Bakalaureuseõppe TAAB 2. kursus (uus õppekava) · Sissejuhatus (programm, TES0040 Bakalaureuseõppe TAAB 3. kursus (vana õppekava) hindamismeetodid, õppematerjalid). Õppejõud Ako Sauga. · Ökonomeetria mõiste, ökonomeetriline Sisu sama, mis TES0040, mudel. ökonomeetria algtase. · Hinnangud ja nende omadused. Magistriõpe (uus õppekava) · Hüpoteeside kontrollimine. Rakenduslik ökonomeetria MEM5220
kogusaagikust, kartuli. kogusaagikust, lina kogusaagikust ja mitmeaastasese heina kogusaagikust. Dünaamika analüüsi eesmärk on: a) anda hinnang analüüsitava näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 17. Kogusaagi ja saagikuse ökonomeetriline analüüs (sõltumatud muutujad, mudeli parameetrite hindamine, tulemuste analüüs). Mudelite koostamisel on aluseks teoreetilised seisukohad nii taimekasvatuse, tootmise korralduse kui ka põllumajanduse ökonoomika valdkonnast. Saagikusest rääkides mõistame me selle all statistikaameti poolt kogutud ja avaldatud näitajat. Saagikust mõjutavad nii bioloogilised kui ka majanduslikud tegurid (põhjused). Saagikust mõjutavaid põhjusi (tegureid) võib käsitleda oma olemuselt
regressioonimudeliga saadud hinnangu Y`t (katusega, väike t) erinevust aastal (vaatlusel) t1 12. Juhuslik viga (ui) (juhuslik suurus, mis võib omada nii positiivseid kui negatiivseid väärtusi). 13. Keskväärtus tunnuste väärtuste kui juhuslike suuruste aritmeetiline keskmine. Suur X katusega, üldkogumi korral müü (väike u, vasakul allapoole kriips). 14. Klassikaline ökonomeetriline modelleerimine üksikult üldisele lähenemine. Majanduslikku seost püütakse tõestada, mitte võltsida. Maj. seost ei testita, vaid hinnatakse. 15. Kalibreerimine täpse mõõdu andmine, kontrollimine. Lähtutakse seisukohast, et majandusagendid optimeerivad oma käitumist ning turud saavutavad tasakaalu. Kontrollitakse modelleerimise kaudu reaalseid andmeid ja vaadatakse, kas need vastavad. 16
Ei sõltu aegrea muutujad Zt teistele ajamomentidele vastavatest muutuja väärtustest. ARMA(1;0) on sarnane AR(1)– esimest järku autoregressiivne mudel, ning selle korral autokorrelatsiooni koefitsiendid lähenevad aeglaselt nullile. ARIMA(1;0;1) – 1 järku autoregressiivne integreeitud ARMA(1;0) . Identifitseeritud libiseva keskmise (I järku) autoregressivne mudel. Autokorrelatsiooni koef. lähenevad aeglaselt nullile ning arvestavad ka probability väärtust. 10. Milline on hea ökonomeetriline mudel; Statistiline olulisus Hea silgitusvõime (R>90%) lähedane 1ga Põhiliste probleemide puudumine: multikollineaarsus, autokorrelatsioon, heteroskedastiivsus Mudel peab olema statistiliselt usaldatav Kõik mudelite parameetrid on statistiliselt olulised Mudelis on vähemalt kaks seletavaid muutujaid Ei ole spetsifikatsioonivigu Normaaljaotus Vastab majandusteoreetilistele seaduspärasustele 11
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahandus ja majandusteooria instituut Matemaatika, statistika ja ökonomeetria õppetool Laura Kallasvee, Liisi Saksakulm BRUTOPALKADE SEOS HARIDUSE, SOO JA ELUKOHAGA EESTI MAAKONDADE LÕIKES AASTATEL 2005-2008 Ökonoomeetriline projekt Juhendaja: dotsent Ako Sauga Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1. REGRESSIOONANALÜÜS..................................................................................................7 1.1. Ökonomeetriline mudel....................................................................................................7 1.2. Töös kasutatavad andmed.....
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Laura Tennosaar Mihkel Pari Riietele ja jalanõudele tehtavate kulutuste analüüs aastatel 2007 ja 2010 Ökonomeetriline projekt Juhendaja: prof. Tiiu Paas Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD.......................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.UURIMISPROBLEEMI TAUST JA MAJANDUSTEOREETILISED ALUSED........5 1.1 Muutujate valik ja mudel.........................................................................................5 1.2 ANDMED....................................
Kokkuvõtvalt võib märkida järgmist:1. teravilja kogusaak sõltub ellkõige kahest tegurist: kasvupinnast ja saagikusest.Teravilja kogusaak vähenes 1960.-ndaks aastaks seetõttu, et vähenes teraviljakasvupind.2.Kartuli kogusaak oli kõige kõrgem aastatel 1960 -; 1970. Hiljem on kartuli kogusaak pidevalt vähenenud. Peamine põhjus on selles, et varem oli kartul oluline söödakultuur.3. Mitmeaastase heina kogusaak on oluliselt suurenenud.Kogusaagi ja saagikuse ökonomeetriline analüüs. Mudelite koostamisel on aluseks teoreetilised seisukohad nii taimekasvatuse, tootmise korralduse kui ka põllumajanduse ökonoomika valdkonnast. Saagikusest rääkides mõistame me selle all statistikaameti poolt kogutud ja avaldatud näitajat. Saagikust mõjutavad nii bioloogilised kui ka majanduslikud tegurid (põhjused).Saagikust mõjutavaid põhjusi (tegureid) võib käsitleda oma olemuselt kvalitatiivses laadis: mulla looduslik viljakus, mullaharimiskultuur,
EESTI PÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalteaduskond Informaatika instituut PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL Kursusetöö aines Ökonomeetria Koostajad: Sille Kasvandik Maris Lees Juhendaja: J. Roots Tartu 2004 SISUKORD PIIMA TOOTMINE 2000 AASTAL.....................................................1 SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................... 2 1. ÜLDINE STATISTILINE ANALÜÜS....................................................................4 1.1. Sisuline valitud muutujate analüüs.....................................................
Ökonomeetria KT kordamisküsimused 1. Ökonomeetrilise mudeli komponendid. ● Modelleeritavad näitajad: endogeenselt (sisemiselt) määratud ehk sõltuvad muutujad (Y). Väärtused määratakse mudeli siseselt ● Modelleeritavat nähtust mõjutavad näitajad: eksogeenselt (väliselt) määratud ehk sõltumatud, seletavad muutujad (X). Väärtused määratakse mudeli väliselt. ● Statistiliste meetoditega hinnatavad mudeli parameetrid (b). ● Juhuslik komponent ehk vealiige (u). 2. Andmetüübid. Ökonomeetriline mudel baseerub arvandmetel: ● Ristandmed (cross-sectional) ● Aegread (time series) ● Paneelandmed (panel data) Andmed saavad olla kas ● Kvalitatiivsed (ei saa mõõta arvudega, nt haridustase) ● Kvantitatiivsed (mõõdetakse arvudega, nt vanus) 3. Valimvaatlused ja parameetri hinnangu mõiste. ● Uuritav objekt on üldkogum ● Andmebaas on üldjuhul valim Järeldusi soovime teha üldkogumi kohta, selleks kasutame vali...
1. Ökonomeetria mõiste ja ülesanded. Ökonomeetria komponendid. MÕISTE: Ökonomeetria on teadus ja kunst kasutada statistilisi tehnikaid ja majandusteooriaid majanduslike andmete analüüsimisel. ÜLESANDED: 1) Majanduslike nähtuste vaheliste seoste kvantitatiivne kirjeldamine 2) Majandusteoreetiliste hüpoteeside kontrollimine 3) Majandusnäitajate ja majandusarengu prognoosimine KOMPONENDID: · Majandusteooria · Andmed · Statistilised ja matemaatilised meetodid 2. Ökonomeetrilise mudeli olemus, mudeli komponendid. Ökonomeetrilise modelleerimise etapid. MUDELI OLEMUS: · Mudel on lihtsustatud ettekujutus reaalsest objektist, protsessist või nähtusest · Mudel on tegelikkuse abstraktsioon, üldistus · Mudel peab peegeldama ainult olulist, jätma teatud probleemi käsitlemisel kõrvale mitteolulise ÖKONOMEETRILISE MUDELI OLEMUS: Ökonomeetriline mudel on matemaatilise mudeli eriliik, mis koosneb üldjuhul alge...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1 1. Finantsaruandluse analuusi 7 etappi jarjekorras. Definitsioon Valem Arvutused. Arvtulemus (tabelis) Arvu interpreteerimine Võrdlus (Üldtunnustatud kriteeriumiga + hinnang; Statistikaametiga + hinnang) Dunaamika ja dunaamika põhjused Parandusettepanekud kõige tahtsam punkt! See miks me analuusi teeme. 2. Selgitage, millised suhtarvude grupid pakuvad enim huvi omanikele, juhtkonnale ja pankadele. Miks? 3. Selgitage, millised on erisused erinevate finantsaruannete analuusile lahtudes ajalisest dimensioonist. Bilansi puhul ei saa teha jareldusi terve aasta kohta ning jareldus tuleks anda kuupaevaga. Kull aga kasumiaruande ja rahavoogude aruande puhul saab anda jarelduse terve aasta kohta. 4. Horisontaalanaluus ja vertikaalanaluus. Horisontaalanalüüsil võrreldakse erinevate aastate naitajate rahalisi ja protsent...
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektor...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
