2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk maksumus kulum kulum maksumus I aasta 50000 5000 5000 45000 II aasta 50000 5000 10000 40000 III aasta 50000 5000 15000 35000 IV aasta 50000 5000 20000 30000
2003 1 25 8900 8600 2 26 8400 8875 3 27 9200 8825 4 28 10200 9175 2004 1 29 10700 9625 2 30 11600 10425 3 31 11900 11100 4 32 12700 11725 2005 1 33 14000 hind 12000 14000 12000 10000 10000 8000 Column D 8000 6000 4000 6000 2000 0
eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 krooni, maksti puuraugu tegemise eest 11 900 krooni. Leidke puuraugu sügavus. Lahendus: Iga meetri eest makstud rahasummad moodustavad geomeetrilise jada, kus esimene liige on 300 ja jada vahe on 200. Kui puuraugu sügavuseks võtta n meetrit, siis makstud rahasumma, millest on maha lahutatud preemia, on jada n-liikme summa. Seega saime 1. liige a1 = 300; vahe d = 200; n-liikme summa Sn = 11900 2000 = 9900. 2a + ( n - 1) d Kasutame valemit S n = 1 n . Saame 2 Kasutatud kirjandus www.ekk.edu.ee Tööd asuvad keskkonnas www.kool.ee 23.05.1998 a matemaatika riigieksam Lehe haldamist toetavad Topauto ja meelespea.net 2 300 + ( n - 1) 200 n = 9900; 2
17. (1997) Vabal langemisel läbib keha esimeses sekundis 4,9 m ja igas järgnevas sekundis 9,8 m rohkem kui eelmises. Leidke aeg, mis kulubkehal maapinnale langemiseks 4410 m kõrguselt. 30 sek 18. (1998) Puuraugu tegemisel maksti esimese meetri puurimise eest 300 krooni ja iga järgneva meetri eest 200 krooni rohkem kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 krooni, maksti puuraugu tegemise eest 11900 krooni. Leidke puuraugu sügavus. 9m 19. (2000) Vaatleme kõiki kolmekohalisi arve, mis jagamisel neljaga annavad jäägi 1. 1) kirjuta 3 esimest ja 3 viimast sellist arvu. 2) leidke kõikide selliste arvude summa. 123525 3) leidke kõikide kolmekohaliste arvude summa. 494550
kogus 36 36 45 49 56 65 65 75 82 56 42 45 summa 9000 9000 11250 12250 16800 22750 13000 15000 24600 14000 10500 11250 2. Teksad hind 450 450 450 500 500 400 350 350 350 400 450 500 kogus 56 52 45 52 40 32 34 24 56 56 56 68 summa 25200 23400 20250 26000 20000 12800 11900 8400 19600 22400 25200 34000 3. Jakid hind 600 600 600 600 600 550 500 500 500 600 650 650 kogus 10 22 12 21 23 41 35 43 23 13 10 12 summa 6000 13200 7200 12600 13800 22550 17500 21500 11500 7800 6500 7800 4.Särgid hind 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125 125
Tootmiskulud: Kütus välisveod 80500 107333,3 134166,7 161000 187833,3 214666,7 241500 Kütus eesti 33033 33033 33033 33033 33033 33033 33033 Palk ja maks välisveod 24000 32000 40000 48000 56000 64000 72000 Palk ja maks eesti 14800 14800 14800 14800 14800 14800 14800 välisveo kindlustus 9000 11900 14875 17850 20825 23800 26775 eesti kindlustus 600 600 600 600 600 600 600 juhtide mob tel 2500 3000 3500 4000 4500 5000 5500 jooksev remont sõidul 5250 7000 8750 10500 12250 14000 15750 üldremont 6000 7000 8000 9000 10000 11000 12000
Meie ühiskond on samasugune, see on ka väga erinev. Mõned usaldavad integratsiooni ja tahavad, et see areneks. Mõned ei. Kas midagi muutub tulevikus või ei seda me näeme juba tulevikus. Kasutatud kirjandus: 1.http://www.nationalities.ee/ "Eesti ja venelased tähelepanekuid identiteetidest" http://www.nationalities.ee/EST/Artiklid/eestijavenelased.html 2.http://www.riigikogu.ee "Muulased Eestis" http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11900 3. http://www.delfi.ee/ "Eesti muulased on muutunud riigile lojaalsemaks" http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-muulased-on-muutunud-riigile- lojaalsemaks.d?id=486736 4. http://www.ekspress.ee/ "Muulased kui mõistmatud subjektid" http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/muulased-kui-moistmatud- subjektid.d?id=27681413 5. http://www.saltokov.ee/ " ." http://www.saltokov.ee/?p=88 6. http://www.seti
0 0 0 5 -5 100 22 11 2200 1100 1100 200 20 12 4000 2400 1600 300 18 13 5400 3900 1500 400 16 14 6400 5600 800 500 14 15 7000 7500 -500 600 12 16 7200 9600 -2400 700 10 17 7000 11900 -4900 800 8 18 6400 14400 -8000 900 6 19 5400 17100 -11700 1000 4 20 4000 20000 -16000 TR,TC, 25000 20000 15000
aasta alguses olnud väärtusest. 1) Kui suur on selle tööpingi väärtus 4 aasta pärast? 2) Mitme aasta pärast tööpingi väärtus on tema esialgsest väärtusest kaks korda väiksem? Vastus 1) ligikaudu 33000kr 2) 14 j) Puuraugu tegemisel maksti esimese meetri puurimise eest 300 krooni ja iga järgmise meetri eest 200 krooni rohkem, kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 krooni, maksti puuraugu eest 11900 krooni. Leidke puuraugu sügavus. Vastus 9m k) Vaatleme kõiki kolmekohalisi arve, mis jagamisel kolmega annavad jäägi kaks 1) Kirjutage välja 3 esimest ja 3 viimast sellist arvu. 2) Leidke kõikide selliste arvude summa 3) Järgnevalt leidke kõigi kolmekohaliste arvude summa 4) Mitu protsenti punktis 2) leitud summa moodustab punktis 3) leitud summast.
1) Kui suur on selle tööpingi väärtus 4 aasta pärast? 2) Mitme aasta pärast tööpingi väärtus on tema esialgsest väärtusest kaks korda väiksem? Vastus 1) ligikaudu 33000kr 2) 14 j) Puuraugu tegemisel maksti esimese meetri puurimise eest 300 eurot ja iga järgmise meetri eest 200 eurot rohkem, kui eelmise eest. Koos preemiaga, mis oli 2000 eurot, maksti puuraugu eest 11900 eurot. Leidke puuraugu sügavus. Vastus 9m k) Vaatleme kõiki kolmekohalisi arve, mis jagamisel kolmega annavad jäägi kaks 1) Kirjutage välja 3 esimest ja 3 viimast sellist arvu. 2) Leidke kõikide selliste arvude summa 3) Järgnevalt leidke kõigi kolmekohaliste arvude summa 4) Mitu protsenti punktis 2) leitud summa moodustab punktis 3) leitud summast.
5 Surve fc,0,k 24 26.5 29 31 21 24 26.5 29 fc,90,k 2.7 3.0 3.3 3.6 2.4 2.7 3.0 3.3 Lõige fv,k 2.7 3.2 3.8 4.3 2.2 2.7 3.2 3.8 Jäikusomadused N/mm2 Elastsusmoodul E0,mean 11600 12600 13700 14700 11600 12600 13700 14700 E0,05 9400 10200 11100 11900 9400 10200 11100 11900 E90,mean 390 420 460 490 320 390 420 460 Nihkemoodul Gmean 720 780 850 910 590 720 780 850 G0.05 580 630 690 740 480 580 630 690 Tihedused kg/m3 Tihedus gk 380 410 430 450 350 380 410 430
näitajad – tarbimine põrandapinna või ruumala ühiku, toodanguühiku, korteri, eramaja, talu jms kohta. Näide sellise meetodi rakendamisest piirkonna elektritarbimise prognoosimiseks on toodud järgnevas tabelis. Näide. Piirkonna elektritarbimise prognoosimise Aasta 1999 2005 2010 Elanike arv 11700 11900 12200 Majade arv 4550 4940 5450 Elektriküttega majade % 14 21 32 Elektriküttega majade arv 637 1037 1744 Elektrikütte eritarbimine, MWh/maja×a 17,1 17,6 18,1 Elektrikütte tarbimine, MWh/a 10900 18300 31600
11000 1 11000 1 11000 1 11000 3 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 2 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 11000 1 12000 1 12000 1 11800 1 11800 1 11800 1 11990 1 11990 1 11990 1 11990 1 11800 1 11800 1 11990 1 11990 1 11990 1 12000 1 12000 1 11999 1 11990 1 11990 1 11990 1 14000 1 11900 1 3550 1 4000 1 4000 1 4100 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4000 1 4600 1 4000 1 4000 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 3 4600 2 4600 2 4600 1 4500 1 4600 2 4600 1 4600 3 4600 4 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4000 1 4600 6 4300 1 4600 1 4600 1 4600 2 5200 1 4600 1 4600 2 4600 2 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1 4600 1
Aatomiraadius, pm 97 143 139 166 171 Suhtel. elektronegatiivsus 2,0 1,5 1,6 1,8 1,8 Sisaldus maakoores, massi-% 0,005 8,8 0,0018 1·10-5 3·10-4 Sulamistemp., °C 2074 659 29,8 156 303 Tihedus, kg/m 3 2340 2700 5900 7310 11900 PERIOODI NR 2 3 4 5 6 NB! Tabelis toodud levinumate vormide konstandid Aatomi ehitus 13. rühmas hakkab parajasti täituma p-orbitaal selles rühmas kõikide elementide väliselektronkihi konfiguratsioon ns2np1 kus n perioodi nr. B Tl: aatomiraadiused suurenevad metallil. omadused kasvavad B – mittemetall hape: H3BO3 (boorhape)
31238 7000365-1Nõmme 58.83932225.070575 31238 Kehtna vald 22833 8400557-1Nõmme 58.33681225.786767 22833 Viljandi vald 31533 4900384-1Nõmme 58.78146626.928054 31533 Kasepää vald 31534 4900385-1Nõmme 58.78222226.930178 31534 Kasepää vald 31535 4900386-1Nõmme 58.64159926.066852 31535 Põltsamaa vald 31536 4900383-1Nõmme 58.64185926.066283 31536 Põltsamaa vald 93485 5900496-1Nõmme 59.54123826.036609 93485 Vihula vald 11900 24103-1 Nõmme tal59.48289625.039861 11900 Jõelähtme vald 12547 24104-1 Nõmme tal59.48283125.041323 12547 Jõelähtme vald 1060 07001-1 Nõmme tee59.41164924.715744 1060 Kristiine 1070 07205-1 Nõmme tee59.41096724.716074 1070 Kristiine 1099 07706-1 Nõmme tee59.41137024.714585 1099 Kristiine 1100 07707-1 Nõmme tee59.41031324.714255 1100 Kristiine 20879 7000368-1Nõmme tee59.04344424.862673 20879 Rapla vald 20880 7000369-1Nõmme tee59
annaabi.ee 
