Võimalused peale algkooli
Mida teha tulevikus?
Algkool läbi mis nüüd?
· Põhikool
· Töö
Ühe keskmise Eesti kooli laste %, kes
jäid peale algkooli samasse õppeasutusse
90
80
70
60
50
tüdrukud
40 poisid
30
20
10
0
A-klass B-klass C-klass D-klass
Põhikoolgi läbitud, on valikuid
valitsusel on avaldamispäevast aega 2 kuud, et sellele raportile anda mingisugust tagasisidet. Samuti parlamendi ülemkojal (House of Lords) on õigus välja saata komiteesid, mis võivad uurida erinevaid teemasid, sealhulgas ka haridusteemat. Kvalifikatsioonikeskusel on kohustus kontrollida piisava taseme omandamist koolis ja seda aja jooksul muutuvate olude suhtes muuta. Inglismaa on osa võtnud ka OECD alamorganistasiooni PISA poolt korraldatud rahvusvahelise õppimise uurimises. Piirkonna haridusministeerium vastutab hariduse korralduse eest eel-, põhi- ja keskkoolis. Siin valmistatakse ette haridusseaduste raamistik, planeeritakse nii sisulisi kui korralduslikke muutusi, töötatakse välja eelarved, vastutatakse õpetajate täiendkoolituse eest. Selliseid piirkondi on Ühendkuningriigis üheksa. Kohalik kooliringkond (Local Education Authorities, lüh. LEA) vastutab
1 Kultuurielu põhijooned 1918–1940 Riiklik kultuuripoliitika ja Kultuurkapital. Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia. Olulisemad saavutused erinevates kultuurivaldkondades: kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino, ajakirjandus. Riiklik kultuuripoliitika Rõhku pandi eestikeelse rahvuskultuuri väljaarendamisele. Suurt tähelepanu pöörati humanitaarteadustele (eestikeelse oskussõnavara arendamine, ajalugu, etnograafia, majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soo
Tabelist nähtub, et gümnaasiumis võib matemaatikat õppida kahel erineval tasemel: neid nimetatakse pikaks ja lühikeseks kursuseks. Kuni 1983. aastani algas matemaatikaõpetuse diferentseerimine alates VII klassist, kuid sellest loobuti. Liiga varane diferentseerumine sai tihti komistuskiviks gümnaasiumi astumisel. Matemaatika ainekava algkoolile on analoogiline meie omaga (üldiselt on põhikooli osas matemaatika ainekava eri maade lõikes küllalt ühesugune). Aritmeetika õppimise kõrval pööratakse suurt tähelepanu tekstülesannete lahendamisele. Õpitakse ka lihtsamaid võrrandeid, protsent- arvutust ja geomeetrilisi kujundeid. tehakse algust statistika õppimisega (tulp- ja sektordiagramm, aritmeetiline keskmine). Palju tähelepanu pööratakse matemaatika kasutamisele igapäevases elus. 12 VII - IX klassis laiendatakse arvuhulka irratsionaalarvudeni, õpitakse arvu
Tapa Gümnaasium Tapa Gümnaasiumi ajalugu Uurimustöö Keili Viks 8.c klass Õpetaja: Anne Roos Tapa 2010 Sissejuhatus Üks olulisemaid perioode inimese arengus on tema kooliaeg, sellepärast on minu töö eesmärgiks vaadata võimalikult palju tagasi Tapa Gümnaasiumi ajalukku. Kirjutan sellest, millega sai Tapa koolis tegeleda ja millised olid kombed vanasti. Materjali otsimiseks kasutan ma Tapa Gümnaasiumi 1919 1999. a tagasivaadete raamatut, internetti ja küsitlust. Uurimustöö esimeses osas kirjutan ma Tapa Gümnaasiumi algusaastatest. Läbi milliste raskuste kool asutati ja millised oli kooli juhid läbi aastate, milliseid nimesid on kool läbi aegade kasutanud. Uurimustöö teises osas kirjutan ma sportimisest ja huviringidest, millega läbi aegade on Tapa koolis olnud võimalik tegeleda. Näiteks käsipall, korvpall, laskmine, rahvastepall, male, maadlus, kunsti ring, mu
Tallinna Ülikool Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Keskus Norra haridussüsteem võrdluses Eestiga Referaat Koostaja: Jana Veršinina Juhendaja: Jelena Helemäe, Ellu Saar Tallinn 2016 Norra haridussüsteem Norra kool sisaldab 13 aastast kooliteed. Seitse aastat lastekooli (barneskole), kolm aastat noortekooli (ungdomskole) ja kolm aastat keskkooli/gümnaasiumi/kutsekooli (videregående skole).1 Norras on ammuaegne traditsioon, mis kombineerib alg- ja keskhariduse terviklikult ja kooli kohustusliku süsteemi, millel on ühine õigusraamistik ja riiklik õppekava. Alates 1997. aastast Norras lapsed lähevad kooli kalendriaastal oma kuuendat sünnipäeva. Kohustuslik haridus hõlmab 10 aastat ja koosneb kahest etapist: Esmane etapp nii öeldud algkool: klassid 1-7 (vanuses 6-12) Põhiharidus etapp nii öeldud
tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? Nagu on teada, et paljudes vene koolides Eestis on madal eesti keele õppimise tase, lapsed õpivad eesti keelt, et sooritada eksamit, teist perspektiivi nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine........................................................................................................
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja
Kõik kommentaarid