enamuse poolt. Põhikiri tõlgiti viide keeled inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania, millest said ka ÜRO ametlikud keeled. Hiljem lisandus araabia keel. Lõplikult jõustus ÜRO põhikiri ehk Ühinenud Rahvaste Harta 24.oktoobril 1945. Seda kuupäeva tähistatakse ÜRO päevana. 2 ÜRO HARTA Kogu ÜRO tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri ehk ÜRO Harta, mis on pärit 1945. aasta 26. juunist. See on dokument, kus on fikseeritud kõik organisatsiooni eesmärgid ja põhimõtted. Rahvusvahelise õiguse õpikutes nimetatakse teda universaalseks normiks, sest see on tegelikult kohustuslik kõikidele riikidele (formaalselt ÜRO-ga ühinenud riikidele). See on üks tähtsamaid kaasaegseid rahvusvahelisi lepinguid, mis koosneb 111 artiklist, milledest kõige olulisemaks sätteks loetakse artiklit 2 (4), mis ütleb: kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või jõu tarvitamisest
Kuressaare 2008 1 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1.Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2.Ajalugu....................................................................................................................................4 3.ÜRO eesmärgid ......................................................................................................................6 3.1Tegutsemispõhimõtted.......................................................................................................... 6 4LIIKMESRIIGID..................................................................................................................... 7 5ÜRO PEAKORTER.................................................................................................
liikme (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, NL ja Hiina) ning organisatsiooni liikmete enamuse poolt. ÜRO ametlikeks keelteks said inglise, prantsuse, vene, hiina ja hispaania keel; hiljem lisandus neile araabia keel. Eesti liitus ÜROga 17. oktoobril 1991, organisatsiooni uusimad liikmed on aastal 2002 liitunud Sveits ja TimorLeste (IdaTimor) ning 2006. aastal liitunud Montenegro. ÜRO eesmärgid ja tegevuspõhimõtted ÜRO eesmärgid vastavalt organisatsiooni põhikirjale: · rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine; · riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine;
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus te
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Un
Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema legitiimne ja efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Ühtki eelmainitud probleemidest ei tohi lahendada teiste arvelt. Jätkusuutlikkuse tagamisel lähtutakse maailmas Rio de Janeiros vastuvõetud ülemaailmsest keskkonnastrateegiast Agenda 21. Eesti omakorda lähtub programmist Säästev Eesti 21, mis on arenguprogramm aastani 2030. Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas.
kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: võitlus kultuuride, sotsiaalsete gruppide jmt. vahel, likvideerimine, assimileerimine, sallimatus, tõe monopoli kuulutamine. o Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus Ühiskonna jätkusuutlikkus ARENGUTEE, MIS RAHULDAB PRAEGUSE PÕLVKONNA VAJADUSED JA PÜÜDLUSED, SEADMATA OHTU TULEVASTE PÕLVKONDADE SAMASUGUSEID HUVE. Ühiskonna jätkusuutlikkuse eesmärgid on tagada kultuuri elujõulisus, heaolu kasv, ökoloogiline tasakaalustatus ja ühiskonna sidusus. Vaja on hoida ühiskonna kui süsteemi terviklikkust, ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Jätkusuutlik valitsemine võim peab olema õiguspärane ja rahvas peab hindama samu väärtusi kui võimulolijad.; võim peab olema tulemuslik, läbipaistev ja kodanikke kaasav. Jätkusuutlik deomgraafia rahvastik vananeb, tekib probleem nt pensionide maksmisega.
18. SAJAND 1739 Roseni deklaratsioon talupoeg on ori ja tema vara kuulub mõisnikule. 1783 hakkas kehtima asehalduskord. Linnaõigused said Paldiski ja Võru. Kärbiti rüütelkondade võimu. 1765 Browne positiivsed määrused: talupoeg sai õiguse vallasvarale, mõisakohustuse täitnud talupoeg võis saagi ülejäägi turule viia, kindlad piirid koormistele, karistamise ülempiirid. 1739 Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv
Kõik kommentaarid