(318 ), , . Munamäe - 346,7 50 . Ööbikuorg Ööbikuorg . 300 12-15 . . . . 1922nd , klaasliivaks . Kreutzwaldi . Võru Kreutzwaldi Gümnaasium - , , 1918th . 10- 1918 Fr.R. , , 1793rd , , , . . . , , . . . . , - . . !
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksi...
Haruldaselt ilus ilm- lilled on puhkenud õitsele- lilled on ära õitsenud- hea on värsket õhku hingata- vahetevahel on kange külm- kevad on jahe- sügis on varajane- suvi on vihmane- ilus vaade- Ööbikuorg- kõige vanem kool- linna uhkus- kange kohv- aega veetma- torn- Raeplats- Lemmikpaik- Linn on kuulus- Meelispaik- Rippsild- Lossi varemed- Turiste ligi meelitama- Etendus- Läksin üle tee- Tulin teatrist- Käisin turul- Sõitsin välja- Ebatavaline kohvik- Rahvuseepos- Puuviljakook- Toompea- Puhkekoht-
Natur Estlands Kadri Nutt 11D TKiG Algemeines · 45215,4 km2 · 4133km2 · Ost-Europäischen Tiefebene · 18h 14min · 6h 3min Landschaftformen · 60% · 1/10 · 12000-9000 J ahren · 2,5mm · 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Balt...
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
Nõo Põhikool Ekskursioon Võrumaal Referaat Annika Adder 9B 14.11.2007 Sõitu alusatasime kooli juurest umbes kell 8.15. Sõitsema mööda Valga maanteed Rannu poole.Esimene peatus oli Tamme-Lauri tamme juures , mis oli igati huvitav .Juba bussis palus õpetaja kõigil otsida kümne kroonine , et väljas saaks vaadata kust poolt on pildistatud seda tamme. Siis proovite mitu meie kooli õpilast ja õpetjad peab ümber puu seisma , et nad saaksid käest kinni võtta. Selleks oli vaja seitset inmest ja tam oli tõesti hiiglaslik. Paaril õpilasel õnnestus isegi tamme otsa ronida. Õpetaja T.Heiter arvas , et kui ta seda puud puudutab saab ta sellelt mingisugust energiat. Järgmiseks peatus paigaks ja vaatamis väärsuseks oli meie Eesti oma kanjon Hinni kanjon. See oli tõesti väga kaunis ja kuidagi kummaline. Kolmas ja kindlasti paljudele meeldejäävaim peatus oli Rõuge S...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
