5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid Enamuse voodiks oli tavaline pink, mi solid kaetud patjade, õlgede, mattide või rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7. Vene krahv Seremetev oli üks esimesi, kes asutas oma Moskvalähedases mõisas Kuskovas 1760ndatel aastatel pärisorjadest trupi. Seal koolitati Pariisi nõudliku meetodi järgi pärisorjadest näitlejaid. Tema teatril oli lisaks sakslasest viiuliõpetaja, prantslasest lauluõpetaja, itaalia ja prantsuse keele konsultant ja mitu välismaist ballettmeistrit. 8. Suurim takistus rahvuskirjanduse arengule oli väljakujunemata kirjanduskeel. Venemaal oli aga suur vahe kirjanike keele ja rahvahulgas kõneldu vahel. Puudus
6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. 7. Norra (iseseisvus 1905 aastal) alad loovutati Taani poolt Rootsile. Industriaalühiskonna kujunemine Tööstuspööre e tööstusrevolutsioon manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Peamiseks jõuallikaks James Watti poolt 1765 aastal konstrueeritud aurumasin. Tööstuspööre sai alguse Inglismaalt 1760ndatel. Tööstuspöörde tulemusena toimunud muutused valdkonniti: 1) Ühiskonnastruktuur linnastumine, töölisklassi osakaalu kasv, sekundaartööstus 2) Majandus/tootmine 3) Inimeste igapäevaelu, sh sidetransport suurpered asendusid väikeperedega, 4) Moraal/vaimuelu Saksamaa ühendamine (lk 120-121,123,125,128-131) 1814-15 Viini kongressi otsustega loodi 39st riigist Saksa Liit - oli nõrgalt seotud
valmis * esimene Glashütte klaasimanufaktuur Hiiumaal, Rootsi ajal 1660ndatel, rajati Delagardide suguvõsa poolt * Narvas vase- ja saeveski * Tallinnas paberimanufaktuur * 1736. Räpina paberivabrik * 1760ndatel Põltsamaal klaasi valmistamine, peeglite ja portselani tootmine Vaimuelu Poola ja Rootsi ajal Vastureformatsioon Poola ajal Mida nimetati vastureformatsiooniks? Katoliku kiriku võimu taastamine, oluline roll jesuiitidel, kes allusid paavstile. Jesuiitide toomist Liivimaale korraldas paavsti saadik Antonio Possevino. Missugused oli vastureformatsiooni edusammud Tartus?
Peetri loss. · Vassili Bazenov(1737-1799)- Peamiselt Peterburis. Kuulus Paskovi loss. Ehitas ka ühe palee Moskva Kremlisse. · Carlo Rossi(1775-1849)- Itaallane. Aleksandri teater. Tema on teinud Peterburi keskse väljaku paraadväljaku. Rahvusraamatukogu. · Auguste de Montderrand(1786-1858)- Vene klassitsismi tähtsaim meister. Iisaku katedraal, eeskujuks Pariisi Panteon. · Eesti: Eesti kuulus Venemaa koosseisu. Klassitsismilinn on Tartu. 1760ndatel oli suur Tartu tulekahju, kui Tartu põles maatasa. Katariina II käsul hakati Tartut uuesti ehitama, Katariina II eraldas oma isiklike rahasid. Keelas kirikupõranda alla matmise ja kesklinna puumajade ehitamise. · Walter(1734-1802)- Tartu raekoda valmis 1789. · Insenerid Siegfrieden ja Zaklowsky ehitasid Tartusse kivisilla. · Kõrgklassitsism on eelkõige seotud Krause nimega(1757-1828)- Eesti klassitsismi pärl Tartu Ülikooli peahoone
Nüüdseks lammutatud Toompea vallivärav ehk Toomvärav 19. sajandi algul. C. Buddeuse pliiatsijoonistus 18. sajandi alguses ehitatud Toompea vallivärav koos vallikraaviga 19. sajandil. Vasakul Toompea linnus koos Pika Hermanniga Schnelli tiik ehk Toompea-esine vallikraav. Kaevatud 1760ndatel aastatel Harju vallivärav 19. sajandi alguse maalilt. Vasakul Kiek in de Kök, keskel Niguliste kiriku torn Väikese Rannavärava vallivärav 1830ndatel aastatel. Tolleaegne maal. Tagaplaanil Hattorpe ja Stoltingi tornid ning 1820 põlenud Oleviste
elama Baltikumis) - Tulemuseks kroonu maaomandi likvideerumine: - Eestimaal kroonumõisasid 2%(enne 54%) ja LM-l 20% (enne 83%) · Probleemiks mitteaadlikele(kodanlusele) panditud kroonumõisad ja immatrikuleerimata nn uusaadli valduses olevad eramõisad: - 1760ndatel kuulus uusaadlile mõisadest 7-16% Mõisamajanduse areng 18 saj · Suurmaaomand moodustas aadlivõimu maj aluse · Tänapäeva Eesti aladel oli 18 saj lõpus u 1000 peamõisa ja 560 abimõisa(enim Eestimaal) · Talupoegade jagunemine mõisatüüpide vahel 18 saj lõpul Rüütlimõisad Eestimaal 94%, LM-l 70% Kroonumõisad E-maal 2%, LM-l 26,5% Linna- ja kirikumõisad E-maal 4%, LM-l 3,5% · Kroonumõisad renditi baltisaksa aadlile
et riik ei maksa kirikule enam otseselt palka. Religiooni ilmalikkustamisega usuvabaduse nõudmine. SB anti kõikidele katoliiklastele ja juutidele võrdsed õigused anglikaani usulistega. Ateistid lubati parlamenti 1886. samas kuningatroonile mitteanglikaani ei lubanud. Euroopas usuvabadus käis kaasas liberaalsete nõudmistega. Vatikan tunnistas muid religioone 1960. 23/4 KONSERVATISM JA LIBERALISM mõtlemine 19. sajandil Edmund Burke konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on kyll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste
saj keskpaigaks (?) Kuuba, Filipiinid ja Puerto Rico; suure sissetulekuga oli neist ainult Kuuba maailma suurim suhkrutootja. Filipiinid olid põlised Hispaania territooriumid, nimetus tuleb Felipe II'st. Portugal kaotas oma Brasiilia, kui see 1822 iseseisvus. Seega 19.saj I veerandiks oli varauusaja kolonialismi etapp läbi saanud, algas uus etapp, sageli nim: uusaja koloniaalne ekspansioon, uutes maades ja uuel tasemel. Esimene etapp, mis algas juba 1760ndatel ja mis oli ennekõike suunatud Aasiasse, pearolli mängis Suurbritannia. Suurbritannia oli ka maailma suurim globaliseerija. Räägiti maailma britistumisest u nagu tänapäeval amerikaniseerumine. Suurbritannia, ehkki kaotas Iseseisvumissõja, suutis väga iiresti oma koloniaalne prestiizi taastada põhjuseks tugev sõjalaevastik & tugev militaarne prestiiz. 1788.aastast hakkas laienema Austraaliasse, kes oli James Cooki poolt 1770 Suurbritannia trooni alla ,,avastatud"
Uuris Aafrika lõuna- ja keskosa. 1855. aastal nägi ta esimese eurooplasena Victoria jugasid. Henry Stanley. Stanley on tuntud Aafrika-uurijana ning Aafrikas kaduma läinud maadeuurija David Livingstone'i leidjana. Rhodes- Briti peamiseks koloniaalpoliitikuks Cecil John Rhodes, kes juhtis inglismaa teise buuri sõtta. Temast tegi ikooni ajakiri Bunch. Ta unistas raudtee ja telegraafi ühendusest Kaplinnast Kaironi Edmund Burke- konservatismi isa. 1760ndatel a Burke poliitikasse, eelkõige Iirimaal, aga ka Londonis, kuuludes brittide viigide hulka. Kuid siis puhkes pr revolutsioon ja Burke pöördus väga konservatiivsele mõtteteele, leidis, et kõik reformid, mis rev käigus tehti, on liiga järsud. Reformid on küll lubatud, aga peavad toimuma rangetes raamides. Burke'i ,,Vastukaja pr revolutsioonile" tegi temast konservatismi rajaja ja sõnastaja ja üle euroopa kuulsaks. Burke nõudis, et tuleb austada vanu tavasid. Ta ründas ateiste.
saj kirjanduses. Aadlik oli üks priviligeeritud inimene 18. saj Vm-l. Aadlike suurimad privileegid oli riigimaksuvabastus ja orjapidamisõigus. Neile oli lubatud maaomand koos orjadega. Pärisorjus sai alguse Vm-l üsna hilja, 16. saj lõpus, aga see kestis kauem kui teistes Euroopa riikides. Vm jäi majanduslikult teistele Euroopa riikidele alla. 1861. aastal kaotati pärisorjus. Pärisorjus oli üks tähtsamaid majanduslikke faktoreid. Katariina II ajal 1760ndatel muutus talupoegade olukord halvemaks, kuna väga euroopalik Katariina II andis välja kaks talupojavaenulikku ukaasi: 1. ukaas lubas peremeestel saata Siberisse oma alluvaid ilma kohtuotsuseta. Siber oli asustamata maa, sinna oli vaja inimesi, kes hakkaksid maad harima ja majandust arendama. Nii lõikas sellest riik kasu. 2. ukaas keelas talupoegadel igasuguse kaevamise oma peremeeste peale. St neil puudus igasugune kaitse. 1762. aastal ukaas vabastas aadlikud kohustuslikust riigiteenistusest.
Inglismaa (Connecticut, Massachussets), Kesk-Atlandi (New York, Pennsylvania) ja Lõuna (Virginia, Georgia, Maryland). Lõunas domineeris orjusel põhinev istandusmajandus, keskel farmipõllumajandus, põhjas metsandus, laevaehitus, kaubandus. 1760ndaiks aastaiks elas P-Ameerikas ca 1,6-17 miljonit kolonisti. Kolooniad olid üpriski autonoomsed ja iseteadlikud. Rahulolematus Briti ülemvõimuga Põhja-Ameerika kolooniates süvenes 1760ndatel aastatel – osaliselt oli selle põhjuseks 7aastase sõjaga seoses suurenenud maksukoormus. Sügavamaks põhjuseks oli aga briti poliitika, mille eesmärgiks oli säilitada Ameerika kolooniad odava tooraine baasina, pärssides kohaliku tootmist (keelati nt suurte rauasulatusahjude ehitamine) ning tõkestades mitmesuguste kaubanduspiirangute abil kolooniate kaubandust muu maailmaga. 1765 loodi organisatsioon ‘Vabaduse pojad’, hakati boikoteerima briti kaupu