KESKÜTTESÜST EEM Romeo ja Kert AM16 MIS ON KESKKÜTE? Keskküte on küttesüsteem, mis soojendab torustiku või kanalite kaudu mitut hoonet või ruumi. MIKS KESKKÜTE? Kuna energiaallikad muutuvad järjest kallimaks ning keskkonnanormid karmistuvad, tuleb leida võimalusi, kuidas olemasolev energia hulk võimalikult efektiivselt ära kasutada. Selleks on sobivaim lahendus keskküttesüsteem, kus kõigi majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Kogutud energia edasi kandmiseks ning salvestamiseks sobib kõige paremini vesi. KESKKÜTTE TÖÖPÕHIMÕTE Ühetorulise süsteemi korral kuumeneb soojuskandja (tavaliselt vesi) katlas või soojasõlmes ning tõuseb ülepoole, tõrjudes külma vee välja. Seejärel voolab see ühest kütteelemendist teise ning jõuab tagasi katlasse, kus seda jälle soojendatakse. Selle süsteemi suurimaks puuduseks on asjaolu, et igas radiaatoris toimub soojakadu ning seepärast on ah...
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1317&PHPSESSID=14bb0ff6cc8a2087072f5dc1ae1433f1 http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=30&id=227 Keskküte Hoone keskküttesüsteem koosneb katlast, torustikest, armatuurist ja radiaatoritest. Katla kasuteguri väärtus mõjutab kogu küttesüsteemi efektiivsust. Tööpõhimõte on lihtne. Kuskil ruumis(või hoopis eraldi hoones) paikneb katel, kütuseks võib olla nii gaas, õli kui ka tahked kütused. Kõik korterid on ühendatud katlahoonega torudega, milles olevat vett katel kuumutab. Torud lähevad radikateni ja vee soojenedes soojeneb ka radiaator ning ülejäänud tuba. Sellest tuleneb ka keskkütte suurim miinus. Suur kogus energiast, mis vabaneb kütuse põlemisel, kulub vee soojendamiseks ning seetõttu läheb palju kütusest põhimõtteliselt raisku. Mugavuse ja küttekulud määrab kütteallika valik. Kui üks kütteallikas ei meeldi, saab teise lisamisega süsteemi paindlikuks muuta. Keskkütte miinused: · Palju energ...
Rooma ja etruski mõisted aatrium (kr. k. ater suits), algselt suitsuväljalaskeava, hiljem keskne hoov Kreeka või Rooma elumajas aedicula väike pühamu aditus sissepääs Rooma teatrisse (aditus maximus peasissepääsud kahel pool orkestrat) akvedukt veejuhe mägijõest vm looduslikust veeallikast linnani, ehitatud tellistest või kividest, seest vooderdatud tsemendiseguga, sageli toetatud ühe- või mitmekorruselisele kaaristule (orgusid ületades) alae Etruski templi tagaseina pikendused mõlemale poole külgedele, mille otsast hakkasid tavaliselt kolonnaadid, hiljem ka Rooma elamu külgtiivad (ainsus: ala) amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, ...
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987....
2018 Abimaterjal aines „Ehitusfüüsika“ Veeauru küllastusrõhk, psat, Pa 25 3300 Veeaurusisaldus õhus, g/m3 17 ,269t psat 610,5 e 237,3 t , Pa, kui t 0 o C , 20 2640 Veeaururõhk, Pa 21,875t ...
Historitsism ja juugend Laitse mõis Sisukord: Sissejuhatus Historitsism Neogootika Laitse mõis Juugend Sissejuhatus Vanaaegse stiili, historitsismi, jäljendamine, hakkas kujunema 1820.- 30.ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi- ja sakraalarhitektuuris. Historitsismi ehk neostiilide aeg kestis Eesti mõisaarhitektuuris kuni Esimese maailmasõjani. Sel ajastul ehitati väga palju uusi mõisahooneid ning veel rohkem ehitati vanemaid hooneid ümber. Valdav enamik Eesti mõisaid on saanud endale midagi külge historitsismiajastust. 19. saj historitsismil oli omane vormide laenamine erinevatest ajastutest ja stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik e...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juugend.......................................................................................................................................4 Taagepera mõis........................................................................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu.................................................................................
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2 3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp .................................................
KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte...................................................................
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä10 KÕ Maarja Malva JUHTIMISPRAKTIKA AS ARU GRUPIS Praktikaaruanne Juhendaja: Virve Transtok Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Aru Grupp AS on alates 1993 aastast tegutsev 100% Eesti kapitalil põhinev puidutöötlemisettevõte. Omanikeks on Juhan Viise ja Andres Lindam. Ettevõte paikneb Lääne-Virumaal, Kadrina vallas, Hulja külas. Kuni 2008 aasta sügiseni töötas ettevõttes kuni 175 töötajat aga majanduslangusega kaasnevalt on hetkel töökohti 146. Ettevõte tegeleb peamiselt akende, uste, treppide ja majade tootmisega teistele ettevõtetele ja ka üksikisikutele. Ettevõttel on kaks Aru Joinery all töötavat välisriigi esindus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
