50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helenake9
Õppematerjali autor
Ühe seebimulli elukäik Seebimullid on väga haprad, kuid valides õige segu saab nende kestvust pikendada. Miks aga mullid lõhkevad? Just sellepärast, et neis olev vesi aurustub õhku ja mull paraku kuivab ära. Segus olev glütseriin aeglustab aurumist ning mullid peavad ka seetõttu kauem vastu. Seebimulle on erineva värvuse ning suurusega. Enne lõhkemist teeb see läbi mitmeid erinevaid värvimuutusi. Katsekäigus puhusime kõrrega seebiveest mulli laua peale. Ning seejärel hakkasime mulli vaatlema. Kõigepealt näeme mulli pinnal punarohelisi ribasid ehk vikerkaart, mis tekib, kui valgus murdub õhus olevatelt veepiiskadelt. Mulli pinnal näeme veel ka lampide peegeldust. Jälgides mulli, nägime, et ribad laskuvad aeglaselt allapoole ning mulli ülaosas tekib neid juurde. Mingist hetkest alates värvilisi ribasid enam ei tekkinud ning mulli ülemine osa muutus ühevärviliseks
Fifth level Käiguvahe Käiguvahe on teepikkuste erinevus(vahe), mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks. Tähistatakse (delta) S2P-S P= 1 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õlikile, seebimulli, putuka tiibade jt nähtuste "värvide" põhjendamine interferentsi abil. Kui kohtuvad koherentsed ehk seostatud lained (lained, mille jõudmisel kohtumispunkti nende faasi vahe ajas ei muutu, tulgu neid sinna punkti kui tahes palju), on tegemist lainete liitumise erijuhuga, mida nimetatakse interferentsiks. Valguse interferents tähendab igaljuhul lainete liitumist, aga iga lainete liitumine ei ole veel interferents! Click to edit Master text styles Second level
Füüsika kirjeldab mingi ettevõetud mudeli raamides, kuidas loodus töötab. Kõik füüsika valemid käivad mudelite kohta, mitte looduse kohta. 2. Praktilised rakendused Kulgemine. Keskmine- ja hetkkiirus. Keskmine- ja hetkkiirendus. Punktmass ja massikese (selle katseline leidmine). Liikumise graafiline kirjeldamine (s,t ja v,t graafikud). Kulgemine ehk kulgliikumine ehk translatsioon on jäiga keha liikumine, mille korral kõikide keha punktide trajektoorid on ühe kujuga ja ühepikkused. Iga kaht keha punkti ühendav sirge jääb sellisel liikumisel iseendaga alati paralleelseks. Keskmise kiiruse korral peab rõhutama, et liikumise aja sisse tuleb arvestada ka teel tehtud peatuste aeg. Kui keskmise kiirusega on tavaliselt vähe probleeme, siis rohkem probleeme tekib hetkkiirusega. Raskused algavad juba hetkkiiruse defineerimisest. See, et igal hetkel võib keha kiirusel olla erinev suund ja väärtus on üldiselt hästi ettekujutatav (autosõit ja
(lahutusvõimet piirab difraktsioon), suudab superlääts saavutada paremat lahutust. Valguse difraktsioonist tulenev lahutusvõime piir on põhjustatud kaugväljas (allika ava suurusega võrreldes lõpmatuses) olevate ruumilist informatsiooni kandvate lainete hajumisest. See toob kaasa eri allika punktide difraktsioonimaksimumide kattumise. Objekti punktid on eristatavad ainult siis, kui kahe punkti difraktsiooni peamaksimumide minimaalne vahekaugus on määratud nii, et ühe punkti peamaksimum kattub teise punkti esimese miinimumiga.[1][7][9] Joonis 6. A. Superläätse ülesehitus kihilise struktuurina, millesse on lõigatud kuvatavad objektid. B. Pildil näidatud sisselõigatud joonte paigutus. Kõrval pildid mõõdetud intensiivsusjaotused (koos superläätsega ja ilma). C. Joonisel on kujutatud intensiivsusjaotus (roheline joon ilma superläätseta, punane joon koos superläätsega). D.Suvaliselt
Näidisülesanded 1. Kaks punktlaengut 2mC ja 4 C asetsevad teineteisest vaakumis 3 cm kaugusel. Milline jôud on nende laengude vahel ? Andmed Lahendus q1 = 2 C = 2 x 10-6 C F = ( kq1q2 )/ r2 q2 = 4 nC = 4 x 10-9 C F = (9 x 10 9x 2 x 10-6x 4 x 10-9)/ (3 x 10-2)2= r = 3 cm = 3 x 10-2 m = 72 x 10-6/ 9 x 10-4= 8 x 10-2 = 0,08 N =1 k = 9 x 10 9 Nm2/C2 F=? 2. Kahe punktlaengu, millest ühe väärtus on 5pC, vahele on paigutatud klaas. Laengute vahekaugus 6 mm ja nendevaheline jôud on 7,14 x 10- 4 N. Milline on teise laengu suurus? Andmed Lahendus q1 = 5 pC = 5 x 10 12 C F = ( kq1q2 )/ r2 3 =7 q2 = ( Fr2)/ kq1 r = 6 mm = 6 x 10 3 m q2 = 7,14 x 10 4x 7 x (6 x 10 3)2/ F = 7,14 x 10-4 N
Need on: 1) keha omadus osaleda elektrilises vastastikmõjus, 2) füüsikaline suurus selle omaduse kirjeldamiseks (seda saab mõõta), 3) keha, millel on laeng kui omadus (liikuv laeng, kuskil paiknev laeng). Looduses leidub kahte liiki laenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Positiivseid laenguid märgitakse + märgiga, negatiivseid märgiga. Laengu ühikuks SI-süsteemis on üks kulon (1 C). Üks kulon on laeng, mis läbib ühe sekundi jooksul juhi ristlõiget, kui selles on vool tugevusega üks amper. Laeng ei saa olla kuitahes väike. Vähimat looduses eksisteerivat laengu väärtust nimetatakse elementaarlaenguks e : 1 e = 1,6 . 10 -19 C. Prootonil on laeng +e , elektronil e. Tänapäeval on avastatud veel väiksem elektrilaeng, mis on kvargil, see on e/3, kuid vabu kvarke pole veel avastatud.
Need on monistlikud ja dualistlikud teooriad. Monistlikud teooriad tunnistavad ainult ühte poolt keha ja vaimu vahekorras, kuid seejuures dualistlikud teooriad pooldavad mõlemat väljavaadet. Monismi puhul on ka veel see, et seda võib olla väga radikaalselt või vähem. Monistlikute teooriate alla kuuluvad järgmised suunad: 1. Subjektiivne idealism ( kogu teadaolev maailm on vaimne, sest meil on olemas ainult tajud ), Berkeley. 2. Kahe aspekti teooriad ( keha ja vaim on ühe asja kaks erinevat vormi ), Spinoza. 3. Kimbu-teooriad ( keha ja vaim on erinevalt valmistatud kimpudest, kuid mis on tehtud samadest asjadest ), Hume, Mach. 4. Ekstreemne materialism ( biheiviorism ja füsikalism ) ( mõtteid ja tundeid on võimalik seletada teaduslikult ja seega ei ole neid tegelikult olemas ), Watson, Carnap. 5. Identsusteooria ( aju võimaldab vaimset sõnavara ), Smart, Armstrong. 6
lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4 Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju primaarseteks harudeks. Universumi füüsikal ja Multiversumil otseseid allharusid ei ole, kuid Ideoloogia osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid