skriptor, olles Autori maha matnud, enam oma pateetiliste eelkäijate moel usku da, et tema käsi on ta mõtete või tundmuste ülestä hendamiseks liiga aeglane ja niisiis tuleb tal paratamatusest seadus teha ning seda mahajäämust rõhutades lõputult ,,töötada" vormi kallal; vastupidi, kaasaegse skriptori puhul märgistab tema igasugusest häälest la hutatud, ainuüksi kirjapaneku (ja mitte väljenduse) zestist juhitud käsi tekstivälja, millel puudub päritolu -- või vähemalt muu päritolu peale keele enda, st selle, mis ise seab igasugust päritolu pidevalt kahtluse alla. * Me teame nüüd, et tekst ei koosne sõnadereast, mis kannaks endas ühtset, mingis mõttes teoloogilist tähendust (Autor-Jumala ,,sõnumit"), vaid ta on mitme mõõtmeline ruum, kus
lõppriimiga. Laule kandsid ette zonglöörid lauldes ning deklameerides. Laule saadeti vielle- nimelisel keelpillil. Traditsiooniliselt jaotatakse prantsuse kangelaslaulud kolme sarja. Tähtsaim- kuninga zest koosneb 14st laulust, milles jutustatakse Karl Suure sõjaretkedest. Sarja keskne teos on Rolandi laul. Teine on Garin de Monglane'i zest, mille 23 laulus käsitletakse ideaalse vasalli Guillaume d'Orange'i sangaritegusid. Kolmanda moodustavad 19 laulu Doon de Mayence'i zestist, mille kangelaseks on kuningale alistunud rüütlid. Hispaania kangelaslaulud Hispaania kangelaslauludes on läbikäivaks rekonkista (taasvallutamise teema). Aastal 711 tungisd Hispaaniasse maurid, kes vallutasid terve Pürenee ps, välja arvatud Astuuria mäestik Põhja- Hispaanias. Sealt lähtudes alustasid Hispaanlased oma maa tagsivallutamist, mis kestsis 7. sajandit. Sangarilaulude peamisteks teemadeks on võitlus mauridega, feodaalivahelised tülid ja võitlus Kastiilia vabaduse eest
kergelt või üks kord kiiresti, peaaegu märkamatult ninaalust huulelohku. (Pease 1994). Esiteks on see alateadlik maskeering - kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu. (Nierenberg, 1997 ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke. (Pease, 1994) 5.1.3 Huuled ja naeratus Huuled on meie keha üks sensuaalsemaid piirkondi
Chitoni kantsid mõlemad sood, nii mehed kui naised ning see kinnitati vööga, kas siis ümer rinna või piha, kanti ka mõlemaid korraga. Chitoni kanti kombineeritult tihti ka himationi nimelise rõivaga, mis oli raskem ning kandis keebilaadse rolli. Olukord 3-1 saj eKr Kirjanduslik komöödia hakkab laienema tekstidena raamaturiiulitele, häälena oraatorite kõnedesse ning liikumisena teatrile. Seega koosneb kirjanduslik komöödia sõnast, hääkest ja zestist. Rooma teatris on muutuste aeg ning teatus muutub spetsiifilisemaks, näiteks omab rohkem toetavat heli ja laulu. Hakkatakse nautima pigem etenduse vormi kui sisu. Sõna asemel hakkavad domineerima zestid, tants ja muusika. Karakterid Äärmiselt tähtis koht oli karakteritel, see tähendab näitlejatel kes toetusid tugevalt kultuurilistele tüüpidele või nimedele, ka kasutasid nad eelnevast tuletatult kõnemaneeri ja karakteristikat. Oma
(Pease 1994: 13). Esiteks on see alateadlik maskeering kui inimese teadvusesse tungivad halvad mõtted, käsib alateadvus käel suu sulgeda ning selle liigutuse varjamiseks puudutakse viimasel hetkel suu asemel nina. Teisalt aga tekitavad valetamise ajal ninas asuvad närvilõpmed sügelustunde ning tekib kange tahtmine nina sügada. Samas on vaja seda zesti eraldada teadlikust nina sügamisest, mis erineb valetamise zestist oma intensiivsuse tõttu (Nierenberg ) Silmalaugude hõõrumine on alateadlik soov ennast kaitsta. Inimese ajus on tekkinud soov pettuse, kahtluse või vale eest peitu pugeda. Teisalt võidakse sellega vältida vestluskaaslase pilku, kellele valetatakse. Mehed hõõruvad silmalauge hoogsamalt kui naised. Naised teevad selle liigutuse väga ettevaatlikult. Pilku kõrvale viies vaatavad nad lakke (Pease 1994: 14).
ebakindlust, huvi või halvakspanu. Lihtne sõrmedega kopsimine võib tähendada ärritust, keskendunud mõtlemist, kärsitust või lihtsalt taktilugemist või rütmi koputamist. Kuigi me kõik kasutame ja mõistame kehakeelt küllalt hästi instinktiivsel tasandil, oleme vaevalt teadlikud sõnumitest, mida meie enda ja teiste inimeste kehad edastavad. Teadliku arusaamise arendamine kehakeele kas või mõnest kõige põhilisemast zestist võib avada inimliku käitumise täiesti uue dimensiooni. Võite hakata avastama, mida inimesed tegelikult mõtlevad ja näha, kas nende kavatsused on ausad ja tõesed. Võite õppida eristama, kas teie kõhutunne mõne inimese kohta on õige, ja mõistma, kuidas kehakeel toetab seda, mida inimene räägib, või on sellega vastuolus. Kui õpime tundma vaid väikese valiku kehakeele zeste, võime kõikides eluvaldkondades palju tegusamaks muutuda
Arvatakse, et Adleri psühholoogia kujuneski alaväärsuskompleksil põhinevaks, sest ka ta ise tundis seda lapsena (ei saanud teistega mängida). Astus Viini ülikooli ning spetsialiseerus psühhiaatriale, neuroloogiale. Freudiga viib teda kokku üks selline seik, kui ilmub Freudi unenägude tõlgendamise raamat, siis üsna palju seda kritiseeritakse kolleegide poolt. Üks väheseid, kes tema kaitseks sõna võtab, on Alfred Adler. Ta kaitseb Freudi avalikult. Freud on sellest zestist liigutatud ning kutsub Adleri osalema psühhoanalüüsi diskussioonigruppi, millest hiljem kujuneb välja psühhoanalüütikute koolkond. Hiljem läheb nii nagu paljudel teistel Freudi õpilastel, et ta lööb Freudist lahku. Teda nimetatakse tihti Freudi õpilasteks, kuid sisuliselt ei ole ta Freudi õpilane olnud, sest kui ta liitus Freudiga, siis oli ta noor oma väljakujunenud vaadetega spetsialist. Ta lahkus Freudist, sest ta ei võtnud omaks tema seksuaalsusteooriat
kleidi, laiaäärelise tanu ja mantliga, andis talle tuhvlid, mis d'Artagnan pistis paljaste jalgade otsa, ning tõmbas ta astmeid mööda alla. Oli viimane aeg -- mileedi oli juba kõlistanud ja äratanud kogu maja. Uksehoidja avas ukse samal hetkel, kui mileedi poolpaljana omalt poolt karjus läbi akna: «Ärge avage!» VIII KUIDAS ATHOS ILMA VAEVATA LEIDIS OMA VARUSTUSE. Noormees põgenes, saadetud mileedi ähvardavast, kuid võimetust zestist. Samal hetkel, kui ta kadus silmist, langes mileedi minestanult maha. D'Artagnan oli nii erutatud, et ta mõtlemata (sellele, mis võis saada Kettyst, läbis joostes poole Pariisist ja peatus alles Athose ukse ees. Hingeline segadus ning hirm, mis teda kannustas, patrullide hüüded, kes asusid teda jälitama, ja mõnede möödujate pilked, kes varasest tunnist hoolimata olid juba liikumas, kiirendasid ta teekonda. Ta läbis õue, ronis kolmandale korrusele ja kloppis meeletult uksele. 404