võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid. Mõnede tempokamate lugude puhul oli ka üllatavalt hea diktsioon ja teksti selgus. Kogu ansambli puhtus ja häälestus oli väga hea ning oma rolli mängis selles kindlasti ka kontserdipaiga kompaktsus. Sageli jäin kuulama vaid ühte kindlat instrumenti või jälgima vaid ühte kindlat muusikut ja siis uuesti kogu üldpilti. Kontsert kestis
järeldusi. Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: 1. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid Zanrite vahel on tööjaotus zanrid toimivad koos, nende vahel on infovahetus Antakse edasi teatud liiki sõnumeid 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu Zanritel on erinevad funktisoonid Kirjeldatakse omavahelistes suhetes defineeritakse, vastandatakse, võrreldakse. Olulised zanrite raamid. 25. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja väljaannetes tekstide organiseerimiseks. 26. Iseloomusta mõnda vanema rahvalaulu liiki ja selle sisemist liigendust. 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? 28. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 29
eelistamine, 1940-80 domineerib filoloogiline suund 24. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema on erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu zanritel on erinevad funktsioonid, neid kirjeldatakse omavahelistes suhetes 25. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. Sageli inimesed ei tea, et neil on jutuvaru või nad esitavad rahvajutte. Isikukogemusjutt võib olla lõbusam juhtum lapsepõlvest, kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri.
kristliku sõnumi edasi andmiseks. Iga üksik tekst kuulub kokku teise tekstiga. Lool on mingi sarnasus teiste lugudega, mille sisu on enamvähem sarnased. Kogu folkloristika ajalugu on uute zanrite avastamise lugu. Folkloorivormide erinev nimetamine on folkloristliku analüüsi üks osa, et korrastada materjali ja aru saada. Rahvastel, kes on olnud allutatud teistele kultuuridele, on kõige suurem rahvaluulekogu. Folkloristikas tehakse vahet erinevatel zanritel, need võivad viidata vanusele, kontekstile, vormile, struktuurile, funktsioonile, levikule ja päritolule. Kui on üldine (J. Hurda jaotus), siis nende liikide sees on võimalik väiksemaid zanripiire ajada. Lauri Honko 3 postulaati ja järeldused: 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a
1970. a kui Laugaste viimistles õppematerjale, tuli juurde anekdoot. *1960. a lõpp siirdevormilised laulud, 1990ndatel regilaululised vormid. * zanr määrati: tegelikkuse peegeldus; ajakoha ja tegelase kujutamine; teksti pikkus. Süsteemi hakati hakati tooma uusi zanreid (linnalood, pikemad lood), mida vanasse süsteemi enam panna ei saanud, sest pilt läks liiga kirjuks - sel põhjusel zanrikeskne uurimus vähenes! toodi sisse uusi zanriliigitusi: a)loogilised kategooriad b) zanritel on teatud ajastutel mingid lemmikud zanrid (II MS eel ja järel olid nt lorilaulud, nüüd keerküsimused) c) järgmine etapp - liigid pole absoluutsed, st pole lihtne öelda, kas tegemist on muinasjutuga nt *70ndatel tuleb teooria, et pole olemas ideaaltüüpe ja nende nimetus on liik kui teaduslik kontseptsioon ? Järgmised süstematiseerimisviisid: 1) pärimuslik kui püsiv vorm - kõik olemasolev areneb ühest algest lihtsamast keerulisema poole.
vahel; spetsialiseerumine; Teooria viimistlemine; 25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub zanri spetsiifikale: a. Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni; b. Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt; 2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: a. Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid; b. Zanrite vahel on tööjaotus; 3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: a. Zanritel on erinevad funktsiooid; b. Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine elementidel. o Etteaimatav vorm o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed o Traditsiooniline eesmärk. Isikukogemuse võib olla nt
25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm
25. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 25.1. Teema allub zanri spetsiifikale: - Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni - Sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt 25.2. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: - Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid - Zanrite vahel on tööjaotus 25.3. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: - Zanritel on erinevad funktsioonid - Zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes 26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid. 26.1. Lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl 26.2. Ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline 26.3. Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga 26.4. Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel - Etteaimatav vorm
interdistsiplinaarsus, välitööde osakaalu suurenemine, refleksiivsus. 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale: erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt. Zanr määrab kommunikatsiooni piirid: zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus. Zanr eeldab zanrisüsteemi olemasolu: zanritel on erinevad funktsioonid, zanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes. 23. Too kolm näidet, mis peegeldavad zanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt. MÜÜT. Peategelane: mitte-inimene, hoiak: püha, toimumiskoht: teine maailm, toimumisaeg: kauge minevik, tegevusväli: mingi aeg/koht, tõeväärtus: usutav, jutustamise aeg: ei ole piiratud, konventsionaalne algus: puudub. MUISTEND. Peategelane: inimene, hoiak: püha/profaanne, toimumiskoht:
annaabi.ee 
