läände töö, kuid Zara viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt räägitud Zara läbielamistest, kuidas teda sunniti, ähvardati ja peksti. Zara eesti keele oskuse tõttu sai ta Eestisse. Ta põgenes Pasa eest, ta jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus võimalus pääseda prostituuditööst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas täielik psühholoogiline mäng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rääkida. Mõlemal oli nii palju küsimusi, kuid väga vähe vastuseid. Kujunes välja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Pasa eest. Aliidele hakkas tüdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda tütar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda tütar tahtis ära läände minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Pasa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima.
saaks oma arstipingut tide viia. Zara sbranna leidis talle lnde t, kuid Zara viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt rgitud Zara lbielamistest, kuidas teda sunniti, hvardati ja peksti. Zara eesti keele oskuse tttu sai ta Eestisse. Ta pgenes Paa eest, ta jooksis, hletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus vimalus pseda prostituuditst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas tielik pshholoogiline mng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rkida. Mlemal oli nii palju ksimusi, kuid vga vhe vastuseid. Kujunes vlja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paa eest. Aliidele hakkas tdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda ttar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda ttar tahtis ra lnde minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paa Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara konkusse peitu
viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt räägitud Zara läbielamistest, kuidas teda sunniti, ähvardati ja peksti. Zara eesti keele oskuse tõttu sai ta Eestisse. Ta põgenes Paša eest, ta jooksis, hääletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus võimalus pääseda prostituuditööst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas täielik psühholoogiline mäng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rääkida. Mõlemal oli nii palju küsimusi, kuid väga vähe vastuseid. Kujunes välja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paša eest. Aliidele hakkas tüdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda tütar oleks selline olnud. Nimelt Zara oli kodune, teda huvitas see mida Aliide tegi, aga Aliide enda tütar tahtis ära läände minna, et rikka mehega abielluda ja head elu elada. Kui Paša Zara asukohast aimu sai, tuli ta Zarat otsima. Aliide pani Zara
Oksana oli hiljem töötanud Saksamaal. Oksana oli väga kenasti riides: sukad, milliseid seni veel nähtud polnud, värvitud huuled, kingad jm. Oksana pakkus Zarale ja tema vanaemale Dzinni. Zara hakkas teed tegema. Nad rääkisid kui hästi läänes teenib. Zara meenutas, et kunagi oleks tema ja Oksana jäänud musta Volga alla ja kui nad emale sellest rääkisid, läks ema paanikasse. Ema päris, et kas keegi autost neid nägi ja ta valvas akende juures ja jälgis Zarat pidevalt. Mustad Volga olevat taga ajanud tüdrukui ja nendest tüdrukutest pole hiljem midagi kuulda olnud. Nüüd on Oksanal samasugune must Volga. Kui Zara saatis Oksana tagasi auto juurde, ulatas Oksana talle bukleti hotellist kus ta töötab ja ütles, et teised hotellid ootavad venelasi. Ta lubas isega Zarale hankida välispassi ja liubas järgmine päev tagasi tulla. 1992,Lääne-Eesti Aliide jälestas muljutud Zara keha
Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast. Tegelaste käitumismaneer on enamasti tüüpiline tolle ajal eestlastele. Zarat aga tüüpiliste tegelaste alla ma ei liigitaks, sest neid naisi, kes Saksamaale prostituudiks sattusid, on vähe. Ka tema käitumine ei ole iseloomulik tüüpilisele eestlasele. Aliide, Ingel ja Hans iseloomustasid küll tüüpilist eestlast, igaüks omal moel. Ainus asi, mis Aliide puhul imestama pani, oli tema käitumine oma õega. See oli küll ootamatu, et oma õde enda heaolu pärast reedetakse. Ma jagaksin tegelased kahte gruppi: perekond, kes kannatab, ja halvad, kes neid
võitmiseks kinnitas ta allkirjaga, et ta õde on riigireetur ja ta tuleb Siberisse saata. Sellega võitis Aliide oma austaja usalduse ning nad abiellusid ja asusid elama sellesse majja, kus kunagi elasid Aliide, Ingel, Linda ja Hans, sest Hans oli ikka veel keldris peidus ja et ta saaks ennast edasi varjata, et saanud Aliide lasta sinna majja võõraid elama, vaid pidi ise sinna kolima. Siis kui Aliide sai teada, et Zara on tema õe, Ingli, tütratütar, astus ta vastu ka Zarat taga otsivale peigmehele, kelle eest noor neiu põgenes. Lõpuks põletas Aliide talumaja suurest süütundest oma pattude pärast koos endaga maha . Etendusest jäi väga hea mulje. Mõni koht oli veidi raskesti arusaadav, kuid lõpus „mõistatus lahenes.
Pärast Ingli lahkumist hoiab Aliide Hansu oma majas varjul. Kui ta mõistab, et ta ei suuda Hansu end armastama panna, otsustab ta lasta mehel surra. Lõpuks selgub, et Aliide on Hansu laipa kõik need aastad majas hoidnud ja loo lõpus heidab ta Hansu juurde pikali ning sureb oma armastatu kõrval. Teiseks temaatikaks on perekonnasuhted. Kuigi Aliide kadedus ning sellest välja kasvanud vihkamine õe vastu oli ületamatu, aitas ta siiski oma õetütart Zarat, kui ta 1992. aastal oma hoovist leidis. Aliide oli üheltpoolt tugevate psüühiliste probleemidega naine, ent teiselt poolt täielikult kahe jalaga maa peal, suutes kurjategijatega kainelt ning kindlameelselt käituda. Aliide ja Zara saatus on mõneti sarnane. Mõlemale naisele on langenud osaks brutaalne ning õudu tekitav kohtlemine. Zara on prostituudiks kupeldatud ning Aliide koges seesugust õudust nooruspäevil vallamajas
Zara läheb ära . Vanaemale toob ta hunniku raha ja näiteks teleskoobi. Kui ta tagasi tuleb, reisikohver dollaritest pungil, ja maksab selle eest kinni oma õpingud, saab rekordilise ajaga arstiks ja leiab omale omaette korteri. Tal oleks oma tuba, kus saaks rahus õppida, eksmiteks valmistuda, ja tal oleks läänelik soeng, läikivad sukkpüksid iga päev jalas ja vanaema võiks teleskoobiga Suurt Vankrit otsida." (46) Zara läksiki Saksamaale Berliini. Seal ei oodanud Zarat ees aga see töö, mida ta arvas olevat, nimelt ta pidi töötmama Pasa alluvuses prostituudina. Pasa ütles, mida Zara teeb ja kuidas teeb ning kui oli klient, siis nii nagu klient tahtis.(,,Zara toas ähib klient ja Zara kannikad tõmmatakse laiali ja tal kästakse need veel rohkem ja rohkem ja rohkem laiali ajada ning tal kästakse lükata sõrm endale sisse. Kaks sõrme, kolm sõrme, mõlema käe kolm sõrme, rohkem lahti! Suuremaks! Tal kästakse öelda, et Natasa peab kohe saama
endast minule jätta räpase ent väga omapärase mulje. Näitleja Liisa Pulk suutis küll väga hästi välja tuua esmapilgul Zara kui sellise süütu, hirmul oleva ja uudishimuliku tüdruku isiksuse, ent tema läbielamistest tekkinud julmus ja karmikäelisus ei olnud etenduses nii realistlik kui see paistis raamatut lugedes. Siiski aga mulle meeldis näitleja oskus mängida oma hääletooniga. Näiteks stseen, kus Aliide ähvardas Zarat välja anda. Raamat pööras ka palju tähelepanu sellele, kuidas inimkaubitsejad kohtlesid julmalt eesti päritolu tüdrukuid, kes meelitati ,,hea töökoha pärast" välismaale, ent tegelikult neist said aga prostituudid. Minu jaoks oli huvitav elamus see, et kahe inimkaubitseja Pasa ja Lavrenti vägivaldsemad stseenid toodi publikule lähemal olevale eraldi lavale. Pasa (Maarius Pärn) gängsterlik ning agressiivne käitumine, hääletoon ja sõnavara mõjusid minule lähemal oleval
ainult poole, ja seegi viis nad äärmisse vaesusse. Veneetslased jätsid nad Lido saarele vangi ning pidasid aru, mida nendega ette võtta. Dandolol ja veneetslastel õnnestus ristisõdalasi enda huvides ära kasutada. Dandolo, kes tegi ristisõjaga ühinemisest San Marco di Venezia kirikus toimunud tseremoonial suure numbri, saatis sõjalaevad hoopis ründama Dalmaatsias asetsevat Ungari sadamat Zarat, mis varem oli kuulunud Veneetsiale. See oli ristisõja toetamise Veneetsiapoolne eeltingimus. Ungari kuningas Imre oli katoliiklane ning oli otsustanud ristisõjaga ühineda. Hoolimata paavsti keelust soostus enamik ristisõdijaid Zara ründamisega. Paljud ristisõdijad olid siiski Zara ründamise vastu ning mõned neist, sealhulgas Simon de Montfort, viies Leicesteri krahv, keeldusid üldse sõjas osalemast ning pöördusid koju tagasi
Kui alistati uusi alasid, siis sealsetel aladel säilis rahva oma usk. Usundi rajas prohvet Zaratustra, kes elas vahemikus 1700-1200 a eKr Pärsias. Tänapäeva usu järgijad usuvad tema sünniajaks olevat 6. saj eKr. Tema nimest sai religioon oma nime. Zaratustra oli kursis tolleaegsete rituaalidega, millega ta ei olnud päri ohverdati loomi, peeti orgiaid haoma (joovastav jook) manustamisega. Zarat. leidis, et haoma manustamine ja ohverdamine on läinud liiga rohkeks. Zarat. tahtis taastada tasakaalu maailmas ning leidis, et asha on paigast ära meie maailm toimib täna asha tasakaalule väitis, et ülikkond ja preesterkond on astumas ashast drugi ehk asha vastandisse, totaalsesse tasakaalutusse, kaosesse Umbes 20. aastaselt läks ta eksiili ning kuulutas oma ideid
mehe ja põgenes. Ta jooksis läbi linna, metsade, üle põldude, ta palus küüti jne kuniks jõudis lõpuks vanaema õe Aliide maja juurde. Viimane võttis tüdruku enda hoole alla. Aliide ja Zara 1992. aastal Lääne-Eestis Aliide leidis Zara oma maja eest, uuris tüdruku tausta ning pakkus neiule võimalust end korrastada, andis Zarale süüa ning teised riided. Aliide rääkis Zarale, et talle tuleb peatselt tütar Talvi Soomest külla. Zarat see uudis rõõmustas, sest ta lootis, et koos Talviga õnnestub tal Tallinnasse põgeneda enne, kui Lavrenti ja Pasa ta leiavad. Hiljem ilmnes, et Talvi siiski ei tule. Aliide uuris endiselt Zara elu kohta, hiljem hakkas aga tüdrukut tasapisi usaldama. Külapoisid kiusasid Aliidet ja kirjutasid tema maja uksele selliseid sõnu nagu magadan, venku, tibla. Zara uuris selle põhjust, kuid Aliide ei tahtnud sellest rääkida
annaabi.ee 
