Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "11. klassi kunstiajaloo konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
impressionism, salon, näitus, salong, claude, skulptuur, 1874, 1886, napoleon, kuulsamad, eduard, manet, mässaja, tuntuks, olympia, keiser, hukkamine, baar, monet, maalija, aiast, seeriad, pilved, erak, arvas, vennatütar, ootel, uuriv, neoimpressionism, spektrivärvid, hägusus, kartulisööjad, sild, gauguin, kunstnikuks, nägemus, jutlust, jaakobi12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai Prantsuse Kunstiakadeemiast; hea suhtleja, organiseerija; suur tähelepanuvajadus; tuntuks sai alles elu lõpupoole (1871.aastal)
Impr1874-1886.(nimi C.Monet ,,Impr. Tõusev päike)*8näitust*realismi edasiarendus*Taju.Tunnetamine.Aistingud*Valgus ja selle muutumine ajas*Maalimise tehniline kiirus*Piirjoonte hägusus*kaob suur ühevärviline pilt*trad.kompa hülgamine. E.Manet -rikkast Pariisi perek*võluv suhtleja, püüdis tunnustust, hea suhtleja*õppis Thomas Couture ateljees, varakult tellimusi, ametl.ei tunnustatud*reisis, õppis ren.kunstnikelt*1871 tunnustatakse, närvivapustus*sureb süüfilisse*töid isel. Hele-tume kontrast, skandaalsed süzeed---Eine roheluses; Hüljatute salongis; Olympia(naine alasti voodis); Keiser Maximilliani hukkamine. G.Monet 1840-1926-sünd Le Havre kaupmehe perek*19a Pariisi, õppis Ecole de Beaux-Artsis ja vabades stuudiotes*tugeb värviteooria, jaapani kunsti eeskuju*Manet sõber ja õpil*perek ei toeta, vaesus*seeriate maalimine, omapärane pintslitöö*jääb pimedaks, skulptuur---Impr. Tõusev päike; Roueni katedraal; Loojak põllul; Naised aias; Loojak; Camill päike
Impressionism Kunstikeskuseks oli Pariis. Ajendiks kunstivoolu tekkimiseks oli 1839. aastal fotograafia leiutamine ja Jaapani gravüürid. Nt. Claude Monet ,,Tõusev päike" Tegu oli esimeste kunstnikega, kes läksid õue maalima. Välditi musta värvi ja piirjooni. Impressioniste ei võetud algselt omaks, esimene näitus 1874. aastal kui Claude Monet tuli välja tööga ,,Impressioon.Päikese tõus". Tunnused: · Maaliti vabas õhus · Heledad, puhtad värvid · Vaba kompositsioon · Elurõõmsad, päikesesküllased tööd · Puudub kindel kontuur · Maaliti väikeste komataoliste pintslitõmmetega · Maaliti hetkemeeleolu · Puhtad värvilaigud sulavad teatud kaugusel kokku · Tähtis ei olnud see kuidas kujutati vaid see kuidas pilt maalitud oli
Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad
Volgal" Venemaal kujutatakse palju kohalikku elu. Rootsimaa realism Algab vabaõhu maali tõus Skandinaavia kunstis. Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn. Eesti realism Eestis on realism seotud rahvusliku kunsti tekkimisega. Johann Köler, kelle looming on palju seotud Venemaaga, töötas kaua Peterburi kunstikoolis. Ta oli Nikolai II õuemaalija. Ta oli rahvusliku kunsti alustala. Suurtemates töödes on näha akadeemilisust, väiksemad maalid on seotud koduga. Teos ,,Ema portree". Skulptoritest kuulsamad on August Weizenberg, kelle tähtsaim teos on ,,Lindakuju". Tema loomingu eeskujuks on pigem Taani klassitsism. Amandus Adamson, kelle eeskujuks on Prantsuse realistlik skulptuur. Teos: ,,Russalka". Maalijatest Paul Raud sai oma koolituse Saksamaalt, aga ta on küllaltki kuivavõitu võrreldes Kristjan Rauaga. IMPRESSIONISM Eduard Manet alustab oma karjääri realistina, ta oli ka see, kes hakkas maalima Pariisi ja kaasaegset linnaelu
Hinnati huvitavat koloriiti. Teinud rohkem madalaid stiile: maastik, olustik, natüürmort. Originaalsuse nõue viiakse äärmuseni, hakatakse ülistama vaba geeniust boheemlast, kes sülitab ühiskonnareeglite peale: laaberdavad, joovad. Klassitsism kujutavas kunstis Skulptuuris oli materjalidest kõige enam eelistatud marmor, enamjaolt alastifiguurid, hoiduti kindlatest detailidest. Antonio Canova - tuntuim, itaallane. ,,Paolina Borghese Veenusena" poolakt. Paolina oli Napoleoni õde. Napoleon sattus raevu, Canova pidi skulptuuri ära peitma, õel keelati õukonda tulla. Siiski oli tegu silmapaistvalt südika ja julge neiuga, nt oli ta üks vähestest, kes julges Napoleoniga ühendust pidada tema pagenduse ajal Saint Helena saarele. Canova tegi palju naisakte veel, näiteks ,,Kolm graatsiat" . Hiljem hauamonumendid, ka paavstidele. Matkib antiigi skulpuuri ja reljeefi. Vaimsed võimed polnud eriti suured, ei õppinud elu lõpuni ära lugemist ja kirjutamist.
1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860- ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö „IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890
Perioodi lõpuks kasvas välja hotell(18. sajandiks)- rikkate peatuspaik. Tema võttis kasutusel uue prantsuse lossi põhiplaani(vana oli siseõue ümber neli tiiba, uus oli üks peaehitus kahe eenduva külgtiivaga, Vaux- le Viconte loss). Tema tähtsaim ehitus on Prantsuse Instituudi hoone Pariisis- peaehitis kuppelkirik ja kaks kõverat tiiba. · Tähtsaks etapiks kõrgbaroki ajal oli võistlus Louvre'i lossi idafassaadi tegemiseks. Võitjana väljus Claude Perrault(1613-1688)- Ta on teinud Louvre'i kolonnaadi- alumine korrus oli äärmiselt lihtne, teist ja kolmandat korrust läbisid kahte korrust läbivad sambad. · Louis XIV peameister oli Jules Hardouin-Mansart(1646-1708)- Tema nimi on seotus Versailles'i lossi ehitamisega. Sinna hakati ehitama kuninglikku residentsi, alustas le Roy, jätkas le Vough ja 1667. aastast Hardouin- Mansart, kes andis lossile lõpliku kuju. Muutis aiafassaadi, ehitas selle külge
sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks.
kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-ndail aastail hakkasid mõned noored prantsuse kunstnikud seda põhimõtet rakendama rangemalt kui Courbet ise. 1874. aastal jõudsid need kunstnikud esimese grupinäituseni. Näitusel eksponeeritud CLAUDE MONET´ töö ,,IMPRESSIOON. TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks
Umbes 1 m k õrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loo mutruud piisonid, ma m mutid, p õhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. Lascaux ` koopamaalid Prantsus maal. Karjalas Vene maal One e ga ääres kaljudel paarikü mne k m ulatuses on sissegraveeritud kujutised. Vanus üle 4000 aasta, autoriks soo m eugrilased. Pea mine m otiiv veelinnud (luiged), loo mad, päikese ja kuu sü mbolid. Willendorfi Veenus tuntuim esiaja skulptuur. U. 10 c m k õrgune rõhutatud sootunnustega lubjakivist naisekujuke, paleoliitiku mist. Noore mast kiviajast p ärinevad o ma m o odi arhitektuuri alged ehk megaliitilised monumendid. Üks suur püstine kivi menhir. Kaks püstist kivi kõrvuti, kol mas kivi p õiki peal dolmen. Tuntuim m e galiitiline m onu m ent on LõunaInglis maal asuv Stonehenge. Se e on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust. Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sise mise ringi m o odustavad
annaabi.ee 
