1. Teoreetilised alused Soodalahuse kaustifitseerimisel töödeldakse soodalahust(Na2CO3) lubjasuspensiooniga, et saada NaOH. Kaustifitseerimist kasutatakse NaOH tootmisel, tselluloosi tootmisel sulfaatmeetodil jne. See on tüüpiline heterogeenne mittekatalüütiline protsess, mis kulgeb kõrgendatud temperatuuril. Soodalahuse töötlemisel lubjaga või lubjapiimaga toimub järgmine reaktsioon: Na2CO3 + Ca(OH)2 CaCO3 + 2 NaOH Protsess toimub süsteemis vedelik- tahke aine. Protsessi suund ja kiirus sõltub põhiliselt vähemlahustuvate ainete Ca(OH)2 ja CaCO3 lahustuvuse suhtest. Sellele reaktsioonile avaldub tasakaalukonstant järgnevalt: K= [ CaCO3 ][ NaOH ] 2 . [ Ca(OH ) 2 ][ Na 2 CO3 ] Kaustifitseerimisel osaleb ka tahke faas CaCO 3 ja Ca(OH)2 , seetõttu on nende kontsentratsioonid lahuses ja nende kontsentrats...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 8f Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.02.2015 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H2O Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: HCl ja NaOH molaarse kontsentratsiooni määramine. töö nr. 2 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Andre Roden 27.09.15 1. Eesmärk HCl ja NaOH lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramine tiitrimise abil. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3), mõõtesilinder (250 cm³ ) 2) Kemikaalid: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, uuritava kontsentratsiooniga NaOH lahus, NaOH lahus (0,1004 M), indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp), destilleeritud vesi, pipetipump, statiiv, lehter. Bürett: 3. Töö käik 3.1 Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimi...
Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1Msoolhape, 0.025M ja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mo või mp. 2. Seada töökorda bürett kõrvaldada otsikust õhumullid ning täita 0,1M soolhappelahusega nullini (meniski alumine kaar peab kokku langema skaala 0-märgiga). 3. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures se...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll estitatud: Protokoll 28.09.2011 13.10.2011 arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatavad ained ja töövahendid 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Töö käik A. A Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100...
Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8f ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpilase nimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 19.02.2014 Töö eesmärk Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad an...
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kared...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi mooli...
1. Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Kasutatud ained : 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ka kromogeenmust ET-00. Töövahendid : Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 3. Töö käik. 1) Karbonaatse kareduse määramine Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit mp. Seada töökorda bürett, täita 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett pidevalt ja int...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr 8. Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi : Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH COOC H a H O CCH COOC H CH COOC H C H O H O Ka = 3 2 5 = 2 3 2 5 3 2 5 2 2 a CH COOH aC H OH CCH COOH CH COOH CC H OH C H OH 3 2 2 3 ...
Laboratoorne töö 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputada 100 mL pipett 2...3 korda ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 3 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll Protokoll esitatud: arvestatud: Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranž (mo) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine 1. Loputada 100 cm3 ...
Töö ülesanne ja eesmärk: Lahuse valmistamine kontsentreeritud happe lahusest, lahuste lahjendamine, kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk kemikaalid: Kontsentreeritud HCl lahus (tõmbe all), täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatro fenoolftaleiin (ff). Töö käik: Arvutasin, kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 16%-list HCl lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta ...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kristin Obermann Kood 123482KAKB Töö teostatud 21.03.2014 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = ...
Keemia aluste praktikumi KT küsimusi ja ülesandeid 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis. CO2 gaasi tekitamiseks (vesiniku) paigutatakse tahke aine (tsink) reaktori ülemisse ossa, hape (lahjendatud HCl) valatakse lehtrisse, kust ta valgub reaktori alumisse ossa. Pärast viimase täitumist satub hape tahke ainega kokkupuutesse. Keemilise reaktsiooni tulemusena tekkinud gaas väljub reaktorist kraani kaudu. 2. Milliseid gaase on võimalik saada Kippi aparaadi abil? Kippi aparaadi abil on võimalik saada gaase, mida võib saada tahkete ainete reageerimisel happega. Näiteks süsinikdioksiidi kaltsiumkarbonaadist soolhappe toimel. 3. Kuidas määratakse CO2 suhtelist tihedust õhu suhtes (töövahendid, töö käik, arvutused)? Kaalun kolvi, seejärel kolvi CO2-ga, seejärel täidan kolvi veega (vett 250 ml nagu gaasigi). Arvutan CO2 ja õhu mahu kolvis normaaltingimustel. Selleks vaatan ruumi temperatuuri ja rõhu ...
FK laboratoorne töö nr.8 (lahus nr.5) ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH 3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, γi - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdude xi kaudu: xCH 3COOC2 H 5 x H 2O ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimisega, töö nr. kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 3 Õpperühm: Töö teostaja: Aleks Mark MASB11 Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Andre Roden 09.10.2015 arvestatud: 1. Töö eesmärk Saaremaa Vee kareduse määramine tiitrimise abil ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed,töövahendid ja kemikaalid 1) Töövahendid: Suur kooniline kolb (500 cm³), 2 koonilist kolbi (250 cm³), 3 büretti (25 cm³), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter, pipett (100 cm³), pipetipump, statiiv, keeduklaas, lehter. 2) Kasutatud ained: Saaremaa vesi ( gaseerimata), 0,1 M soolhape, 0,0025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhver...
Laboratoorne töö nr 1 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö eesmärk: · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained: 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid: Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. Töö käik: A: HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. Loputa...
Töö eesmärk: Kraanivee kareduse määramine tiitrimisega ja kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Töövahendid: Suurem kooniline kolb(500cm3) vee hoidmiseks, 2 koonilist kolbi(250 cm3) tiitrimiseks, pipett(100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. Kasutatud ained: 0,1M soolhape, 0,025M ja 0,005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) ja kromogeenmust ET-00. Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur. Võeti kiiresti keevast veest metall ja asetati kalorimeetri siseklaasi. Segati ettevaatlikult termomeetriga vett ning märgiti vee kõrgeim temperatuur. Katse andmed: 1) Metalli mass: m1 = 28,61g = 0,02861 kg 2) Kalor...
Laborinõud VIII klassile Purgid ainete hoidmiseks Kõik nõud peavad olema kaanega suletavad Purgid ainete jaoks Aine 1 Aine 2 Aine 3 Aine 4 Katseklaas Keeduklaas Erlenmeyeri ehk kooniline kolb Seisukolb Ümarkolb Mõõtkolb Mõõtkolb Mensuur Lehter Jaotuslehter Bürett Pipett Jahutid Liebig Graham Allihn Kuuljahuti Uhmer Statiiv Kinnitusklambrid Rõngad
Tallinna Tehnikaülikool Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 25.09.13 Tallinn Töö eesmärk. Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Kasutatud kemikaalid, töövahendid ja mõõteseadmed. · 0.1 M soolhape; · 0.025 M ja 0.005 M triloon-B lahus; · puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O); · indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz(mo); · kromogeenmust ET-00; · suurem (500-750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks; · koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks; · pipett (100 cm3); · büretid (25 cm3); · mõõtsilinder (25 cm3); · Na-kationiitfilter. Töö käik. A Karbonaatse kareduse määramine. · Loputada 100 cm3 pipett 2...3 korda vähese koguse...
Töö eesmärk · Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimise teel. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3 * H2O), inidikaatirid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromoheenmust ET-00, 10 % BaCl 2 lahus. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaas, Na- kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks Töö käik ning katseandmete töötlus ning tulemuste analüüs A HCO- iooni sisalduse (KK) määramine · Loputati 100 mL pipett uuritava veega ning pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat ...
Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud töövahendid Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm 3), mõõtsilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0.1Msoolhape, 0.025Mja 0.005Mtriloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb loputada destilleeritud veega. Pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisada 3...4 tilka indikaatorit Täita bürett 0,1M soolhappelahusega nullini. Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett ...
Mulla pH määramine Töövahendid: Mullaproov Kaal Nõud mulla lahuse hoidmiseks 1 N KCl lahus (1 liitrit destilleeritud vett ja 74,56g KCl) või vett 15 ml mõõtmise võimalus Filterpaber, lehter Vähemalt 5 ml mõõduga anum Universaalindikaator, pipett Võrdlusskaala Töö käik: 1. Kaaluda 6g õhukuiva mulda ja valada anumasse 2. Mõõta 15 ml 1N KCl lahust ja lisada 3. Loksutada segi ja lasta 30 minutit seista 4. Filtreerida 1...5 ml 5. Lisada 1...5 tilka universaalindikaatorit ja loksutada kergelt 6. Tulemust võrrelda värvusskaalaga 7. Analüüsida tulemust pH ...4,5 tugevasti happeline 4,6...5,5 mõõdukalt happeline 5,6...6,5 nõrgalt happeline 6,6...7,2 neutraalne 7,2... leeliseline
Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Töö ülesanne Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine lahusest. Töö eesmärk · Vee loodusliku kareduse määramine tiitrimisega. · Katlakivi moodustumise uurimine · Kareduse kõrvaldamine Na-katioonfiltiga · Vees sisalduvad SO42- - iooni konsentratsiooni ligikaudne määramine Töövahendid Laboritehnika · 500ml kooniline kolb · 250ml koonilised kolvid · 100ml pipett · 25ml büretid · 25ml mõõtesilidnder · Lehter · Klaaspulk · Filterpaber · Katseklaaside komplekt · Na-katioonfilter · Elektripliit · Etalonlahuste komplekt Ained · 0.025M HCl lahus · 0.025M ja 0.005M trioon-B lahus · Puhverlahus (NH4Cl + NH3H2O) · Indikaatorid metüülpunane (mp) ja metüüloranz (mo) · Kromogeenmust ET-00 · 10% BaCl2 lahus · ~0.5M HCl lahus Töö käik HCO3- - iooni sisalduse (KK) määramine 1. Lopudata 100ml ...
1. Töö eesmärk Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Suurem (500-750 cm3) kooniline kolb, koonilised kolvid (250 cm 3), 3 büretti (25 cm3) , pipett (100 cm3), mõõtesilinder (25 cm3), Na-kationiitfilter. 0,1 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranzˇ (mo) ja kromogeenmust ET-00. 3. Töö käik A. Karbonaatse kareduse määramine Loputada pipett paar korda vähese koguse uuritava veega. Kooniline kolb tuleb loputada destilleeritud veega. Seejärel pipeteerida koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mo või mp. Kui see on tehtud tuleb büreti otsikust eemaldada õhumullid ning täita 0,1 M soolhapelahusega. Seejärel tiitrida seda soolhappelahusega, ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr. 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk “Saaremaa vee” kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na- kationiitfiltriga. Kasutatavad ained 0.1 M soolhape 0.025 M 0.005 M triloon-B lahus puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O) indikaatorid metüülpunane (mp) kromogeenmust ET-00. Töövahendid Suurem (500 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks pipett (100 cm3) büretid (25 cm3) mõõtsilinder (25 cm3) Na-kationiitfilter Lehtrid Keeduklaasid Töö käik Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 3 korda uuritava veega(“Saaremaa vesi”...
Tallinna Tehnikaülikool Biokeemia protokoll 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm / 121006YASB 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia protokoll Ensüümideks nimetatakse polüpeptiidilisi valke mille toimeks on tõsta reaktsioonikiirust ehk neid nimetatakse bioloogilisteks katalüsaatoriteks. Looduses on erinevaid ensüüme millel on oma süstemaatiline nimetus ja triviaalnimetus. Süstemaatilist nimetust saab ensüümidele ära määrata Ensüümi klassifikatsiooni järgi (Enzyme Classification). Süsteem leiutati aastal 1956 Rahvusvahelise Ensüümi Komissiooni (International Comission of Enzymes) poolt. Klassifikatsioonis määratakse ära missuguse ensüümiga on tegemist ja millega too reageerib. Ensüümi klassifikatsioonis on kuus peamist rühma millel on oma nimetus olemas: 1) Oksüreduktaasid mille funktsiooniks on redoksreaktsioonid ehk elektro...
Reaktsiooni kiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsiooni kiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Kasutatavad ained 1%-ne Na2S2O3 lahus, 1%-ne H2SO4 lahus. Töövahendid Katseklaaside komplekt (8 tk), kummikork, pesupudelid, keeduklaasid (50 mL ja 400 mL), termomeeter, elektripliit, automaatpipetid (1 mL ja 5 mL), pipeti otsikud. Töö käik Reaktsiooni kiiruse sõltuvust reageerivate ainete kontsentratsioonist ning temperatuurist on hea teostada väävelhappe ning naatriumtiosulfaadi vahelise reaktsiooni abil Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja ha...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K'x, mis avaldatakse moolimurdud...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH...
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sobiv kasutada näilist ...
TTÜ Materjali- ja keskkonnatehnoloogia Instituut KYF0280 Füüsikaline keemia Üliõpilase nimi: Franz Mathias Ints Töö nr: KK1 Töö pealkiri: Adsorptsiooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpin Joonis 1. Stalagmomeeter keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 09.09.2020 ooni Uurimine Lahuse ja Õhu Piirpinnal Töö eesmärk (või töö ülesanne). Määrata pindaktiivse aine vesilahuse pindpinevus sõltuvalt lahuse kontsentrats leida adsorptsiooni isoterm. Adsorptsiooni isotermist arvutada molekuli pindala kihis. Õppejõu poolt antud lähteandmed: Valmistada propanooli vesilahus konsentr M= 60.10 g/mol ρ=0.804 g/cm3 σH20= 72.13 mJ/m2 (24.6C juures) Katse temperatuur: t=24.6C Teooria. Teoreetiliste aluste lühike kirjeldus koos vajalike valemitega Pindpinevuse määramise meetod stalagmomeetr...
Töö eesmärk · Veevärgi- või mõne muu loodusliku vee kareduste määramine tiitrimistega; · Katlakivi moodustumise uurimine; · Kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga; · Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine. Kasutatavad ained ja töövahendid 0,025 M soolhape, 0,025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus (NH 4Cl + NH3H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL ...
Töö eesmärk - µ µ µµ µ µµ µ µ - Vees sisalduva SO42- iooni kontsentratsiooni ligikaudne määramine Kasutatavad ained: 0,025 , 0,025 0,005 - , ( 4 + 3 2), µ (µ) µz (µ) µµ -00, 10% 2 ; 0,5 µ µ. Töövahendid: µ (500...750 µ) µ, (250 µ) µ, (100 µ), (25 µ), µ (25 µ), , , , µ, -, , µ 4 2- µµ. Töö käik: : - () µµ 1. 100 µ 2...3 . . 100 µ , 3...4 µ µ. 2. - µ 0,025 . 3. 0,025 , . µ µ z . µ ( ) , µ µ µ. µ µ 0,05 µ. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. 100 µ , 5 µ (µ 25 µ- µ) (0,1 ) -00. . 2. 0,025 -...
Protokoll 2. Lahuse konsentratsiooni määramine 1.Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste konsentratsiooni määramine tiitrimise abil. 2.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: HCl lahus, teadaolev NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) 3.Töö käik: Pesta töövahendid ja vaadata, et veetilgad konsentratsiooni ei muudaks Happe konsentratsiooni leidmiseks tuleb kallata büretti teadaoleva konsentratsiooniga NaOH lahust mahuskaala 0-märgini. Pipeti abil mõõta (10 cm3) hapet ja lisada 4 tilka indikaatorit (ff). Tilgutada büretist leelist NaOH happe lahusesse HCl kuni lahuse värvus muutub punaseks. Tuleb lugeda büreti nivooasukoht (0,05cm3) täpsusega, katset tuleb korrata kolm korda ja aluseks võtta kolme katse aritmeetiline keskmine...
Protokoll 2 1. Töö eesmärk: A - Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. B Kontrolllahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3 ), 2 büretti (25 cm3 ), pipett (10 cm3 ). Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). 3. Töö käik: A - Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahus valada büretti, jälgida, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täita mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõta koonilisse kolbi 10 cm 3 hapet ja lisada 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0,05 cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahus...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool Laboratoorne töö nr 3 1. Töö eesmärk: Veevärgi või mõne muu loodusliku vee kareduse määramine tiitrimisega, kareduse kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga 2. Kasutatud töövahendid Suurem kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid tiitrimiseks, büretid, mõõtesilinder, Na-kationiitfilter, 0,1 M soolhape, 0, 025 M ja 0,005 M triloon-B lahus, puhverlahus, indikaatorid metüülpunane ja metüüloranz ja kramogeenmust 3. Töö käik A) Karbonaatse kareduse määramine · Lõputada pipett uuritava veega. Loputada kooniline kolb. Pipeteerida kolbi 100 uuritavat vett ning lisada 3-4 tilka indikaatorit mp või mo · Täita bürett 0,1 M soolalahusega 0-ni · Tiitrida 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segada kolvis olevat vett. Lõpetada...
Töö eesmärk: Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3) Kasutatud ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja metüülpunane Töö käik: Kõigepealt loputan pipetid ja büreti töölahusega. Seejärel valan kindla kontsentratsiooniga NaOH büretti. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 HCl-i ning lisan 4 tilka fenoolftaleiini. Järgnevalt tilgutan büretist leelise lahust tilkhaaval hapesse, kuni happe värv muutub. Fikseerin leelise nivoo asukoha ning kordan analoogset katset veel kolm korda. Tulemuste põhjal arvutan nende aritmeetilise keskmise. Kontroll-lahuse tiirimiseks loputan pipetid ja büreti vajaliku töölahusega ning valan HCl-i büretti. Siis mõõda kolbi 10 cm3 NaOH-i ja lisan 4 tilka metüülpunast. Seejärel tilgutan hapet leelise lahusesse, kuni leelise lahuse värv...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 28 OT Pindpinevus Töö eesmärk: Töövahendid: Vee pindpinevusteguri määramine Katseseade, vesi, mõõteskaala, tehnilised tilga meetodil. kaalud. Skeem 1. Pipett 2. Kraan 3. Anum 4. Mõõtemikroskoop 5. Nihutatav tuubus Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nul...
1.Eesmärk: Happe ja leelise lahuste konstentratsiooni määramine tiitrimisega. Kontrolllaahuse määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) 3. Kasutatud ained: Uuritava konstentratsiooniga HCl lahus, täpse konstentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaletiin ja metüülpunane 4.Töö käik: Happe konstentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ning seejärel valada see büretti kuni mahuskaala 0-märgini jälgides, et et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Pipetile panna otsa pipetipump ning seejärel mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka fenoolftaleiini. Seejärel tilgutata büretist NaOH lahust HCl-i, kuni lahuse värvus muutub ühe tilga NaOH lisamisel punaseks. Lugeda büretis oleva leelise nivoo asukoht 0.005cm3 täpsusega. Korrata katset kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse mahtude vahe ...
Töö eesmärk Määrata leivahappesust kraadides (1 happekraad on 1 N NaOH (KOH) milliliitrine hulk, mis on vajalik 100 grammis leiva sisus sisalduva happe neutraliseerimiseks). Seadmed ja töövahendid -koonilised kolvid (500ml) -mõõtkolvid (250 ml) -analüütiline kaal -lehter -paberfilter -pipett (50 ml) -koonilised kolvid (100-150ml) Reaktiivid -0,1 N NaOH -1% fenoolftaleiinlahus Töö käigus toimuvad keemilised reaktsioonid H+(anioon)- + NaOH =(fenoolftaleiini juuresolekul) Na+(anioon)- + H+ + OH- Lahuses olev hape neutraliseeritakse NaOH lahuse abil. Töö käik Mulle oli antud ,,Minu röst" mitmeviljasepik. Peenestasin antud sepikusisu ning kaalusin sellest 25g kahte 500 ml mõõtkolbi.Täitsin 250ml mõõtkolbi kriipsuni veega. Seejärel lisasin ligikaudu mõõtkolvi neljandiku ulatuses vett koonilisse kolbi, kus sees olid juba peenestatud sepiku tükid.. Segasin kuni tekkis ühtlane mass. Seejärel valasin kogu ülejäänud vee ning loksutasin 2...
1.Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud Kasutatavad ained: Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse mõõteseadmed, kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin ja töövahendid ja metüülpunane. kemikaalid Töövahendid: Koonilised kolvid (250 cm³), 2 büretti (25 cm³), pipett (10 cm³). 3. Töö käik Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust ja valada seda büretti kuni mahuskaala 0-märgini. Edasi mõõta pipeti abil puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisada 2-4 tilka indikaatorit (fenoolftaleiin). Järgmisena tilgutada büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muu...
1. Töö eesmärk HCl ja NaOH kontroll-lahuse konsetratsiooni määramine tiitrimisega. 2. Kasutatud töövahendid 2 koonilist kolvi (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3), pipettipump, keeduklaas, lehter ja statiiv. 3. Kasutatud ained Uuritava konsentratsiooniga HCl lahus, NaOH lahus (0,1004 mol/dm3). NaOH kontroll- lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp) 4. Töö käik a) HCl lahuse konsentratsiooni määramine tiitrimisega. NaOH lahust valasin büretti. Büretti valasin täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetid loputasin eelnevalt töölahusega. Pipetipumva abil võtsin HCl täpselt 10 cm 3. Siis lasin koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasin 3 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiini). Büretist tilgutasin leelise (NaOH 0,1004 mol/dm3) happesse (HCl) ja samal ajal segasin seda, kuni lahuse värvus muutus punaseks. Kordasin katset neli korda. b) NaOH kontroll-lahuse konsentratsiooni määramine tiitr...
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega: Kindla kontsentratsiooniga NaOH lahuse valan büretti, jälgin, et büreti väljalaskeavas ei oleks õhumulle, ning täidan mahuskaala 0- märgini. Pipeti abil mõõdan koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisan 2- 4 tilka ff. Järgnevalt tilgutan büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värv muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks. Loen büretis oleva leelise nivoo asukoha 0,05 cm3 täpsusega. Kordan katset kuni tiitrimiseks kulunud leelise lahuse mahtude vahe ei ületa 0,1 cm3. Töö käik B Kontroll-lahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimise...
Eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained Uuritava kontsentratsiooniga HCl lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Töövahendid Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3) , pipett (10 cm3). Töö käik A Soolhappelahuse kontsentratsiooni määramine tiitrimisega 1. Happe kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks võtta kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valada seda burette. Jälgida, et büreti väljalaskeava juures ei oleks õhumulle. Bürett valada täis kuni mahuskaala 0-märgini. Lahuse nivoo määramisel olgu silma optiline telg ühes tasapinnas meniski alumise osaga. Meniski alumine osa peab olema skaala 0-märgiga kohakuti NB! Pipetid ja bürett loputada eelnevalt töölahusega, lahusega, mida hakatakse pipeteerima või büretist lisama. See on vajalik selleks, et vee või teistsuguse kontsentratsiooniga lahuse tilgad p...
Töö eesmärk Happe ja leelise lahuste kontsentratsiooni määramine tiitrimisega. Kasutatavad ained ja töövahendid Uuritava kontsentratsiooniga HCL lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH lahus, indikaatorid fenoolftaleiin (ff) ja metüülpunane (mp). Koonilised kolvid (250 cm3), 2 büretti (25 cm3), pipett (10 cm3) Töö käik Happe kontsentratsiooni määramiseks võtsime kindla kontsentratsiooniga NaOH lahust (mõõtelahust) ja valasime seda büretti. Büreti valasime täis kuni mahuskaala 0-märgini. Pipetile panime otsa pipetipumba. Pipeti abil mõõtsime puhtasse koonilisse kolbi 10 cm3 hapet ja lisasime 2-4 tilka indikaatorit ff (fenoolftaleiin). Järgnevalt tilgutasime büretist leelise (NaOH) lahust happesse (HCl), kuni lahuse värvus muutus punaseks. Lugesime büretis oleva leelise nivoo asukoha. Seejärel kordasime katset kolmel korral. Saadud tulemustest leidsime aritmeetilise keskmise. Katseandmed Happe neutraliseerimiseks kulunud leelise maht cm3...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
