100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kveri
Õppematerjali autor
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi
külgnevus. Andmete kogumine, kaitse-eesmärgi seadmine, olemasolevate kaitsealade hindamine, täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus, nt olemasolevate ja planeeritavate kaistsealalde ruumilise paigutuse võrdlus ohustatud liikide ja koosoluste leviku ning esindatusega kaitsealadel. Kaitsealasid siduvad elemendid: a) Koridorid ökoloogiline korodor e roheline koridor e rändekoridor ühendab omavahel üksikkaitsealasid. Ökoloogilised koridorid, mis kaitsealasid või liikide elupaiku ühendavad, erinevad üksteisest laiuse ja pidevuse poolt. Joonkoridorid, nagu hekid, vanad kiviaiad, mõnikord ka kraavid või väiksemad ojad ja teeperved, on pikad ja kitsad ning sobivad lähestikku paiknevate elupaikade ühendamiseks nendele liikidele, kes ei ole väga inimpelglikud. Ribakoridorid koosnevad laiematest
2. Võimalikud ohutegurid. Turvaliseks ja elujõuliseks loetakse asurkonda, mis säilib 95% tõenäosusega 100 aasta vältel. 14. Mis on populatsiooni pudelikael ja milles seisneb selle oht populatsioonile? -> populatsiooni äkiline ja ulatuslik vähenemine. Võib viia asurkonna väljasuremisele, vaesumisele. 15v. Ex situ ja in situ kaitse eeliste ja puuduste analüüs. In situ - koha peal, looduses elujõuliste asurkondade säilitamine või taastamine looduslikes tingimustes. Ex situ - liigi isendite säilitamine kunstlikes tingimustes. Ex situ puudused: 1. Kogu looduse mitmekesisust ei saa tehistingimustes kaitsta; 2. Pole võimalik säilitada kogu liigisisest geneetilist varieeruvust; 3. Vähe isendeid, tehistingimustes inbriidingu oht; 4. Ei taga liigi elupaiga säilimist looduses; 5. Ei sobi kõikidele liikidele; 6. Üldjuhul väga kulukas ja väga keerukas. 16
täiendavate alade valimine, kaitsetegevuste rakendamine, jälgimine. Kaitsevajakute analüüs - analüüs puuduste tuvastamiseks kaitsealade võrgustikus, nt olemasolevate ja planeeritavate kaitsealade ruumilise paigutuse võrdlus ohustatud liikide ja koosluste leviku ning esindatusega kaitsealadel. Kaitsealasid siduvad elemendid (koridorid, astmelauad), - rohekoridorid, astmelauad, ökoduktid, truubid a) Koridorid ökoloogiline koridor e roheline koridor e rändekoridor ühendab omavahel üksikkaitsealasid. Ökoloogilised koridorid, mis kaitsealasid või liikide elupaiku ühendavad, erinevad üksteisest laiuse ja pidevuse poolt. Joonkoridorid, nagu hekid, vanad kiviaiad, mõnikord ka kraavid või väiksemad ojad ja teeperved, on pikad ja kitsad ning sobivad lähestikku paiknevate elupaikade ühendamiseks nendele liikidele, kes ei ole väga inimpelglikud
taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses ● Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada ● Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht ● Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu) ● Kõikidele liikidele ei sobi (nt lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm) 20.03.2018 – Taastamine, õpikust lk. 189-199 Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud. Taastamise protsessis üldised etapid ● Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid) ● Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks ● Õiged meetodid ● Kahjustavate faktorite eemaldamine ● Taastamise tegevus ● Seire Populatsioonide taastamise meetodid ● Tugiasustamine ● Taasasustamine
..........................................................................................11 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus..................................................................13 4.5 Korrastatud andmehõive..................................................................................................13 5. MEETMED EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS..............................................................14 5.1. Järjepidev hooldamine ja prioriteetsete alade taastamine..............................................14 5.2. Hoolduskvaliteedi parandamine.....................................................................................15 5.3 Vajalike investeeringute tagamine...................................................................................16 5.4 Maaomandiga seotud küsimuste lahendamine................................................................16 5.5 Meetmed poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise parandamiseks..
taga liigi elupaiga/kasvukoha säilimist looduses Kogu liigisisest geneetilist varieeruvust ei ole võimalik säilitada Isendite vähesusest tulenev lähiristumissurutise oht Looduslikud kohastumis- ja evolutsiooniprotsessid ei ole võimalikud, liigid kohastuvad ex situ tingimustega (nt. loomadel suurem usaldus inimese vastu) Kõikidele liikidele ei sobi (nt lühiealised seemned, suur vastuvõtlikkus haigustekitajatele jm) 20.03.2018 Taastamine, õpikust lk. 189-199 Taastamine on liigi või elupaiga taastamine alal, kus see on varem eksisteerinud. Taastamise protsessis üldised etapid Algolukorra kirjeldus (bioloogilised, ökoloogilised, sotsiaal-majanduslikud aspektid) Eesmärgi seadmine ja kriteeriumid hindamiseks Õiged meetodid Kahjustavate faktorite eemaldamine Taastamise tegevus Seire Populatsioonide taastamise meetodid Tugiasustamine Taasasustamine Ümberasustamine
VÄLJASUREMINE JA OHUSTATUS Väljasuremine – protsess või sündmus, mille tulemusel ei ole elus liigi (populatsiooni) ütegi isendit. Selle põhjuseks võib olla demograafiline mehhanism, mõni keskkonnategur või juhuslik tegur. Erijuhud: Alles üks sugupool, tehakse lähis liigiga korduvat tagasiristamist. Ökoloogiline väljasuremine – liik on isenditena alles aga arvukus on nii madalaks langenud, et tema ökoloogiline mõju ökosüsteemis kaob (Eestis nt kobras). Väljasuremine looduses –liigi isendid on alles kuid nad ei ela enam looduslikul areaalil, ainult tehislikes tingimustes, nt üksküürkaamel. Eevolutsiooniline LKB eesmärk – tulevikus geneetilise materjali hoidmine, väljasuremiste vältimine on liigikaitse eesmärke. Liikide keskmine eluiga 1-10 miljon aastat. Maal kunagi elanud 99% liikidest on välja surnud. „Elus fossiil“ Latimeria (kala).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid