Kristuse lapsepõlv; Reekviem: Te Deum Georges Bizet (1838-1875) Tema isa kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks ka komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja õde tunnistatud lauluõpetaja. 9a võeti Georges vastu muusika konservatooriumisse. Seal õppis ta klaverimängu (temast sai suurepärane pianist) ja kompositsiooni ning võitis terve hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane
2. Rahvuslik liikumine: ärkamisaeg Millal? 1857-1918 Ärkamisaeg tähendab eestlaste rahvusliku ühtsustunde tekkimist ning hariduse ja haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine
1803 a kudumispink 20 saj keemilised kiud Lõuna riigid masstootmine Põhja riigid kvaliteetne toodang, kallid tellimustööd, maine, paigutus, naha ja jalatsi- tööstus Kergetööstus Klassikalised moekeskused Milano, Pariis, London Kaubamärkidega toote omahind 5% lõplikust hinnast Suurimad puuvillase lõnga ja kanga tootjad : Hiina, India Suurimad jalatsitootjad: USA ja Itaalia Kreenholm Suurimaid tekstiiliettevõtteid Euroopas rajas 1857a. parun Ludwig Knoop omanik- Boras Wäfveri AB, Sweden ekspordib 9-sse riiki 2150 töötajat Teenindus Teenuste osutamisel ei teki uut toodet Teenused on millegi müümine, vedu, triikimine, parandamine, õpetamine, ravimine jne jne 20 saj.-ni teenindaja ja tarbija asukoht sama Teenuste alaliigid (kasutamise sagedusest) 1. Argiteenused 2. Perioodilised teenused 3. Episoodilised teenused 4. Harva kasutatavad teenused 5. Eriteenused (teatud
pärisorjadena. Talude päriseks ostmine Oli tekkinud eestlastest väikesearvuline haritlaskond kes ei seadnud sihiks saksastumist vaid eeskätt rahvusliku eneseteadvuse kasvu. Rahvusliku liikumise tegelased: J.V. Jannsen, J. Hurt, C.R. Jakobson olulist osa mängisid ka L. Koidula, F.R Kreutzwald ja J. Köler 9. Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused. 1857a hakkab Pärnus Jannseni toimetuse ilmuma nädalaleht ,,Perno Postimees" 1865a Tartus asutatakse eestlaste laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1868a Jakobsoni Isamaakõne ,,Vanemuise" seltsis 1869a Tartus toimub eestlaste esimene üldlaulupidu 1870a Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine 1872a Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1979a Viljandis hakkab ilmuma Jakobsoni toimetatud ajaleht ,,Sakala"
5 milj inimest. Kuigi baltiukum liideti vene riigiga kujunes siin balti erikord. 1) Saar andis tagasi balti aadrile mõisad ja õigused talupoegade üle 2) Säilis laialdane omavalitsus. 3) Kehtima jäid senised seadused ja maksud Baltierikord oli balti saksa seisuslikel eesõigustel. Vene võimu esindajateks oli kindralkubernerid riias ja tallinnas. Põllumajanduses oli tähtsaim vilja tootmine. Tööriistad ja töömeetodid. Rahvuslik liikumine Rahvusliku liikumise alguseks peetakse 1857a, sest · Hakkas ilmuma ,,Kalevipoeg", (koostamist alustas F.Rober Faelmann, lõpule viis F.R.Kreutzwald) · Jannsen võttis kasutusele mõiste eestlane senise maarahva asemel · Hakkas välja andma perno postimees J. Köler algatas palvekirjade liikumise. 1865 J. V. Jansen asutas tartus laulu- mängu seltis
Eestlased õppisid ja harjusid endale esindajaid valima, koosolekuid pidama ja kohut mõistma- vallapoliitikat ajama. Omandasid kogemused mis võimaldasid hiljem riiki juhtida Iseloomusta Jannseni, Hurta ja jakobsoni peamisi seisukohti ja too näiteid nende tegevusest rahvuslikul ärkamisajal Jannsen- Eestlaste eluolu peab paranema, kuid kehtiva korra raames, selleks tuleb jokku leppida valitsuse ja Baltisakslastega.ETTEVÕTMISED Asutas Perno Postimehe 1857a, tema pere algatusel loodi laulu- ja mänguselts Vanemuine 1865. Korraldas esimese Eesti üldlaulupeo 1869 aastal. Kogus rahvaluulet ja vanavara. HURT-Eesti rahvas on väiksearvuline mistõttu tuleb suureks saada vaimult, see tähendab eestlane peab saama harituks ja kultuurseks. ETTEVÕTMISED- EESTI kirjameeste seltsi president, valiti Aleksandrikooli kommitee presidendiks, mis pidi olema esimene eestikeelne kreiskool, juhtis kõige olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870 aastatel.
Sinna valiti nii peremehi, kui maatamehi. Lisaks valiti vallavanem, tema ülesanne oli jälgida, et vallas täidetakse seadusi, makstakse makse. Vald hoolitses sotsiaalhooldekande eest. ,, Iga vald pidi toitma oma sandid". Vallaülalpidamisel olid ka koolmeistrid. II periood : 1860 1870 Tähtsamad isikud_ 1. Johann Voldemar Jannsen rahvusliku liikumise Eesti suuna esindaja. Kahtlustati ka koostööd baltisakslastega. Ta andis endisele maarahvale nime eesti rahvas. 1857a I ajaleht ,,Perno Postimees". Toimetaja Jannsen. I number algas sõnadega ,, Tere armast Eesti rahvas !". See ajaleht oli rahvameelne ja õpetusi jagav. 1864a ,,Eesti Postimees" avati Tartus. Näitemänguseltsid Lydia Koidula. 1865 Vanemuise näitemänguselts. Naiste osi mängisid mehed. Koidula kirjutas repertuaari ,, Saaremaa onupoeg ". 1869a I üldlaulupidu. Eestlased laulsid end tahvaks. Väga suur maht ka saksakeelsetel lauludel. 2. Jakob Hurt oli eelkõige kirikuesindaja
3.Eesti ala majandusareng kiirenes jõukuse kasvades tekkis soov ka ühiskonda muuta. 4.Tekkinud eestikeelne ja meelne haritlaskond, kellest paljude tegevus äratas rahva. 1838a. asutatakse Õpetatud Eesti selts, kes võtavad eesmärgiks kohaliku rahva pärimuse ja kultuuri uurimise. Liikmed enamasti kohalikud sakslased, kes huvitusid eestlaste kultuurist. (estofiilid). *Friedrich Reinhold Kreutzwald koostas rahvuseepose Kalevipoeg, mis sai eesti rahva eeskuju ja sünnilooks. *1857a. Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) asutas ajalehe ,,perno postimees" (järjepideva eestikeelse ajakirjanduse algus) *1864a. nn Palvekirjade aktsioon Vene keistrile, kaebamaks taulpoegade raske olukorra vastu Eestis (I rahvaalgatus Eestis). Poliitika kujunemine Eestis Eesti rahvuslikus liikumises kujunes kaks poliitilist suunda, kes eestlaslikult omavahel üldse läbi ei saanud: 1. Radikaalne suund juhtis Carl Robert Jakobson (1841-1882) pidas tähtsaks ennekõike majandusarengut. 2
19.saj keskel oli Vene aeg, Eestlased nimetasid end maarahvaks, Tänud ärkamisajale hakkasid eestlased end tundma eestlastena. Sõnaõiguse andis talupojale omavalitsuses osalemine. 19.saj lõpu vallaseadus oli tähtis, sest talupojad vabanesid mõisniku eestkoste alt. -Kreutzvald1803-1879, eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik., 1823 sooritas õpetaja eksami ning leidis tööd nii tallinna poiste kui ka tütarlaste algkoolis. 20. sajandi algul oli ta Peterburis koduõpetaja. -Postimees 1857a hakkab Johann Voldemar Jannseni juhatusel ilmuma nädalaleht Perno postimees, mida ajaleht loeb oma ilmumise alguseks. -Hurt- (1839-1907), oli eesti rahvaluule ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Eesti kirjameeste seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu saksa kirikuõpetajate ning radikaalse jakobsoniga ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurt ja jakobson läksid tülli
1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse
1525a. trükiti esimene raamat, mis inimesteni ei jõudnudki, sest tsenseeriti ja ei lastud ilmuda (Saksamaal) 1535 a. ilmus siis esimene raamat. Esimesed ajalehed ilmusid Eestis alles 17 saj ja võõrkeeles 1766a. Esimene ajakiri Eestis ,,Lühike õpetus" (tervishoiu alane) . Trükiti Põltsamaal (sama leht trükiti ka läti keeles ja avaldati seal). 1806a. Tartu Maarahva Nädalileht andsid välja 2 pastorit: Ei ilmunud kaua, tsenseeris Tartu Ülikool ja keelati ära. 1857a. trükiti Perno Postimees (05.06.1857) Janseni poolt (kallutatud kirikust ja sakslastest), 1886 1940 aastal Ajaleht ilmus edasi Tartus "Postimehe" (endine "Perno Postimees")nime all. "Postimees" hakkas 1887 aastast ilmuma 3 korda nädalas, teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti 1878a. SAKALA vastukaaluks Jansenile (Viljands) Jakobsoni poolt (kallutatud venest) Jakobsoni surma järel 1882 aastal minetas "Sakala" aga peagi oma tähtsuse
annaabi.ee 
