realismist. Taotleb tõepära ja toetub faktidele. Pikad ja täpsed kirjeldused, asjade rahulik/asjalik kulg, põhjus-tagajärg seos. Ühiskonnaelu probleemid. Põhjused aga füsioloogilise- ja bioloogilised. VÄGA HALASTAMATUD KIRJELDUSED! 13. Dünaamiline karakter- e. arenev, muutub teose sündmustiku käigus. Tema põhimõtted ja arusaamad elust muutuvad. Nt Rastignac Staatiline karakter seevastu ei muutu teose sündmustiku käigus. Vaated püsivad, nt. Isa Goriot 14. Realism muutus 1860ndatest tekkis naturalism, psühholoogiline romaan, põhjus- tagajärg seos (seostas hästi olulisel kohal inimese sisemised, psüühilised käitumisajendid).
1862. aastal võeti vastu jaosmaade seadus. Majandus Kodusõjale järgnes kiire majandusliku tõusu aeg. Selle eelduseks olid kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõudu. Võeti kasutusele kõik avastatud tehnilised leiutised ja uuendused. Arengut soodustas ka raudteede ehitamine 19. sajandi lõpuks oli USA maailma juhtiv tööstusriik. Massiline immigratsioon Ameerika tööstuslik ekspansioon sai võimalikuks ainult seetõttu, et oli olemas odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest. Välispoliitika Eesmärgiks oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis võimaldas laiendada kaubandust Aasiaga. Ameerika mandril sekkuti rohkem teiste riikide siseasjadesse.
ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga, taariga, rokaga või kanepipiimaga ja söödi ka kördi, pudru või käkina. Eestis oli levinud kahte sorti kamajahu. Mitmest tera- ja kaunviljast tehtud kamajahu tehti Mulgimaal, mujal Lõuna-Eesti aladel valmistati kamajahu ainult kaertest. Seoses mulkide väljarändega alates 1860ndatest, hakkas segakama levik laienema. Õlut on Mulgimaal valmistatud perekondlikeks sündmusteks, jõuluks ja mihklipäevaks. Suvel oli põhiliseks joogiks taar ja rokk. Linnasetaar täitis tihti õlle aset. Magekahi / peesitus oli tavandijook pulmades. Naised keetsid pulmades enestele õlut ja lõikasid sinna sisse leivatükke, mõnel pool ka sibulat ja peale pandi võid. Nad tõstsid paja keset tuba, istusid selle ümber ja sõid lusikaga. Söömiskomme 19
võidutsesid baltisakslased. Eesti rahvuslik liikumine kujuneski enamikus võitluseks mõisnike ja balti erikorra vastu ning sai majanduslikuks ja kultuuriliseks murranguks. Rahvusliku liikumine saavutas oma tulemuse omariikluse tekkimisega 1918. aastal, seega rahvuslikust liikumisest rääkides on vaatluse all periood 1850 1918. 19. sajandi keskpaigani tegelesid rahvuskultuuri küsimustega vaid üksikud haritlased, kuid tugevnev, juba rahvahulkadel põhinev liikumine algas 1860ndatest. Rahvusliikumise alguse punktiks loetakse tihti ka 1957. aastat, kui perioodiliselt hakkas ilmuma eestikeelne ajaleht "Perno Postimees" Johann Woldemar Jannseni toetusel. "Perno Postimees" oli mõeldud eelkõige rahva harimiseks, kuid selle kõrval arendas ka aktiivselt eestluse propagandat ning rahvuslik iseteadvus hakkas laiematesse hulkadesse kanduma. Üheks suurimaks teeneks tema poolt tuleb lugeda aluse panemist "Vanemuise" laulu- ja tantsuseltsile, kus harrastati
1829.aastal asutati tsensuurikomitee ja tsensori amet seati sisse mitmes linnas; sajandi keskel ei lubatud soome keeles enam muud avaldada kui vaid usu- ja majandustekste. Vaatamata suurele rõhumisele algas Soomes kiire rahvuslik tõus. Pärast pikka vaheaega kutsuti 1863.aastal taas kokku Soome parlament, uuendati vananenud kriminaal- ja tsiviilõigust, rakendati tööle kohalikud omavalitsused, kuid mis kõige tähtsam, riigikeeleks sai taas soome keel. 1860ndatest aastatest hakkas Soomes, nagu teisteski Vene impeeriumi osades, arenema kapitalism. Aastail 1860-1870 tühistati rida feodalismiaegseid kitsendusi, mis pidurdasid tööstuse arengut. Riik hakkas toetama ettevõtjaid: neile võimaldati laenu ja anti tasuta maad. Kerkisid uued tehasehooned, ehitati kanaleid ja raudteid. Seda soodustasid Soome rikkalikud metsavarud, Euroopa suurenenud nõudmine metsamaterjali järele, rohked vee-energia varud,
Nevada anti USAle. 19.saj keskpaigaks oli USA osariikide arv kasvanud 31-ni. Järgmine onflikt oli sisekonflikt. Ühel poolt oli abolitsionistlik liikumine ehk orjusvastane liikumine, mida 1830ndatelvedas kõige aktiivsemalt ajakirjaniks William Lloyd Garrison, aga veel kuulsamaks sai Harriet Beecher Stowe. Orjuse küsimusega oli seotud ka parteide areng: vabariiklik partei al 1854(??)a, mis hakkas rääkima orjusevastasusest ja uunedusmeelsusest ja al 1860ndatest sai partei etteotsa keegi muu. Demokraatlik partei tekkis 1830ndatel ning on kõige vanem partei, mis siiamaani käib vm. Kõik polnud orjusepooldajad. Abraham Lincoln vist polnudki nii tgev porjusevastane, vaid pigem poliitiline küsimus kui printsipiaalne. Oleks teinud palju kompromisse. Teiseks valimislubedauseks oli maade lubamine uusasunikele. Kui Lincoln võitis presidendivalimised, siis kuulutas selle peale Lõuna Carolina end USAst eraldatus. Eraldumine ehk setsessioon. Peatselt
- sügav ühiskondlik ebaõigus 2. Eestlaste emantsipeerumine 19.saj: - Mh pärisorjuse kaotamine (1816/1819), teoorjuse likvideerimine (1849/1856/1868) ja passireform (1863) võimaldasid eestlaste majanduslik-ühiskondliku emantsipeerumise alguse - J.V.Jannsen võttis ,,maarahva" asemel kasutusele defineeriva nimetuse ,,eestlased" (1857) - Rahvusaate mõjul eestlaste vaimne emantsipeerumine ja moodsa rahvusliku identiteedi kujunemise algus 1860ndatest alates Eestlased, võõrad ja baltisakslased: - eestlaste hulka sulandus 16.-17.saj erineva päritoluga talurahvast sisserändajaid (põhjarannikul rootslasi, soomlasi nt Harju-Virumaal, Põltsamaal, venelasi nt Alutagusel - seisusliku ühiskonna ajastul edasijõudnud eestlased saksastusid kuni 19.saj II pooleni ja nn ,,kadakasakslaste" fenomen kuni omariikluse ajastuni - Eesti piirkonnale oli tüüpiline, et sakslased ja eestlased mõjutasid teineteist ja olid teineteisest
liberalist, kuid suhtus piiramatu kaubanduse põhimõtetesse liberaalselt. Leidis, et mingil määral on vabakaubandus siiski kasulik, kuid üleminekul agraarühiskonnast on see võimalik ainult protestionistliku poliitikaga. Tuleb rakendada tariife. Majanduse piiramine euroopas toimus 19. saj keskpaigani, kõige esimesena muutus see vabaks SBs. 1846 kaotati importvilja tariifid. 1838 oli inglismaal tekkinud vastuseis inglismaa sekkumisele majandusse. Printsipiaalselt vabanes inglismaa 1860ndatest aastatest. Riik ei sekku enam turumajandusse, riik laseb turul ise hindu reguleerida. Inglismaa järel hakkasid ka teised riigid 60ndatest vabamajanduse poole liikuma, kuigi 19. saj ei saavutanud täielikku vabamajandust ükski riik. Ameerikas oli liberaalne majandus hakanud juurduma 1830ndatest, aga 60ndal aastal toimus tagasiminek. SB ja PRM sõlmisid vabakaubanduslepingu Cobden-Chevalier 1860. tegemist polnud siiski kaubanduse vabakslaskmisena vaid tollide alandamisega.
toonaste ülekuulamiste protokollidest, kui ta arreteeriti. Maltsveti pooldajad rändavad Maltsveti juhtimisel Lõuna-Venemaal, Krimmi. Sellest alates võib Maltsveti pidada rahva juhiks. Juhiks saamine on ka romaani haripunkt. 1861 valge laeva ootamine – suvel kogunes hulk inimesi Tallinna külje alla, Lasnamäe veerule, kuhu Maltsveti nägemuse järgi pidi tulema valge laev, mis pidi kõik kokkutulnud parematele jahimaadele viima. Romaanis kirjeldab Vilde valge laeva ootamist eepiliselt. 1860ndatest on valge laeva kujund olnud oluline. U. Masing pakub 20.saj välja valge laeva tähenduseks eesti hinge sümboli. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema 18 Eesti kultuuriajaloos käsitletakse alkoholiteemat probleemikeskselt. Teatud Euroopa kultuurides (eelkõige Lõ-Euroopa veinikultuurid) suhtutakse alkoholi seevastu kui naudingusse, mitte kui
omistamisel kapitalistide poolt ning on määratud hävingule klassivõitluse ja revolutsiooni tulemusena. Vabakaubanduse edenemine (Suurbritannias Corn Laws, Navigation Acts, Cobden-Chevalier leping). Vabakaubandus riik ei tohi sekkuda majandustegevusse. Igal ühel on õigus oma varaga kätt proovida kaubanduses ja ettevõtluses. SBs. 1846 kaotati importvilja tariifid (Corn Laws). 1838 oli inglismaal tekkinud vastuseis inglismaa sekkumisele majandusse. Printsipiaalselt vabanes inglismaa 1860ndatest aastatest. Riik ei sekku enam turumajandusse, riik laseb turul ise hindu reguleerida. Inglismaa järel hakkasid ka teised riigid 60ndatest vabamajanduse poole liikuma, kuigi 19. saj ei saavutanud täielikku vabamajandust ükski riik. Corn Laws- tähendas, et Inglismaal sisseveetavale teravoljale kehtisid hirmus suured tollimaksud, et kasutatakse ikka enda vilja. . See kaotati '46. Navigation Acts, st et kolooniate vahel olid maksustatud Britanniavälised laevad.
annaabi.ee 
