahepeal saabus aga periood, kus naised jätsid lokkide tegemise sinnapaika ja kandsid tavalistes viimistletud suurtes krunnides juuksed. Perioodi nimigi ütleb, et see oli naturaalsest ja tagasihoidlike soengute aeg. Second bustle period, 1883-1889 1883a. 1884a. 1886a. 1888a. 1889a. Sajandi lõpuks jõuame siiski tagasi lokkide juurde ja seekord lähevad moodi
1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees lootust hakata õppima maalikunsti, milleks tal olid väljapaistvad eeldused. Ometi tuli kunstiõpingute kavatsusest peagi loobuda, kuna Düsseldorfi kunstiakadeemiale esitamiseks tehtud joonistused läksid kaduma. Pärast seda tekkis tal kavatsus astuda Paldiski merekooli ja hakata meremeheks, ent ka see mõte ei teostunud. 1879.a
kandjana. Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Lahkhelid Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus ning seetõttu lõpetas ta ka oma tööde saatmise Sakalasse. Jakobson pöördus tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881a
Oli vanameelne. Jakob Hurt- Pärit Põlvamaalt. Sündis 1860a. TÜ usuteaduskonna üliõpilane. Tegi Vanemuise Seltsi tegemistes kaasa. 1872 oli Otepää kirikuõpetaja. Tuntud kõnemees. Seisukoht: eestlased peavad vaimult suureks saama. Pooldas kirikut. C.R.Jakobson- lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari ja teenis leiba Tormas õpetajana. Hakkas kaastööd tegema Eesti Postimehega, propageeri karskusideid, nõudis hariduselu paranemist. 1878a. Asutas Sakala. Seisis talupoegade huvide eest. Boikoteeris eestimeelset kirikuõpetajat. Pöördus tülli Jannseniga. Oli kirikuvastane. Uskus, et eestlased saavad võrdsed õigused. Seisis eelkõige jõukamate talupoegkondade huvide eest. Wilhelm Reiman rahvusliku suuna järgija, oli kirikuõpetaja. Aktiivselt pühendus karskusliikumise pühendumisele. On seotud Eesti Üliõpilasseltsi rajamisega. Ta kirjutas EÜS-i põhikirjale alla (1 8-st). ta 1882 EÜS sinimustvalge lipu
Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks
1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse Rüütelkondade toetusel ilmus Tallinnas "Tallinna Sõber" (18791895) ja Kuressaares "Saarlane" (18841910). ,,Saarlasel" õnnestus tänu rahvalikule ja suhteliselt vabameelsemale laadile endale lugejaskond kindlustada. XX sajandi alguses kujunes "Postimees" Lõuna Eesti juhtivaks kodanlikuks ajaleheks
välispoliitika ja sõjategevusõigus vmt, mis pidid jääma keskvõimule. Need artiklid kehtisid 1788a-ni. 1787 oli koostatud täiesti uus konstitutsioon, mis võeti vastu 17.septembril, aga 21.juunil 1788 hakkas kehtima (vähemalt pooled osariigid pidi nõusoleku andma). Uue konstitusiooni keskne probleem oli keskvõimu ja osariikide võimuvahekord. Seetõttu tekkis kaks rühmitust/ parteid: 1) föderalistid, kes pooldasid USAs tugevat keskvõimu. 1878a konstitutsioon oligi palju tugevama keskvõimu rõhuasetusega kui varasemad konföderatsiooniartiklid. Parteiks vormistas selle Alexander Hamilton 1792(?)a. Föderalistidel oli selgelt kõige suurem toetus Ameerikas. Ka Washington toetas föderaliste, aga ei kuulunud ühtegi parteisse. Föderalistid püsisd võimul kuni 1801.a-ni , mil nad hääbusid ja kadusid.Ainuke USA föderalistist president oli John Adams. 2) Antiföderalistlik partei: Demokraatlik Vabariiklik Partei. Juhtliikmeteks Th
annaabi.ee 
