“Seiklus kosmoses”
Oli pime. Marsi valgustas vaid kaugelt paistev kuu Deimos. Pisike ufonaut kössitas ühe suure
kraatri serval ja uuristas oma ainsa varbaga paksu punase tolmu sisse jutikesi. Tal oli väääga igav.
Ema ja isa olid läinud õhtusöögiks suurest järvest marsikala püüdma. Ühtki rohelist sõpra ka ei
paistnud õues oelvat. Sõbrad olid muidugi kõik kodudes ja istusid oma läpakate taga Naut -bookis
või piiksusid Mypes omavahel. Pisikesel ufonaudil oli eilsest õhtust arvutikeeld . Ta oli intermarsi
avarustest leidnud lennumasina tegemise õpetuse ning proovis sellega oma maja katuselt Deimosele
lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone , kus viimane hapniku
keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis
hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata,
kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus
Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune
kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi
pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus
kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi
uskuda , et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi
imeelukat otsima . Nad leidsid kahvanäo üles ning püüdsid temaga suhelds, kuid keelebarjääri tõttu
ei tulnud sellest midagi välja. Pisikese ufonaudi isa oli kuulnud võimalusest, et kaugel planeedil
Maa võivad taolised elukad eksisteerida. Ka oli ta kuulnud, et Maa elukad ehk inimsesed ei suuda
marsi õhku hingata . Sestapotsustasid marslased koos, et inimene tuleb Maale tagasi saata.
Kuldsetekätega ufonaudipapa parandas kosmosemasina ning inimene saadetigi tagasi. Järgmisel
päeval, kui pisike Ufonaut jälle arvutiloa sai, mypeis ta oma sõpradele uskumatust seiklusest
Maalasega ning tõestas seda kahvanäo fotoga.
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-01
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Holden Johanson
Õppematerjali autor
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid