Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' ( Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' ( Key West, Florida). Jaapani ajaloo perioodide tabel Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused 13 000 eKr Jmoni periood Kütid-korilased 300 eKr 300 eKr Yayoi periood Põlluharimine (riis), väikeriigid 300 300710 Kofuni periood Ühendatud Jaapan, budism, esimene põhiseadus 710784 Nara periood Nara ja Nagaoka on pealinnad 784 Heiani periood Kyto (Heian) saab pealinnaks, Taira dünastia 1192 1192 Kamakura Minamoto dünastia, zen-budism, mongolite sissetungikatsed, Ka 1333 periood makura on pealinn 1338 Muromachi Kaheks jagunemine ja taasühendamine, esimene
.7 4.2 KUNST………………………………………………………………………………………..7 KOKKUVÕTE…………………………………………………………………………………....9 KASUTATUD MATERJALID…………………………………………………………………..10 1 SISSEJUHATUS Kofuni perioodiks nimetatakse jaapani ajalooperioodi, mis järgneb Yayoi perioodile.1 Ajastu on oma nime saanud kofunite järgi2, mis olid kõrged hauakünkad3, kuhu algselt maeti vaid valitseva klassi isikuid4. Kofunid olid just sellele ajastule iseäralikud 5. Kofuni ajastu alguseks võib nimetada kuninganna Himiko surma 248. a. pKr6, mis alustas sellelaadsete kofunite ehitamise tava7. Ajastu lõpuks peetakse 538. a. pKr, kui eliitklass lõpetas kofunite kasutamise8. Kofuni lõpuks võib pidada ka 710. a
Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapani rahvususundile shintole ja kujunesid jaapani kultuuri arengus oluliseks mõjuteguriks. Jaapanlaste algne usund sintoism õpetab, et kogu loodus on hingestatud. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama
juuniküüditamine, jätkusõda, külm sõda, laulev revolutsioon, märtsipommitamine, oranz revolutsioon, pronksiöö, rahvusliku liikumise aeg, reformatsioon, suvesõda, vabadussõda, vaikiv ajastu, valgustusajastu, varauusaeg; Austerlitzi lahing, Balti riikide iseseisvumine, Eesti Vabariigi väljakuulutamine, esimene Eesti-Vene rahukonverents ehk Pihkva konverents, Mahtra sõda, Nõukogude Liidu lagunemine, Prantsuse revolutsioon, Spartacuse ülestõus, Vilniuse veresaun, Yayoi periood (Jaapani ajaloos). Põhireegli kõrval aktsepteeritakse ajalookirjutuse tava kirjutada ajaloosündmuste kinnistunud nimetusi eelistatult esisuurtähega, näiteks Jäälahing, Jüriöö ülestõus, Kolmekümneaastane sõda, Laste ristisõda, Madisepäeva lahing, Põhjasõda, Pärtliöö, Rooside sõda, Seitsmeaastane sõda, Teine maailmasõda ehk II maailmasõda. Mine-liitelised teonimed, ja-liitelised tegijanimed ja lt-liitelised määrsõnad Võib kirjutada nii lahku kui ka kokku:
ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning selle mõjul tekkinud uus kvaliteet. Suuremat osa kui Hiinas etendab siin dekoratiivne element, ühtlasi valitseb jaapani kunstiteostes juba ainuüksi käsitöö seisukohalt suurem osavus ja peenus. Vanimad kunstimälestised, ilustustega savinõud ja kultuslikud inimkujud dogu´d, kuuluvad viiendal aastatuhandel e.m.a alanud neoliitilisse Jomoni kultuuri. Esimese aastatuhande teisel poolel e.m.a alanud Yayoi kultuurist on säilinud pronkspeeglid, rituaalseid kellukesi dotakuid ning eelmise ajastu omast lihtsamat ja tarbelisemat keraamikat. 3.- 6. sajandil rajati seoses esivanemate kultusega suuri kurgaane (kofun´e). Neist on leitud põletatud savist sõdalaste, loomade ja naispreestrite (haniwa´de) kujusid. 6.saj teisel poolest hakkasid ilmnema hiina ja korea mõjud. Jaapani kunstiajalugu jaotatakse alljärgmistesse perioodidesse: Asuka 538- 645
lakitud ning ilustatud peente nikerdistega ja katused on keeruliselt dekoreeritud. Keraamika: Jaapani keraamikale on iseloomulik range vormikäsitlus, looduslähedus, peen värvi-ja detailikäsitlus, luksuslikkus, perfektne viimistlus, meisterlikkuse kõrgtase ja loomulikult traditsioonide jälgimine. Keraamika omapära erines erinevatel perioodidel. Näiteks Jõmoni ajal (13000 eKr300 eKr) olid keraamika omapärasemateks joonteks tugev liigestatud ja viimistletus. Yayoi perioodil (300 eKr300) tuli Jaapani keraamikasse mõjutusi Hiinast ja Koreast. Sellele ajastule on iseloomulik tagasihoidlik kujundus ja keraamiliste esemete punakas toon. Kamakura perioodil (11851333) kujunesid välja Jaapani keraamikakeskused ja algas Jaapani keraamika õitseaeg, mis kestab tänaseni. 13. sajandil sai alguse kunstipärane keraamika. Jaapani keraamika on tugevalt mõjutanud ka Euroopa keraamikat ja selle arengut. 5
India kultuuri edasises arengus etendas olulist osa 16. Sajand, mil tugevnesid märgatavalt muhamedliku kultuuri positsioonid, kuid samuti algas ka euroopa kultuuri sissetung. JAAPAN Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt: 1. Jomoni kultuur (u. 8000-300 eKr). Iseloomustab originaalne ning teadaolevalt maailma vanim nöörkeraamika. Tol ajal elasid Jaapanis ainude esivanemad, kelle päristolu on siiani vaieldav. 2. Yayoi kultuur (u. 300 eKr-300 pKr). Jõudis Jaapanisse koos asukatega idast ning lõunast jaapanlaste esivanematega. · Ainusid on peetud Jaapani põlisasukateks. Ainu mütoloogia järgi tulid nende esivanemad taevast. Ainude päritolu on teadmata ning ainu keelt peetakse isoleeritud keeleks, millel puuduvad teadaolevad sugulaskeeled. Ühe teooria järgi hakkasid ainud ja jaapanlased asustama Jaapanit umbes üheaegselt, kuid nende
kasutusel juba 13. sajandil, kuid ametlikuks standardiks kuulutati 1870.a. Jaapani hümn "Kimi-ga-yo" ülistab keisri võimu. RAHVASTIKUPÜRAMIIDID AJALUGU Jaapani ajalugu jaotatakse järgmisteks perioodideks: Aeg Perioodi nimi Olulised sündmused 1) 13 000 eKr - Jmoni periood Kütid-korilased 300 eKr 2) 300 eKr 300 Yayoi periood Põlluharimine (riis), Väikeriigid 3) 300710 Kofuni periood Ühendatud Jaapan, budism, Esimene põhiseadus 4) 710784 Nara periood Nara ja Nagaoka on pealinnad 5) 7841192 Heiani periood Kyto (Heian) saab pea-
Kõige rohkem söödi aga taimset toitu. Elati suhteliselt paiksetes asulates. Mõned uurijad arvavad, et küttimist-korilust ja kalapüüki täiendati juurviljade ja 67 teraviljade kasvatamisega, või pähklipuude eest hoolitsemisega. Võimalik on ka, et nad kasvatasid mingit hirsilaadset taime. Algul elati sageli koobastes ja lihtsates maasse süvendatud majades, hiljem aga puumajades. U 1000 eKr hakati kasvatama otra. 300 eKr sai alguse Yayoi kultuur. Siis hakati kasvatama uusi vilju ning levisid ka uued tehnoloogiad. U 600 pKr ühendati Jaapan ühtsesse riiki, selleks ajaks oli kõikidel Jaapani saartel komplekssed kihistunud ühiskonnad.