Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses. Noorsootöötaja roll kohalikus omavalitsuses oleneb kindlasti enim noorsootöötaja kompetentsusest ja ettevõtlikkusest. Kui noorsootöötaja kohalikus omavalitsuses võtab oma tööd südame ja suure missioonitundega, ning on kompetentne, ning pidev enesetäiendaja, siis ilmselgelt on tema roll kohalikus omavalitsuses suur. Kui aga samal ametikohal töötav inimene ei ole oma karjääriks valinud noorsootööd ja ei tee oma tööd kirega, siis olen kindel, et tema roll kohalikus omavalitsuses on väike ja muud noorsootööasutused vallas võtavad peagi üle enamus tema ülessanded, et neid paremini lahendada.
Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder NOORSOOTÖÖ RISKIRÜHMA KUULUVATE NOORTEGA Ainetöö Juhendaja: Ilona – Evelyn Rannala Tallinn 2014 Töötan igapäevaselt noorsoopolitseinikuna ja seetõttu paelus mind artikkel „Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega“, mida oleks oma tööga seonduvalt huvitav edasi uurida ja analüüsida. Olen enne noorsootööd 4 aastat töötanud patrullpolitseinikuna, kust sain kaasa suurte teadmiste pagasi, mida nüüd oma igapäevatööd tehes väga väärtustan
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöötajate põhiteadmiste ja oskuste koolitusprogramm Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba
Suhtlemine lk 12 Töövarjupäev Valga Noortekeskuses lk 14 Kokkuvõte lk 15 Sissejuhatus Mina viisin enda vaatluspraktika kahes noortekeskuses: Valga Noortekeskus ja Järve Noortekeskuses. Noortekeskustes vaatlesin põhiliselt suhtlemis viise ja tegevus- ja õppekeskkonda. Töövarju päeva tegin samuti Valga Noortekeskuses. Seal jälgisin noorsootöötaja igapäevaseid tegevusi ja suhtlemis viisi noortega. Minu eesmärgid Minu peamiseks eesmärgiks seoses vaatluspraktikaga ja töövarju päevaga oli näha ja aru saada, mida kujutab endast noorsootöö, milliste olukordadega peab noorsootöötaja igapäeva töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte.
....................6 Soo-ja sugupoolesüsteem.......................................................................................... 6 Ühiskonna väärtused ja normid seksuaalelus.............................................................9 Ühiskonna antiseksuaalsed stereotüübid .................................................................12 Mõistetu ja arusaamade üleminek noortele.............................................................. 13 Noorsootöötaja roll ..................................................................................................15 .....................................................................................................................................16 KOKKUVÕTE................................................................................................................17
Kahe kohaliku omavalitsuse noorsootöö korralduse võrdlus. Kohtla-Järve linn ja Järvakandi vald. Kohtla-Järve kohalik omavalitsus ja Järvakandi valla kohalik omavalitsus on väga erinevad mitmelt poolt, sealhulgas ka noorsootöös, kuid nii Kohtla-Järves, kui ka Järvakandi vallas(ja kõikides teistes Eesti Vabariigi ja Euroopa liidu linnades) on noorsootöös ühine eesmärk. Noorsootöö eesmärk on luua noortele tingimused personaalseks (isiksuslikuks) ja sotsiaalseks arenguks läbi uute teadmiste ja oskuste omandamise mitte-formaalse ning informaalse õppimise keskkonnas (noorsootöö strateegia 2006-2013). Järvakandi valla ja Kohtla-Järve linna peamine erinevus seisneb asukohast ja suuruseest. Järvakandi vald asub Rapla maakonnas, aga Kohtla-Järve linn asub Ida-Viru maakonnas. Järvakandi valla pindala
rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma seadusega tunnustatud identiteet, sealhulgas kodakondsus, nimi ja perekondlikud suhted. * Õiguse väljendada oma vaateid vabalt kõikides teda puudutavates küsimuste- kes on võimeline iseseiskavaks seisukohavõtuks. * Sõnavabadusele. * Õigus seaduslikule kaitsele, kui on rikutud tema isiklikke kirjavahetusi jms. * Õigus sotsiaalsele turvalisusele. * Õigus eluasemele. * Õigus haridusele. * Kogukonnakaaslastega saada osa oma kultuurist, tunnistada ja viljeleda oma usku ning kasutada oma keelt- nt rahvusvähemused.
Mida on võita kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst? Antud videoklipp räägib kooli ja noorsootöö omavahelisest koostööst, mis on filmitud SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo ja Eesti Noorsootöötajate Ühenduse koostöös aset leidnud koolituse „ Teadmiste paja jätkusündmus- koolis noorsootöötajad ja koolirahvas“ raames. Kooli ja noorsootöö eesmärkidest kõneleb Triino Lest, kes on Eesti Huvijuhtide Liidu juhatuse esimees. Ta toob välja selle, et nii noorsootöö, mis on noorsootööseaduses kui ka kooli eesmärgid, mis on kirjas riiklikus õppekavas kirjeldavad ühte ja sama asja- noor oleks õnnelik ja toime tulev. Samuti käsitleb ta kooli kui linki, kus noor õpib, saab oma teadmised ja noortekeskuses rakendab õpitut praktiliselt. Hea näide, mis välja toodi on järgmine „ koolis õpin matemaatikat ja noortekeskuses kokandusringist osavõttes rakendan ma matemaatikas õpitut,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
