Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laule http://www.youtube.com/watch?v=JtiDYPxuurc http://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js http://www.youtube.com/watch?v=MXZF4ab7pHI tänapäeval Kasutatud kirjandus http://bands.dcc.ttu.ee/get.asp?ident=611 https://www.google.ee/search? q=ansambel+apelsin&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=Y76cUreoEaTh4wSO1YC YDA&sqi=2&ved=0CAcQ_AUoAQ&biw=1024&bih=659#facrc=_&imgdii=_&imgrc=x VT5FzZVkBKbBM%3A%3BybxujqA1EVkXXM%3Bhttp%253A%252F %252Fwww.mirka.ee%252Fuploads%252Fimages%252Fartistid%252Fmuusika %252Fansamblid%252FApelsin%252FApelsin.JPG%3Bhttp%253A%252F %252Fwww.mirka.ee%252Findex.php%252Fapelsin%3B800%3B579 Aitäh!
12. Jõusüsteemi peavektor, peamoment: 13. Staatika põhiteoreem: iga jõusüsteemi saab asendada ekvivalentse süsteemiga, mis koosneb taandamiskeskmes rakendatud peavektorist ja jõupaarist, mille moment võrdub peamomendiga. 14. Varignoni teoreem: Kui jõusüsteemil on resultant, siis võrdub resultandi moment mis tahes punkti suhtes süsteemi jõudude sama punkti suhtes leitud momentide geomeetrilise summaga. 15. Süsteemi raskuskese 16. Kujundi staatiline moment: Integraali Sx= A ydA nimetame kujundi A staatiliseks momendiks telje x suhtes, ja integraali Sy= A xdA kujundi A staatiliseks momendiks telje y suhtes. 17. Inertsimoment: Telginertsimoment (edaspidi inertsimoment) on pinnakarakteristik mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Kujundi inertsimoment x ja y telje suhtes väljendub integraalina I x= A y2dA Iy= A x2dA 18. Inertsiraadius: Vahel on otstarbekas inertsimomenti Ix või Iy väljendada pindala A kaudu, mis kujutletakse
0 y Joonis 5.4 Tasandkujundi pinnamomendid on: · esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes
0 y Joonis 5.4 Tasandkujundi pinnamomendid on: · esimese astme momendid ehk S y = zdA= staatiline moment y - telje suhtes staatilised momendid [m3]: A S z = ydA= staatiline moment z - telje suhtes A · teise astme momendid ehk I y = z 2 dA= telg - inertsimoment y - telje suhtes inertsimomendid [m4]: A I z = y dA= telg - inertsimoment z - telje suhtes
A R0 + ( y + e ) dA = y+e y+e = ( y + e )dA - R0 dA = ydA + edA - R0 dA A A R- y A A A R+ y · eelnevast on teada, et ydA = 0 (see on pinna A staatiline moment pinnakeset läbiva A telje y suhtes);
y y max Tõmbepinge y Joonis 6.20 · kuna ristlõikes puudub pikijõud (Nx = 0, sest puuduvad pikikoormused), siis pikijõu staatilise seoise abil saab avaldada: N x = dA = K ydA = 0 , kuna K 0, siis ydA = 0 = S z , A A A kus: Sz pinna staatiline moment z-telje suhtes, [m3]; · staatiline moment Sz = 0 vaid kesktelje suhtes, järelikult z on kesktelg: Nulljoon läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega)
y y max Tõmbepinge y Joonis 6.20 · kuna ristlõikes puudub pikijõud (Nx = 0, sest puuduvad pikikoormused), siis pikijõu staatilise seoise abil saab avaldada: N x = dA = K ydA = 0 , kuna K 0, siis ydA = 0 = S z , A A A kus: Sz pinna staatiline moment z-telje suhtes, [m3]; · staatiline moment Sz = 0 vaid kesktelje suhtes, järelikult z on kesktelg: Nulljoon läbib (antud juhul) ristlõikepinna keset (ristub varda teljega)
absoluutmõõtmed ja pinna seisund. 18. Millistel tingimustel tekib materjali väsimuspurunemise oht.(88,,89) Kui detail töötab väsimuskõvera lähedal Kui materjali pajukordselt tsükliliselt koormata jõuga, mis kutsub esile materjalis pinged, mille suurus on suurem väsimustugevuset R 19. Staatiline pinnamoment. Valime koordinaatteljed, millega rööpsete joontega jaotame kujundi lõpmata väikesteks elementideks koordinaatidega x,y ja pindadega dA. Korrutist ydA nim pindelemendi staatiliseks momendiks Sx sama telje suhtes on pindmomentide staatiliste momentide summa, mis väljendab ühe pinna arvutatud integraalina S x = ydA A [m ]2 Olenevalt koordinaattelje asendist kujundi suhtes võib staatiline moment olla positiivne, negatiivne või võrdne nulliga Sx=yeA ehk kujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub pindala ja raskuskeskme koordinaadi korrutisega.
A Qz = xz dA A M z = ydA A A Joonis 7.4 7.2.2. Peapinnad ja peapinged PROBLEEM: Teada on koormatud varda ristlõigete pingelaotused Vaja on arvutada detaili materjalis mõjuvate pingete suurimad väärtused!
pinnamomentideks. 45 x O y Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiks Sx telje x suhtes nimetatakse geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga S x ydA . Analoogiliselt S y xdA . A A Staatilise momendi dimensiooniks on pikkuseühik kuubis, tavaliselt cm 3. Staatiline moment võib olla nii positiivne, negatiivne kui ka erijuhul võrduda nulliga. Staatilist momenti võib kirjeldada ka järgmiselt S x ydA y C A ja S y xdA xC A , A A kus A – kogu kujundi pindala;
defineerida naiteks pingetes.Materjali voolama Pinnamomendi dA staatiline deformatsioonide alusel või hakkamisel pinge moment x telje suhtes voolupiiri saabumisega stabiliseerub ja saavutab nim.elemendi pindala pingetes. Materjali voolama kindla väärtuse korrutist kaugusega sellest hakkamisel pinge y,paindeelementi tekib teljest kujul ydA. stabiliseerub ja saavutab plastne sarniir.Tihti võetakse Inertsimoment x ja y telje kindla väärtuse y, tekib selline situatsioon elemendi suhtes on integraalina nn.plastne sarniir. Enamasti purunemise väljenduv summa, milles võetakse niisugune kriteeriumiks.JOONIS liidetavaks on pinnaelemendi situatsioon elemendi 1.1,1
abil. Leiame (3.20)-st : A s1f yd + f cd bd1 Arvutame !1 ! ) &2 kontrollime tingimust ! < !c või < c . Leiame (3.17)-ga paindekandevõime (võttes seal MEd = MRd): MRd = ! fcdb d1². (b) Kandevõime määramine tasakaaluvõrrandite abil. Pikijõudude tasakaaluvõrrandist fydAs1 = fcdby leiame survetsooni arvutuskõrguse: f ydA s1 y . f cd b Kontrollime tingimust = y/d1 < c. Momentide tasakaalutingimusest kandepiirseisundis saame MRd = fcdby(d1 0,5y). Näide 3.4 Antud: ristlõige mõõtmetega b = 200 mm, h = 450 mm, d1 = 400 mm; betoon C25/30 (fcd = 16,7 MPa), armatuur 3Ø22A-III (As1 =1140 mm², fyd = 340 MPa). Leida ristlõike paindekandevõime. Arvutus: (a) A s1f yd 1140 % 340
annaabi.ee 
