Kui kristalle on üle 40% kogumassist on klaas läbipaistmatu. Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. 10. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid.
olid algühendid. Heitgaase võib põletada leegiga, termiliselt või katalüütiliselt. Gaasi võib põletada lahtise leegiga, kui selle energiasisaldus on piisav ja kui põletamisel ei teki keskkonnale ohtlikke aineid. Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm. heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid. Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil. Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüütilise põletuse rakendamisel tuleb jälgida, et heitgaas ei sisaldaks katalüsaatori mürke (elavhõbe, seatina, tina, tsink jt)
3,2...3,4 MJ/kg klinkri kohta), - on kasutatavad vähem mettallimahukad ahjud, -põhimõtteliselt on kuiv protsess hästi automatiseeritav ja reguleeritav võrreldes märja toorsegu ettevalmistusega. Negatiivne: -komplitseeritud jahvatus- ja homogeniseerimisprotsess; -suured kulud tooraine kuivatamiseks. - Põletusprotsess( kiln process) Tsemendiklinkri saamisel on oluliseks põletusprotsess. Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel 1400oC. Põletamise protsessil kosneb järgmistest etappidest: toorsegu eelnev kuivatamine ja soojendaminedehüdratatsiooniprotsessid, vabade oksiidide tekkiminevedelfaasi tekkimineuute ühendite moodustumine jahutamisprotsess. Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel peenjahvatusseadmetes. Jahvatusprotsess on tsemendi tootmisel põletuse kõrval kõige energiamahukam protsess. Tsement jahvatatakse eripinnani 300...500 m2/kg kohta. Sealjuures on oluline teada, et mida
101. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks 102. Betoon, Portland tsement betoon. Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui dispergeeritud faas on keraamilised materjalid. Erinevus betooni ja tsemendi vahel: Betoon- komposiitmaterjal, koosneb osakeste agregaatidest, mis on omavahel seotud tahkeks kehaks mingi siduva keskkonna toimel ja selleks on tsement. Levinuimad on betoonid, mis tehtud portland ja asfalttsementidest,
99. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. § Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad anumad ühendatud K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild). 100. Betoon, Portland tsement betoon
99. Tsemendid, Portland tsement- saamine, kasutamine. Tsemendid: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. § Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. § Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement: Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. Kasutatakse mörtides ja betoonis, et liita inertseid liivaosakeste agregaate seotud massiks Tsinkplaat tsinksulfaadi lahuses, vaskplaat vasksulfaadi lahuses, mõlemad 100. Betoon, Portland tsement betoon. anumad ühendatud Suurte osakestega komposiit, kus nii maatriks kui K2SO4 lahust sisaldava sillaga (soolasild).
Pudeli ja aknaklaas Kuumuskindel klaas Keemiliselt vastupidav klaas (ei Na2O, K2O) Optiline klaas (murdumisnäitaja suur) Kristallklaas (suur murdumisnäitaja, <30% PbO2) Karastatud klaas (saamine karastamise teel) Tripleksklaas (3-kihiline, karastatud klaasikihtide vahel on plastmassikiht) Sitall (silikaat+kristall)-talub kõrgeid temperatuure <1000oC Kvartsklaas- kõrge temperatuur <1400oC, raske töödelda, puruneb kergesti, keemiliselt püsiv, valgust läbi laskev, väike soojus- ja elektrijuhtivus. 16 77. Kristallvõrede tüübid: aatom-, molekul- ja ioonvõre. Aatomvõre- sõlmpunktides aatomid, seotud kovalentse sidemega (teemant, SiO2); Molekulvõre- sõlmpunktides elektriliselt neutraalsed molekulid, seotud nõrkade van der
Lahtise leegiga põletatavaid heitgaase tekib näiteks nafta töötlemisel. Nimetatud gaasid koosnevad süsivesinikest. Siiski on lahtise leegiga põletamine harva täielik ning suitsugaasid sisaldavad peale süsihappegaasi ja vee ka põlemata süsivesinikke. Lakivärvitööstuse, keemiatööstuse, elektroonikatööstuse jm. heitgaase põletatakse termiliselt täiendava kütteaine juuresolekul temperatuuril 650-850oC või isegi 1200-1400oC. Termilisel põletamisel eralduvat soojust saab ära kasutada ning vajaduse korral puhastatakse ka põlemisel moodustunud suitsugaasid. Orgaanilisi aineid võib hävitada ka katalüütilise põletamise abil. Katalüütiline põletus kulgeb suhteliselt madalal temperatuuril (350-650oC) ilma nähtava leegita katalüsaatori pinnal. Katalüsaator on aine, mis tõstab tunduvalt põlemisreaktsiooni kiirust seejuures ise kulumata. Katalüsaator kantakse õhukese kihina
parema imavusega, keemiline koostis, hemitselluloos suurendab tugevust, tihedust ja läbipaistvust. Pilet 30 Võrrelge madala- ja kõrgmolekulaarsete ainete omadusi (polümeeride korral) kõrgmolekulaarsed ained on kõrgema sulamistemperatuuriga, samuti mitmete ainete puhul on kõrgmolekulaarsel vormil suurem tõmbetugevus kui madalamolekulaarsel vormil. Kvartsklaasi eelised ja puudused Eelised: UV läbipaistev Väike paisumistegur Suur soojusjuhtivus Kõrge temperatuuritaluvus(1400oC) Puudused: Kallis Rabe Raske puhuda ja joota Kõrgel temperatuuri kardab leelismetallide kloriide Sulab kõrgel tempil ja plastsuspiirkond on kitsas Nimetage eri liiki tugevusi ja mida need näitavad materjali kohta. Tõmbetugevus- Maksimaalne jõud või suurim pinge, mida saab kehale rakendada, enne kui ta puruneb. Survetugevus Näitab survejõudu, mida saab kehale rakendada, enne kui ta puruneb. Paindetugevus- Näitab keha painutamiseks kulunud maksimaalset jõudu, enne kui keha puruneb
detailid. Peamised meetodid on hüdroplastiline vormimine, vormivalu ja pulbri pressimine. Järgneb kuivatamine (kui kasutati märgmenetlust). Kuivatamisel maht veidi väheneb, kuna vesi eemaldub savi kihtide vahelt (joon 12-23). Niiskuse eemaldumine pinnalt auramise teel ei tohi olla liiga kiire, mitte kiirem kui vee difusioon sisemusest pinnale. Vastasel juhul kuivavad pinnakihid kiiremini ja pragunevad. Järgneb põletamine, mis toimub vahemikus 900 1400oC ja sõltub lähtematerjalide koostisest ja detailide vajalikest omadustest. Põletamisel osa alumosilikaate sulab ja voolab tühimikesse. Jahtumisel see osa klaasistub ning seob omavahel kristalsed osad (peamiselt kvarts). Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda rohkem alumosilikaate sulab ning seda vähem jääb materjali sisse poore. Telliseid põletatakse umbes 900oC juures ja nad sisaldavad palju poore. Portselani põletatakse kõrgemal temperatuuril
- Mõned tsemendid on siduvaks faasiks, mis seovad keemiliselt tahke aine agregaate suuremaks struktuuriks. - Tsement käitub sarnaselt klaasjale massile, mis moodustub saviproduktide ja tulekindlate telliste valmistamisel (kuumutamisel). Erinevus- tsemendi puhul toimub protsess toatemperatuuril. Portland tsement - Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja intensiivsel segamisel, millele järgneb segu kuumutamine ~1400oC. - Seda protsessi nim. kaltsineerimiseks, mille tulemusena tekivad füüsikalised ja keemilised muutused lähteainetes. - Saadud klinkerprodukt peenestatakse ja lisatakse väike kogus kipsi (CaSO 4.2H2O) so. portland tsement. - Materjali kõvenemine toimub keerukate hüdrateerimisreaktsioonide toimumise tõttu so. nn. hüdrauliline tsement, sest kõvadus tekib keemilisel reaktsioonil veega.
pulber. Kasutamine: sellel põhineb pulbermetallurgia pulbrite segu pressitakse vastavaks detailiks ja kuumutatakse redutseerivas atmosfääris temperatuuril, mis on madalam kui segus kõige madalamal temperatuuril sulava komponendi sulamistemperatuur. Poorid täidetakse määrdeainetega. Tüüpomadused: Nt: klinkertellis on savist kõrgpõletustellis, mida on mehaanilise tugevuse ja ilmastiku-kindluse suurendamiseks põletatatud kuni savi paakumiseni 1000 o-1400oC. Klinkertellis saadakse aeganõudval ,,ülepõletamisel", saadud tellis on tihedam, tugevam, vastupidavam, külmakindlam, madala poorsusega, talub kõrget rõhku ja on enamasti lillakas-pruunikas. Tooni andmiseks kasutatakse ka angoobimist pinna katmine heledavärvilise glasuur-kriit-savimassiga ja sellele järgnev glasuurimine. Glasuurimine õhuke klaasjas kiht, mis tekib pinnale kantud ainete põletamisel - see muudab ainet veelgi vee- ja happekindlamaks.
Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid.
Kui sitlallis tekkivad mikropraod siis need ei lähe kuumutamisel-jahutamisel edasi. · Kvartklaas see klaas neelab UV kiirguse pea täielikult. Selle klaasi tootmiseks sobib kvarts SiO2. Kvartsiliivast valmistatud klaas ei ole läbipaistev. Kui klaasis on on alla 95% kvartsi, siis on klaas läbipaistev. Mäekristallist valmistatud klaas on aga hästi läbipasistev. Kvartklaas on temperatuurikindel (1400oC). Kvartklaasi on raske töödelda. Kui seda klaasi puudutada sõrmega jääb klaasile sõrmejälg. 1000oC juures selline klaas praguneb ja puruneb. Värvid Värvid on peeneks jahvatatud pigmendist ja sideainest koosnevad kattematerjalid, milledega kaitstakse metalle korrosiooni eest. Värvid sisaldavad peale pigmendi ja sideaine veel täiteaineid, lahusteid, plastifikaatoreid, sikatiive, tahkesteid jt lisandeid.
annaabi.ee 
