isegi tooreid toone. Derain sattus Cezanne mõju alla ja lähenes kubismile. Tema 1920-ndail aastail maalitud maastikud on traditsioonipärase kindla kompositsiooniga ja mõjuvad suurejooneliselt. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkas ta kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. GEORGES ROUAULT (1871-1958) /zorz ruoo/ oli erandlik kuju foovide hulgas . Nooruses töötas ta klaasimaalija õpilasena keskaegsete kirikuakende restaureerimisel. Ta püüdis oma töödega teenidakatoliiklust ning kaasa aidata maailma parandamisele. Rouaut i loomingus oli nii sisult kui ka vormilt keskaegseid jooni. Ta püüdis klaasimaali värvipindade hõõguvust üle kanda tahvel- maali. Kirkaid värvilaike ümbritsesid tumedad, rasked ja jõulised kontuurid nagu keskaegsetel kirikuakendelgi
tegemist ammendamatu teemaga, millest on kirjutatud tuhandeid raamatuid ja mille üle on vaieldud sajandeid kindlat ja ühtset vastust saamata. Mis on tõde või vale? Kas ülim kurjus või ülim headus eksisteerib? Ainus kindel asi on ehk vaid see, et inimene on oma loomuselt ekslik, temas on nii häid, kui halbu külgi. Sama leiab Saatan Wolandina Varieteeteatri etendusel (kui rahvas palus, et teatri konferansjee Zorz Bengalskile tema ärarebitud pea jälle tagasi pandaks) publikut hinnates: ,,nad on nagu inimesed ikka. Nad armastavad raha, kuid nii on see alati olnud... Inimkond armastab raha, millest see ka tehtud ei oleks, olgu nahast, paberist, pronksist või kullast. Nad on küll kergemeelsed... aga ometi... ka halastus ei ole neile võõras.... tavalised inimesed." Sarnaselt Piibliga on ka romaanis ,,Meister ja Margarita" inimloomuse üle pikemalt arutletud
asju tuleb rahulikult võtta. Bezdomnõi palati rõdul on keegi võõras! Musta maagia etendus. Algab jalgrattatrikkidega. Rimski on segaduses lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Zorz Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Jant jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovits Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi loozi jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi. Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest
Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2
Jesua Ha-Nostri (J) surmamõistetu Levius Matteus (L) Jesua õpilane Kaifa (K) ülempreester Stjopa Lihhodejev (S) Varieteeteatri direktor, Mihhail Aleksandrovits-i korterinaaber Stravinski (DR) närvikliiniku arst Nikanor Ivanovits Bossoi (B) Sadovaja 302-b korteriühistu esimees (seal oli M korter) Korovjev (KO) W abiline Varenuhhina (V) Varietee administraator Rimski (RI) finantsdirektor Meister (ME) - Margarita (MA) ME armastatu. Zorz Benglaski (Z) kuulus konferansjee Vassili Stepanovits Lastotskin (VS) teatri raamatupidaja Maksmillian Andrejevits Poplavski (MP) M tädimees 1 Azazello (A) W abiline Natasa (N) MA teenijanna Hella (H) alasti nõid, W abiline Peemot (PE) kass, W abiline Afranius (AF) salateenistuse ülem. 2
Lihhojedevi korterisse. Seal ilmus ta juurde näitsik, kes tahtis seda suudelda, kuid edasist Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud. Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu. XII peatükk Tegelased: Rimski, konferansjee Zorz Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot, Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovits Semplejarov Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub. Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi
Margarita märkas koeraga meest. Ratsanikud peatusid. See oli Pontius Pilatus oma koera Bangaga. Meister lasi mehe vabaks (meister oli mehest romaani kirjutanud). Woland kinkis meistrile ja Margaritale kodu. Epiloog Linnas liikusid veel kaua kuulujutud. Hakati uurima toimunut ning jõuti järeldusele, et Korovjev oli võimas hüpnotiseerija ning korraldas kõik. Seoses juhtunuga tapeti palju musti kasse, võeti kinni Wolandile ja Korovjevile sarnaste perekonnanimedega inimesi. Zorz Bengalski veetis haiglas kolm kuud, sai terveks, kuid pidi loobuma teatritööst. Igal kevadel täiskuu ajal haars ta kinni kaelast veendumaks, et pea on alles. Stjopa Lihhoddejev ("Jalta") oli ravialas 8 päeva. Sealt välja saanud sai ta Rostovis toiduainetekaupluse juhatajaks. Ta ei joonud enam portveini ning hoidis naistest eemale. Finantsdirektor Stepan Bogodanovitski lahkus Varjeteeteatrist. Ta asus tööle Zamoskovoretsjesse laste nukuteatrisse
Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud." Südamepõhjani vapustatult läks ta minema ja puhkes kibedasti nutma. Georges de La Tour. Peetrus salgamas Jeesust. Nantes, Prantsusmaa. Prantsuse kunstniku Georges de La Touri [zorz dö la tuur] (1593-1652) õlimaalil "Peetrus salgamas Kristust" näeme tule ümber kogunenud vahimehi ja teenreid. Maali vasakul serval seisavad teenijanna ja Peetrus. Nende huultelt võib välja lugeda Matteuse evangeeliumi lauseid: "Ka sina olid galilealase Jeesusega!" - "Ma ei mõista, mida sa räägid." _____ 1 sanhedrin preestritest ja ülikutest koosnenud nõukogu, juudi kõrgeim omavalitsus- ja kohtuorgan 2 rabi õpetaja, vaimne juht 3. "ECCE HOMO!"1 (ENNÄE INIMEST!)
Oma avala loomuse tõttu mõistis ta peagi, missuguse vea ta oli teinud. Juhuslik seik, kukelaul, tõi talle meelde need sõnad, mis Jeesus oli lausunud: "Tõesti, tõesti, ma ütlen sulle, kukk ei laula enne, kui sina oled mind juba kolm korda salanud." Südamepõhjani vapustatult läks ta minema ja puhkes kibedasti nutma. Georges de La Tour. Peetrus salgamas Jeesust. Nantes, Prantsusmaa. Prantsuse kunstniku Georges de La Touri [zorz dö la tuur] (1593-1652) õlimaalil "Peetrus salgamas Kristust" näeme tule ümber kogunenud vahimehi ja teenreid. Maali vasakul serval seisavad teenijanna ja Peetrus. Nende huultelt võib välja lugeda Matteuse evangeeliumi lauseid: "Ka sina olid galilealase Jeesusega!" - "Ma ei mõista, mida sa räägid." _____ 1 sanhedrin preestritest ja ülikutest koosnenud nõukogu, juudi kõrgeim omavalitsus- ja kohtuorgan 2 rabi õpetaja, vaimne juht MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
käigus sajab laest alla 10rublalisi ning suur hulk naiskülatajaid saab endale uue õhtutualeti. Hiljem muidugi selgub, et see kõik oli vaid illusioon ning rahad muutub mesilasteks, narsaanipudeli siltideks ja muudeks sellisteks veidrusteks. Mis puutub uhketesse õhtutualettidesse, siis need haihtusid õhku ning tuhanded naised jäid alasti või pesu väel tänavale. Reede varahommikul, peale painajalikku etendust, kus muuhulgas kogu Moskvas tuntud konferansjeel Zorz Bengalskil pea otsast ära rebitakse ja tagasi pannakse, kohtab Rimski oma kabinetis vampiiripaari Varenuhha-Hella, kelle hambust ta tänu kukelaulue napilt pääseb. Need sündmused viivad finantsdirektori lõplikult endast välja ja ta otsustab Leningradi põgeneda. Enne kui tegevustik jätkub rahtu reedese päevaga, jutustatakse ümber endise korteriühistu esimehe Nikonar Ivanoviti veider unenägu, kus teda ja kõiki teisi välisrahaga hangeldajaid palutakse oma valuuta ära anda
Bezdomnõi palati rõdul on keegi võõras! Musta maagia etendus. Algab jalgrattatrikkidega. Rimski on segaduses lisaks Stjopale on nüüd kadunud ka Varenuhha, telefonid ei tööta. Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Zorz Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Show jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovits Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi loozi jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi. Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest
annaabi.ee 
