50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Bibian Mandel
Õppematerjali autor
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: 1) Kes on Eesti
INDIVIID ÜHISKONNAS Sotsiaalne staatus ja sotsiaalne mobiilsus Sotsiaalne staatus ühiskondlik positsioon, millel on nii materiaalseid kui ka kultuurilisi tunnuseid. Kihistumisele on omane staatuslik hierarhia, st rahvastik järjestub hierarhiliselt ressursside jagunemise alusel (kõrgematesse kihtidesse kuuluvatel inimestel on rohkem ressursse võim, vara, teadmised, tutvused, oskused - kui madalamatesse kihtidesse kuulujatel, kes võivad ühiskonnas olla tõrjutud). Sotsiaalne mobiilsus inimeste ja rühmituste liikumine sotsiaalse kihistuse süsteemis. Liikumine võib olla horisontaalne (maalt linna või ühest majandusharust teise) või vertikaalne (lihttöölisest spetsialistiks, ametnikust töötuks, keskklassist kõrgklassi). Sotsiaalse mobiilsuse suurusastet vaadeldakse tihti kui ühiskonna avatuse ja arenguvõime näitajat. Majanduslik aktiivsus ja heaolu Aktiivne rahvastik tööjõud ehk osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturu
ÜLDSÄTTED § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. § 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus. § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Seadused avaldatakse ettenähtud korras. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. § 4. Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. § 5. Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada s?
a) õigusaktid (seadused, määrused, korraldused jne.); b) lepingud; c) statistilised andmed kõige erinevamal kujul (diagrammid, tabelid, aruanded jne.); d) fotod; e) ühiskonnateemalised karikatuurid; f) artiklid kirjutavas ja elektroonilises pressis; g) erinevate huvirühmade suuliselt edasi kantavad tõdemused; h) hinnangud (näiteks intevjueeritavate arvamused, teooriad); jne. Allikatega töötamisel eeldatakse: nendes sisalduva informatsiooni üles leidmist, selle info mõistmist ühiskonna kontekstis ning suutlikkust läheneda allikas sisalduvale teabele kriitiliselt. Kergem on allikaid analüüsida neil, kellel on laiem silmaring. Nad tunnevad taustsüsteeme, suudavad informatsiooni õiges (ühiskonna seisukohast lähtuvas) kontekstis kasutada ning allikaid paremini mõista ja analüüsida. Allikatega töötamine tähendab oskust neid võrrelda, eeldab nende kohta käivate küsimuste õiget ja täpset mõistmist
Juhib igapäev elu riigis. Parlament tegeleb seadusandjatega ja valitsus poliitikat ta praegu ei mõjuta. IV AUTORIAARNE RIIK. Kogu võimu täius on võimunud ühe isiku või üksteise kildkonna kätte. Seaduste muutumine käib valitseja suva järgi, pole õiget valimisi, kodanike organisatsioone on ainult 1 erakond (Iraak). V TOTALITAALNE RIIK. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimuvat. Kaasaarvatud kodaniku eraelu, ametialaseid suhteid ja liikumised. Eriti jälgitakse info levikut ja ajakirjandust, sest need mõjutavad inimeste arvamust (Põhja-Korea, Venemaa) VI SIIRDE RIIGID. Kui riik on lahti öelnud vanast mitte demokraatlikust riigist, aga uus demokraatlik riigikorraldus veel täielikult ei toimi. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning reioonaalse võimu vahekorda: 1.FÕDERAALRIIK-riik kus piirkondadel on oma elukamandamiseks üsna suured valdused. Nt USA ja Saksamaa Liit Vabariik. 2
2. Seadusliku aluse põhimõte (mis pole lubatud, on keelatud) Seaduslikkuse põhimõte – riigivõimu tegevus ei tohi olla vastuolus seadustega. „Mis on seadusega keelatud, on keelatud“. Seaduste järgimise nõue kehtib kogu riigi tegevuse kohta. Seaduslikkuse põhimõttega peavad arvestama kõik avalik- õiguslike ülesannete täitjad, mitte ainult riik kitsas tähenduses SEADUSLIKU ALUSE PÕHIMÕTE- See põhimõte nõuab, et riigivõimu teostamiseks on alati vajalik seaduses selleks ettenähtud luba, volitus. „Mis pole lubatud, on keelatud“.Ei kehti kogu riigi ulatuses- Seaduslikku alust on vaja riigi poolt otsese võimu teostamisel ning muu koormava iseloomuga tegevuse puhul. Seaduslikkuse aluse põhimõte ei ole üksnes isikute õiguste kaitse, vaid ka demokraatia põhimõtte kindlustamine, võimaldades ja nõudes riigikogu osalemist tähtsate otsuste tegemisel. 2.16 Õiguskindluse põhimõte
vastava seadusandlusega ühiskondliku sotsiaalkindlustussüsteemi abil; 4. seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täitevvõimule; 5. õigus informatsioonile ja selle levitamisele; 6. kodanike vabaduste ja omandiõiguse kaitse riikliku omavoli eest. Valitsemisvormilt ja poliitiliselt reziimilt on õigusriik demokraatia. 5 Õiguse arusaadavus (õigusselgus) on vajalik seetõttu, et isikutel oleks võimalik aru saada, millised kohustused ja õigused õiguskorras eksisteerivad. Normid peavad ikema võimalikult ülevaatlikud, vastuoludeta ja loogiliselt üles ehitatud. õiguskindlus - õigusriigi printsiibist tulenev põhimõte, mille kohaselt loodav regulatsioon peab olema nii lihtne ja selge, et kujuteldav keskmiste võimetega isik saaks sellest aru. Hea halduse põhimõtte (Riigikohtu poolt tuletatud PS §-st 14) kohaselt peab riik
Eestis viibivate ja elavate välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohta kehtib välismaalaste seadus. Varjupaika ning pagulase staatust saab Eestis taotleda pagulaste seaduse alusel, mis on kooskõlas ÜRO pagulasseisundi konventsiooni põhimõtetega. Välismaalaste seaduse kohaselt kehtestab Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarvu ehk kvoodi aasta kohta Vabariigi Valitsus. Eestis viibival või elaval välismaalasel peab olema kehtiv viisa või elamisluba, töötamiseks on vajalik tööluba. Pikaajalise elaniku elamisloa omanikul ei ole tööluba vaja. Erisätted kehtivad välismaalastele, kes on asunud Eestisse elama enne 1. juulit 1990 ja omasid Eesti NSV alalist sissekirjutust. Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme Eestis viibimist pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib "Euroopa Liidu kodaniku seadus". Rahvusvahelise õiguse kohaselt on riigil õigus välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid