kavakindlat tegevust eestikeelse kirjasõna arendamisel. Esmalt hakkas ta maarahva tarbeks mugandama eesti keelde õpetlikke-harivaid jutte, millega tõi eesti lugeja lauale kõige kaasaegsemat saksa romantilist ajaviitekirjandust ja rahvaraamatuid. Ta oli seisukohal, et maarahvale tuleb pakkuda lugemisvara, mis on mõistetav ja ka taskukohane. Suur osa Kreutzwaldi teostest oli rahvavalgustusliku eesmärgiga, näiteks ,,Wina-Katk"(1840), mille eeskujuks on peetud sveitsi autori H. D. Zschokke teost . Rahvavalgustuslike töödega püüdis Kreutzwald arendada lugejate silmaringi ja levitada teadmisi. Praktilistele väärtustele vaatamata on neil väljaannetel Kreutzwaldi loomingus siiski teistsugune osa Luuletajana kirjutas Kreutzwald põhiliselt saksa eeskujude järgi ning oli eeskujuks paljudele järgnevatele Eesti luuletajatele, näiteks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja paljudele teistele. Samuti kirjutas ta saksa vabalt tõlgitud värsse.
Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge Pärnu kooliõpetajalt H. G. Lorenzonnilt: 1842. a ,,Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe tühja sare peal". 1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite- tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid lastekasvatuse, majapidamise ja tervishoiu alal ning muid vaimuharivaid jutte ja luuletusi.
(George Sand) * Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) * Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus egoismis. (A. Vinet) * Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) * Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) * Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) * Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) * Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) * Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) * Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen) *
Indiaanlaste kultuur lagunes juba alkoholi pärast, kuna valge mees tõi neile joovastavat jooki. Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. Zschokke- sveitsi kirjanik- „Viinakatk“ Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav.
1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub raamat ,,Villem Naavi elupäivad" - karskust propageeriv jutt. Aluseks sellelel Shveitsi kirjanik Zschokke ja tema teos ,,viinakatk". M. mugandas selle eesti oludesse. Sama teos aluseks ka Kreutzwaldil 1840 ilmunud teosele ,,Viinakatk". Omas ajas kirjanikuna (2 põhiteost) saavutas küllalt suure tuntuse. Haritud literaadid tunnustasid igati tema toeseid. Nt Kreutzwad annab 1838 ,,Ajaviite..." kohta väga suurepärase hinnangu, sesades selle lausa esimeseks. Otto Wilhelm Masing 1763-1832 Ema oli aadlisoost, isa eestlane. Sai saksamaal teoloogilise hariduse. Mõistis ka klassikalisi keeli - ladina,
Ühelt poolt on mõisnikul vaja, et talupoeg oleks kaine ja oleks võimeline füüsiliselt endast kõik andma. Teiselt poolt on tarvis oma kaupa maha müüa. Teiselt poolt on kasumit vaja. Talupoega vaja õpetada, kui palju juua. Moraalimaski taga on mure kasumi pärast. Karskusliikumine/kirjandus tekib Lääne-Euroopas 19. saj algul. On popp Liivimaal. Hakatakse vastu võtma karskuse tõotusi. 13 Zschokke- sveitsi kirjanik- ,,Viinakatk" Mõlemad lood on kirj 1840ndatel. Seal on ka juba moraaliprintsiip segamini meditsiinilise kahju ideega. Seal on kirjas, kuidas alko mõjub laastavalt nii kehale kui ka vaimule. Tuuakse välja mõlemad pooled, alkoholi poolt ja vastu. Rõhutatakse alko haigustevastast mõju. Rahvaravitsemine. Kreutzwald kritiseerib väga tugevasti rahvameditsiini. Kõrts on räämas, kohe ümber kukkuv ehitis, äärmiselt eemaletõukav.
(George Sand) · Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti. (E. Geibel) · Elu tõeline rikkus seisneb armastuses, tema tõeline vaesus - egoismis. (A. Vinet) · Inimhinge saladused on suured, armastus aga on neist kõige seletamatum. (I. Turgenev) · Pole olemas teist niisugust taevast, kui seda on vastastikune armastus. (G. Granville) · Armastust ega lugupidamist ei saa ühegi seadusega peale sundida; neid tuleb pälvida. (H. Zschokke) · Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus.(H. Lingg) · Platooniline armastus on üks osa armastusest, meelus aga teine osa armastusest. Mõlemad ühtekokku moodustavad tervikliku armastuse. (P. Mantegazza) · Kiretu armastus on vaid mõttekujutelm, mida looduses ei leidu. (N. de Lenclos) · Õiglus on inimkonna ühiskondliku elu alusmüür, armastus tema päike. (A. Herzen)
sõnakuulelikku töökat talupoega; 7 esitab eri psüühikaga taluinimesi. Stiililt rahvapärane (mõistuütlemised, vanasõnad, kõnekäänud, robustne rahvakeel), puudulik kirjakeeleoskus, algeline kompositsioon (dialoogid). “Willem Nawi ello-päwad” (1939): o õpetlik eesmärk – viinast loobumine; o eeskujuks Zschokke “Viinakatk”, aga on leidnud uue peategelase, drastilised näited jne; o mõistujutt kärbsest ja mõisahärrast; o näited elust enesest, lõpeb drastilise karskustõotusega kõrtsis; o viina ohvriks langenud Mardi lugu on realistlik, naturalistlik; o publitsistlik ja jutustav esitus; 8. 18. sajandi jutukirjanduse poeetika ja teemad Fr. W. von Willmanni „Juttud ja Teggud” näitel
Mitmel puhul, eriti 1843, põhjustasid Kreutzwaldi sõnumikud "Inlandis" sekeldusi ametivõimudega. RAHVA JA KALENDRIKIRJANIK Pärast ÕESi asutamist sai alguse Kreutzwaldi laialdane ja mitmekesine tegevus rahvakirjanikuna. Seltsi väljaandel ilmus karskusteemaline jutt "Winakatk" (Tartu 1840, 2. tr. 1881; eeskujuks veitslase H. D. Zschokke "Brannteweinpest"). Kreutzwald tegi kaastööd ÕESi kalendrile (mida toimetas Faehlmann) ja avaldas õpetlike kirjutisi sisaldava kogumiku "Sippelgas" I (Tartu 1843). Laialdane levik sai osaks sentimentaalsele rahvaraamatule "Wagga Jenowewa ajalik elloaeg" (Tartu 1842, 5. tr. Tartu 1887; lisaks 4 salatrükki; G. O. Marbachi j.). Alates 1846. aastast hakkas kirjastaja H. Laakmann Tartus välja andma "Kasulist Kalendrit", mille lisa
annaabi.ee 
